K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits 14.12.2015, Tartu 3-15-2565 Remo Ainsari kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 1,76 eurot Tartu Halduskohtu 25.11.
- a määrus Remo Ainsari määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Remo Ainsar Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.11.
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Määruskaebuse esitaja esitas 11.10.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1,76 eurot. Kaebuse kohaselt põhjustas Tartu Vangla määruskaebuse esitajale kahju sellega, et kirjutas määruskaebuse esitaja poolt tellitud ajakirjadele määruskaebuse esitaja nime, mistõttu olid ajakirjad soditud ja rikutud ning nende turuline väärtus langenud. Sellest tulenevalt leidis määruskaebuse esitaja, et Tartu Vangla tegevus põhjustas talle kahju ning ta taotles kahjuhüvitisena ajakirja hinnast 10% väljamõistmist. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
- Tartu Halduskohtu 25.11.
- a määrusega jäeti määruskaebuse esitaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus põhjendas, et kuigi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel on kaebajale menetlusabi andmine lubatud, ei ole kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohus leidis, et Tartu Vangla poolt ajakirjale saaja nime käsitsi kirjutamine ei olnud õigusvastane tegevus, kuna postiseadus (PostiS) ei sätesta reegleid, millisel viisil peab postisaadetisele, mis tuleb adresseerida, olema kantud saaja nimi. Halduskohus oli arvamusel et vangla töökorraldust arvestades ei oleks määruskaebuse esitaja poolt välja pakutud võimalus, et vangla kirjutaks määruskaebuse esitaja nime ajakirja asemel märkmepaberile, praktikas mõistlik, kuna märkmepaberi kaotamine võib oluliselt raskendada ajakirjade kätte toimetamist. Samuti pidas halduskohus ebatõenäoliseks sellise kahju tekkimist määruskaebuse esitajale, mis kuuluks hüvitamisele, kuna määruskaebuse esitaja on kinnipeetav, kellel puudub võimalus ajakirja müüa, ning kuna ka vabaduses tellitud ajakirjadele märgitakse tihtipeale käsitsi peale saaja nimi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- 30.11.2015 esitas määruskaebuse esitaja määruskaebuse, milles kaebas 25.11.
- a määruse peale ning palus vabastada ta riigilõivu tasumisest hüvitamiskaebuse esitamisel. Määruskaebuse esitaja leidis, et halduskohtu seisukohad on inimlikult mõistes õiged ning ka halduskohtu määrus on põhjendatud, kuid samas on halduskohtu seisukohad tühised. Määruskaebuse esitaja põhjendas, et varasemalt nii Tallinna Vanglas ja Viru Vanglas kui ka vabaduses ajakirju tellides, ei ole talle ega tema perele kunagi toodud sodimisega rikutud ajakirju. Määruskaebuse esitaja tugines PostiS § 27 lg 2 p-le 11, mille kohaselt ei tohi määruskaebuse esitaja hinnangul postisaadetist rikkuda. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna Tartu Vangla poolt ajakirjale mitteeemaldataval viisil määruskaebuse esitaja nime kirjutamine rikkus ajakirja, oli tegemist õigusvastase tegevusega, mis tekitas kaebajale kahju. Määruskaebuse esitaja oli seisukohal, et tema kaebust ei saa pidada perspektiivituks, sest Tartu Vangla õigusvastane tegevus on tõendatud. Määruskaebuse esitaja väidab, et vaatamata sellele, et tal ei ole plaanis ajakirju müüa, on tal õigus Tartu Vanglalt tekkinud kahju hüvitamist nõuda. Määruskaebuse esitaja hindas tekkinud kahjuks 10%-20% ajakirjade turuväärtusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
- Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.
- a määrus nr 3311111, p 11).
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus määruskaebuse esitaja riigilõivust 2 2 vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks.
- Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 25.11.
- a määruse tühistamiseks ning selle peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits