Obsah (15)

§ 35§ 37§ 6§ 46§ 130§ 128§ 95§ 98§ 72§ 31§ 96§ 129§ 92§ 10§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) §-s 46 sätestatust ning

§ 35, § 37, § 129 lg-te 1 ja 3 alusel.

MTA märkis, et maksuvõla tasumise kohustus kuulub täitmisele 30 kalendripäeva jooksul ning ühtlasi hoiatas, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral on maksuhalduril õigus algatada maksuvõla sundtäitmine

1. peatükis ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. MTA tuvastas OÜ Nõuni Puit ettevõtte ülemineku OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted, kuivõrd äriühingute tegevusvaldkond, koduleht ja internetis avaldatud kontaktid kattuvad; äriühingute tegevus on sama; OÜ Nõuni Puit 3 endist juhatuse liiget töötavad alates
2. a jaanuarist OÜ-s Nõuni Puit & Tooted; OÜ Nõuni Puit & Tooted juhatuse liige, asutaja ja ainuosanik K.M. oli varem OÜ Nõuni Puit töötaja; enamus OÜ Nõuni Puit endistest töötajatest (14-st töötajast 13) asusid koheselt peale OÜ-st Nõuni Puit töölt lahkumist tööle OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted ja 1 töötaja asus tööle mõned kuud hiljem võrreldes teiste töötajatega; töötajate tööülesanded, alluvussuhted ja töövahendid on jäänud samaks; OÜ Nõuni Puit maksustatava käibe kadumine ja samaaegselt OÜ-l Nõuni Puit & Tooted järjepideva käibe tekkimine viitab majandustegevuse liikumisele OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted; äriühingute hankijad kattuvad; OÜ Nõuni Puit tegevuse lõppemise ja OÜ Nõuni Puit & Tooted tegevuse alustamise vahel puudus ajaline paus; OÜ Nõuni Puit & Tooted kasutab majandustegevuses sama kinnistut ja samu tootmisvahendeid, mida kasutas OÜ Nõuni Puit. MTA asus seisukohale, et OÜ Nõuni Puit & Tooted võttis üle tegutseva majandusüksuse, mis võimaldas jätkata OÜ Nõuni Puit ettevõtte senist tegevust (puidust toodete valmistamist), seega on tegemist ettevõtte varjatud lepingulise üleminekuga

-i ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 1 mõttes, millega seoses on OÜ-le Nõuni Puit & Tooted üle läinud

§ 37alusel OÜ Nõuni Puit maksuvõla tasumise kohustus.

MTA leidis, et OÜ Nõuni Puit & Tooted vastutab OÜ Nõuni Puit maksuvõla eest, mis on tekkinud enne ettevõtte üleminekut, seega detsember 2009 kuni jaanuar 2011 eest tasumisele kuulunud maksude ja sellest tekkinud intresside osas.

1. OÜ Nõuni Puit & Tooted esitas 20.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 07.01.2015 seisukoha. Kaebaja palus peatada esialgse õiguskaitse korras MTA 22.05.
2. a korralduse täitmine; kuulata vande all üle juhatuse liige K.M. ; tühistada MTA 22.05.
3. a korraldus nr 13-7/298-18 ning mõista MTA-lt välja kaebaja kantud menetluskulud. Kaebaja põhjendused: 1) Rikutud on PS §-dest 12, 14 ja 113 tulenevaid subjektiivseid õigusi. Rakendatavad ei ole korralduses loetletud õiguslikud alused –

§ 6lg 1 p 3, § 37, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 68, VÕS 9 lg 1, 180 lg-d 1 ja 2, § 182 lg-d 2 ja 4, § 183 ning EL direktiiv 2001/23/EÜ.

-is on ammendavalt reguleeritud maksunõuete aegumise tähtajad ja eraõiguslikele normidele tuginemine ei ole põhjendatud (Riigikohtu 09.06.2014. a määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.1.4). Asjakohane ei ole sundtäitmist reguleeriva

13. peatüki õigusnormide käsitlemine haldusakti õiguslike alustena. Direktiiv ei ole Eesti maksuõiguses otsekohalduv. Õiguslike alustena peaks olema ära toodud

§-d 92 ja 95. Kaebaja ei saanud ärakuulamisõigust täielikult realiseerida. 2) MTA nõue on aegunud. Võla sissenõudmiseks ei saa maksukohustust tuvastavat ja maksusummat määravat etappi vahele jätta. Korralduse puhul on tegemist maksuotsusega. Maksusumma määramise aegumistähtaeg on 3 aastat ja pikema aegumistähtaja kohaldamist ei ole korralduses selgitatud. Rikutud on tõendite kogumise nõudeid, mis toob kaasa tõendi lubamatuse. Nõuetekohaselt ei ole läbi viidud paikvaatlust ega võetud töötajatelt seletusi, rikkudes

§ 46, § 61 ja § 72 lg-t 3 ja lg 5 p 6.

MTA ei ole tuvastanud ettevõtte üleminekut ja täidetud ei ole Riigikohtu praktikas (otsus nr 3-3-1-20-11, p 10) viidatud kriteeriumid. MTA käsitlus töötajatest, tootmishoone ja teatud tööriistade kasutusõigusest kui ettevõttest on liiga kitsas ega vasta Euroopa Kohtu hinnangul ettevõtte ega selle ülemineku kontseptsioonile.

1. Tartu Halduskohus rahuldas 27.06.
2. a määrusega OÜ Nõuni Puit & Tooted taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt ning peatas MTA 22.05.
3. a korralduse täitmise kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ja jättis MTA-le õiguse sooritada

§ 130lg 1 p-des 1-5 nimetatud täitetoiminguid.

1. Tartu Halduskohus jättis 24.10.
2. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse seadusliku esindaja K.M. vande all ülekuulamiseks. 2
3. Tartu Halduskohus jättis 30.01.
4. a otsusega OÜ Nõuni Puit & Tooted kaebuse rahuldamata ning tühistas 27.06.
5. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse otsuse jõustumisest arvates. Otsuse põhjendused: 1) Tegemist ei ole maksusumma määramisega, vaid sissenõutava maksuvõlaga OÜ Nõuni Puit ettevõtte omandajalt. Korraldus vastab

§ 46nõuetele.

Kuna tegemist ei ole maksuotsusega, siis ei pea see vastama

§-des 95 ja 92 sätestatud tunnustele. Asjas kohaldub ka VÕS. MTA on tuvastanud ettevõtte ülemineku

1. a jaanuarist, millest hakkab 5-aastane tähtaeg (VÕS § 183 lg 3) kulgema ning korraldus on tehtud õigeaegselt. Kohus ei pea hindama menetlusosaliste kõiki väiteid, millel ei ole asja otsustamise seisukohast määravat tähtsust. 2) OÜ Nõuni Puit & Tooted sai järjepideva käibe tekkimise võimaluse ning majandustegevus liikus OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted. Asjaolu, et väike paus majandustegevuses oli selle üleminekul OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted, ei muuda põhimõtet, et ettevõte on üle läinud, sest kui endine töötajaskond oli üle läinud, majandustegevus oli samas kohas, tööülesanded, töö- ja tootmisvahendid jäid töötajatele samaks ning töötajatele jäid samad isikud tööülesannete andjaks, kes olid OÜ-s Nõuni Puit, siis on tegemist ettevõtte üleminekuga. Ka OÜ Nõuni Puit ja kaebaja hankijad kattuvad. OÜ Nõuni Puit Swedbank AS-s asuvalt pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on kaupu soetatud samadelt isikutelt, kui seda tegi kaebaja. Seega on tegemist ettevõtte üleminekuga OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted ning toimub ka maksukohustuste üleminek ettevõtte ülemineku korral. Ettevõtte üleminek on toimunud alates
2. a jaanuarist, kui reaalselt sai kaebaja Päidla puidutöökojas majandustegevust jätkata. 3) MTA on nõuetekohaselt valmistanud ette vaatluse läbiviimist ja töötajate küsitlemist. Sellest, millise menetluse raames töötajaid küsitleti, informeeriti ka asjaosalisi. Koostatud on 09.10.
3. a vaatluse protokoll. MTA on toiminud vastavalt seadusele ning kaebaja väited, et maksuhaldur on ebaseaduslikult kogunud teavet ja rikkunud tõendite kogumise nõudeid, on põhjendamatud. MTA on möönnud, et vaatluse protokollides võivad kellaajad olla märgitud ebatäpselt, kuid see ei ole viga, mis annaks alust väita, et tõendeid on kogutud ebaõigesti. Kaebaja suhtes on rakendatud ärakuulamispõhimõtet. Maksuhaldur saatis 05.03.
4. a teatisega nr 13-7/398-17 kaebajale maksuvõla tasumise korralduse projekti, millele kaebaja saatis 18.03.2014 eriarvamuse. 4) OÜ Nõuni Puit on jätnud tasumata enda poolt deklareeritud maksukohustused, mis seisnevad tulu-, sotsiaal- ja käibemaksu ning kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksetes, samuti on tasumata intressinõuded. Tuvastamist on leidnud, et tootmisettevõtted ja majandustegevus on kaebajale üle läinud jaanuaris 2011, seega vastutab ta OÜ Nõuni Puit tasumata maksukohustuse eest, mis on tekkinud detsember 2009 kuni jaanuar 2011 eest tasumisele kuulunud maksude ning kuni jaanuar 2011 tekkinud intresside osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5. OÜ Nõuni Puit & Tooted esitas 02.03.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.01.
6. a otsuse ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus või alternatiivselt saata asi uuesti lahendamiseks halduskohtule ning mõista MTA-lt välja kaebaja kantud menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Ebaõige on kohtu järeldus, et korraldus on väljastatud korrektsetel materiaalõiguslikel alustel. Korralduses toodud õiguslikud alused ei ole rakendatavad. Kohus ei sisusta maksukohustuslase, maksu määramise ega sundtäitmise mõisteid seaduspäraselt. Võttes aluseks korralduse resolutiivosa, järeldub, et eesmärgiks oli tuvastada maksukohustuse olemasolu. Selleks, et maksusubjektil tekiks kohustus makse tasuda, peab MTA tegema maksuotsuse. Ettevõte ei saa antud juhul olla maksusubjektiks (Riigikohtu 06.06.
7. a otsus nr 3-3-1-25-07). Korralduse puhul on tegemist maksuotsusega (sõltumata haldusakti pealkirjast), millega on kaebajale kui eraldiseisvale juriidilisele isikule määratud tasumisele 3 kuuluv maksusumma. MTA-l ei ole võimalik tugineda

-i sundtäitmise sätetele, kuna korraldusega ei viida läbi sundtäitmist kaebaja suhtes.

13. peatükis ei ole reguleeritud korraldust, millega kohustatakse isikut maksuvõlga tasuma lähtuvalt

§-st 37 ja antakse maksuvõla tasumiseks 30-päevane tähtaeg.

§ 128lg 2 p-de 1 ja 4 alusel ei ole sundtäitmine lubatav.

Direktiiv ei ole Eesti maksuõiguses otsekohalduv, mistõttu selle käsitlemine haldusakti õigusliku alusena ei ole lubatav. Korraldus on maksu määrav

§ 95

tähenduses, seega peaks olema õiguslike alustena välja toodud

§-d 92 ja

1. 2) Aegumistähtaega reguleerivatele eraõiguslikele normidele tuginemine ei ole põhjendatud (Riigikohtu 09.06.
2. a määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.1.4). Maksuhalduri nõue on aegunud. Rakendub seaduses lubatud 3-aastane tähtaeg (

§ 98lg 1).

5-aastase aegumistähtaja kohaldumist ei ole korralduses põhjendatud. 3) MTA rikkus

§ 72

lg-s 3 sätestatud kohustust põhjendada vaatluse erakorralisust ja etteteatamisvajaduse puudumist ning tutvustada enne vaatluse alustamist seaduslikule esindajale kirjalikku korraldust. Kuna protokollis on kajastatud ebaõiged kellaajad, siis rikuti menetlusreegleid. Valeandmete kajastamine tõendis muudab selle kõlbmatuks. Eratelefoniga pildistati konfidentsiaalset teavet. Andmete kogumine viisil, kus nende salvestamise asukoht on teadmata ja konfidentsiaalsus tagamata, on haldusmenetluse ja maksumenetluse reeglite räige rikkumine. Töötajad jäeti seletuste andmise kohustusest teavitamata

§ 46lg 2 ja § 61 lg 3 järgse korraldusega.

Töötajatele püstitatud küsimused väljuvad

§ 72lg 5 p 6 piirangust.

4) Kohus on jätnud käsitlemata kaebaja vastuväited, mistõttu on otsus motiveerimata. MTA jättis konkretiseerimata väidetavalt üle läinud ettevõtte varakogumi. Mõned töötajad, ruumid ja seadmed ei moodusta ettevõtet TsÜS § 66¹ mõistes. Tuvastamata on enamus Riigikohtu praktikas viidatud kriteeriumitest (haldusasi nr 3-3-1-20-11). MTA käsitlus töötajatest, tootmishoone ja teatud tööriistade kasutusõigusest, kui ettevõttest, on liiga kitsas ega vasta Euroopa Kohtu hinnangul ettevõtte ega selle ülemineku kontseptsioonile. Kohus on MTA käsitlusega põhjendamatult nõustunud. 5) Äriühingute tegevusvaldkond ei ole sama ega kattuv; OÜ Nõuni Puit ja kaebaja on samal perioodil tegutsenud eraldiseisvad ettevõtted; kaebaja ei ole võtnud üle mõne teise ettevõtte hankijaid ega kliente; kaebaja käibe kasvust ei saa järeldada ettevõtte üleminekut; kaebaja kontaktandmed erinevad OÜ Nõuni Puit kontaktandmetest ja äriühingute juhtorgani liikmed ei kattu. Võrreldes OÜ-s Nõuni Puit olnud ülesannetega, ei tegele T. Tiisler äriühingu juhtimise, finantspoole, klientide ega lepingute sõlmimisega, S. Poderat ei tegele tootmise juhtimisega ning R. Lehtmets ei tegele juhtimisega. Töölepingu sõlmimine ei ole käsitletav ettevõtte üleminekuna. Euroopa Kohus on asja nr C-48/94 (Ledernes Hovedorganisation vs Dansk Arbejdsgiverforening) otsuse p-des 21 ja 22 leidnud, et ettevõtte üleminekuga ei ole tegemist juhul, kui üks äriühing teeb teisele kättesaadavaks ainult töö tegemiseks vajalikud töötajad ja töövahendid. Töökoja kasutamine ei ole käsitletav ettevõtte üleminekuna. Kaebajale ei kuulu kinnistusraamatu andmetel kinnisvara. Tootmishoone kasutusõigus ja korralduses loetletud tööriistad kuuluvad T. Tiislerile. Korraldusest ei selgu, millist õigust, millise vara osas ja mille alusel OÜ Nõuni Puit omas ning kuidas ja mille alusel see õigus kaebajale üle läks. 6) Kuna MTA on korduvalt viidanud K.M. ütlustele kontekstiväliselt, siis pidas kaebaja vajalikuks juhatuse liikme ülekuulamist vande all. Kaebaja peab seda jätkuvalt vajalikuks. K.M. saab selgitada, mis kontekstis on ütlused antud ja millisel eesmärgil. 7. MTA esitas 26.03.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta OÜ Nõuni Puit & Tooted apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kohus on õigesti leidnud, et tegemist ei olnud maksusumma määramisega, vaid sissenõutava maksuvõlaga OÜ Nõuni Puit ettevõtte omandajalt. Korraldus ei pea vastama

§-de 95 ja 92 tunnustele, kuna tegemist ei ole maksuotsusega. Kohus on otsuses õigesti selgitanud, et

§ 37

kohaselt lähevad

§ 31

lg-s 1 nimetatud nõuded ja kohustused ettevõtte omandajale 4 üle vastavalt VÕS-is sätestatule. Asjakohatu on kaebaja viide Riigikohtu 09.06.2014. a määrusele nr 3-3-1-24-14, kuna selles räägitakse konkreetselt vastutusotsusest (

§ 96

). Korralduse õigusliku alusena ei ole märgitud kogu

13. peatükk, vaid konkreetselt

§ 129lg-d 1 ja 3.

Põhjendamatud on kaebaja väited sundtäitmise alustamise või mittealustamise kohta ning viited

§-le

1. Direktiivile on korralduses viidatud ettevõtte ülemineku kriteeriumide kontekstis ja selle otsekohalduvust maksuõiguses ei ole korralduses väidetud. 2) Põhjendamatu on kaebaja väide, et mõned töötajad, ruumid ja seadmed ei moodusta ettevõtet TsÜS § 66¹ mõistes. Kaebaja on jätnud arvestamata, et MTA on teinud ettevõtte ülemineku järelduse tõendite ja asjaolude kogumi põhjal (korralduse p-d 3.1-3.10, 5.3.1-5.3.6), millist käsitlust on kohus pidanud veenvaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha selles, kas vaidlusalusel juhul pidanuks maksuhaldur maksusumma määrama või esineb alus maksuvõla sissenõudmiseks (I); selgitab seejärel, millisel õiguslikul alusel on maksuhalduril õigus maksuvõlg sisse nõuda OÜ-lt Nõuni Puit & Tooted ning kas nõue on tähtaegne (II); uurib, kas kaebaja väited menetlusnormide rikkumisest vaatluse läbiviimisel on põhjendatud (III); tuvastab, kas ettevõtte ülemineku kriteeriumid on käesoleval juhul täidetud (IV); lahendab kaebaja taotluse K.M. vande all ülekuulamiseks (V) ning jaotab viimaks menetluskulud (VI). I
4. Vaidlustatud korraldusega nõudis maksuhaldur kaebajalt OÜ Nõuni Puit maksuvõla summas 59 577,99 eurot tasumist, mis oli tekkinud OÜ Nõuni Puit deklareeritud andmete alusel maksustamisperioodide detsember 2009 kuni jaanuar 2011 eest tasumisele kuulunud maksude (kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaks, kogumispensionimakse, töötuskindlustusmakse ja käibemaks) ning maksustamisperioodide detsember 2008 kuni september 2010 maksusummade hilinemisega tasumise eest aastatel 2010 ja 2013 koostatud intressinõuete osas (vt mo lk 33, I kd tl 56).
5. Maksukorralduse seaduse (

) § 32 järgi on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

§ 31

lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus) tekib seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti. Seega tekib maksukohustus reeglina vahetult seaduse alusel. Juhud, mil maksukohustuse tekkimiseks on vajalik maksuhalduri haldusakt, on sätestatud

§ 92lõikes 1.

Nendeks on kokkuvõtlikult maksudeklaratsiooni tähtpäevaks esitamata jätmine, deklaratsioonis või muul viisil valeandmete esitamine, mille tagajärjel oleks isiku poolt tasumisele kuuluv maksusumma seaduses ettenähtust väiksem või isikule tagastamisele kuuluv maksusumma seaduses ettenähtust suurem.

§ 95

lg 1 sätestab, et tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse. Eeltoodust tuleneb, et olukorras, kus vaidlust maksumaksja poolt deklaratsioonis esitatud andmete üle ei ole, puudub maksuhalduril vajadus maksuotsusega tasumisele kuuluvat maksusummat määrata.

1. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et maksuhalduril esinesid kahtlused OÜ Nõuni Puit poolt deklareeritud andmete õigsuses, kuna korralduse koostamisel 5 on aluseks võetud OÜ Nõuni Puit poolt deklareeritud andmed (vt korralduse lisast nähtuvad maksunõuete tekkimise alusdokumendid I kd tl 57-58). Seega puudus maksuhalduril kohustus ning vajadus maksuotsusega maksusumma määramiseks. Riigikohus leidnud, et olenemata sellest, kas maksuvõlg tekib seaduse alusel või seoses maksusumma määramisega maksuotsuses, on maksuvõlg tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (vt RKHK 25.04.
2. a otsus asjas nr 3-3-1-48-10 p 16). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Nõuni Puit oma seadusest tulenevaid maksukohustusi tähtaegselt ei täitnud, mistõttu tekkis OÜ-l Nõuni Puit esitatud maksudeklaratsioonide alusel maksuvõlg.

§ 10lg 2 p 3 järgi on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad.

Eeltoodust tulenevalt esines maksuhalduril alus OÜ Nõuni Puit maksuvõla sissenõudmiseks, mitte tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks, ning kaebaja teistsugune arusaam koos sellest tulenevate järeldustega on ekslik. II 13. Vaidlust ei ole selle üle, et maksuhaldur ei nõudnud korraldusega maksuvõla tasumist OÜ-lt Nõuni Puit, vaid OÜ-lt Nõuni Puit & Tooted. Korralduses põhjendas maksuhaldur seda sellega, et OÜ Nõuni Puit ettevõte läks üle OÜ-le Nõuni Puit & Tooted hiljemalt 31.01.2011, mistõttu vastutab viimane OÜ Nõuni Puit tasumata maksukohustuse eest (vt mo lk 33, I kd tl 56). Halduskohus on õigesti selgitanud, et

§ 37

järgi lähevad ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Kuna käesoleval juhul räägime OÜ Nõuni Puit

§ 31

lõikes 1 nimetatud maksukohustusest, on halduskohus õigesti kohaldanud vastava maksukohustuse ülemineku tingimuste osas võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 182 ja 183 sätestatut. VÕS § 182 lg 2 järgi lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. VÕS § 183 lg 1 kohaselt vastutab enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. VÕS § 183 lg 3 järgi on nimetatud nõuete aegumistähtaeg viis aastat ettevõtte üleminekust, kui mõnele neist nõuetest ei kehti lühem aegumistähtaeg. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna maksuhaldur tuvastas ettevõtte ülemineku 2011. a jaanuarist, algas nimetatud ajast ka OÜ Nõuni Puit & Tooted vastu esitatud maksunõude aegumistähtaeg, millest tulenevalt on maksuhalduri korraldus tähtaegne. Eeltoodust järelduvalt ei nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohaga maksuhalduri nõude aegumise suhtes kohalduva õigusnormi (

§ 98lg 1) osas.

Kaebaja viide Riigikohtu 09.06.

1. a määrusele asjas nr 3-3-1-24-14 on asjakohatu, kuna määruses käsitletakse maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemise aegumist. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole OÜ-le Nõuni Puit & Tooted vastutusotsuse koostamine. III
2. Kaebaja väitel rikkus MTA menetlusnorme, kui ei põhjendanud vaatluse erakorralisust ja etteteatamisvajaduse puudumist. Ka ei tutvustanud MTA vaatluse korraldust kaebaja seaduslikule esindajale; viis vaatluse enam kui poole ajast läbi ilma maksukohustuslase esindaja juuresolekuta; vaatlusprotokollile märgitud kellaajad olid ebaõiged ning vaatluse käigus pildistati ametniku eratelefoniga osaühingu teadmata, loata ja vastavalt protokollimata ettevõtte dokumentatsiooni. Kaebaja töötajad jäeti seletuste andmise kohustusest

§ 46lg 2 ja § 61 lg 3 järgse korraldusega teavitamata; A.K.

puhul eksiti teabe kogumise reeglite vastu, kuna isik 6 ei valda eesti keelt ning tema puhul jäeti tõlk kaasamata; ka väljuvad töötajatele esitatud küsimused

§ 72lg 5 p 6 piirangust.

1. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et MTA kaebajat vaatluse toimumisest ette ei teavitanud (vt märge 09.10.
2. a vaatluse protokollis, I kd tl 134). Samas ei ole vaatlusest ette teavitama jätmine seadusega vastuolus.

§ 72

lg 3 järgi teatatakse vaatluse läbiviimisest ette sellise aja jooksul, mis võimaldab maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukohta võtta. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette kiireloomulistel juhtudel või kui ette teatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette ka juhul, kui maksuhalduril ei õnnestunud vara omaniku või valdaja elu- või asukohta kindlaks teha. Seega kuigi üldreeglina teatatakse vaatluse läbiviimisest ette, on maksuhalduril õigus otsustada vaatlust läbi viia ka sellest ette teatamata. Ringkonnakohus möönab, et käesoleval juhul puudub alus järeldada, et tegemist olnuks kiireloomulise juhtumiga; küll aga arvestades vaatluse eesmärki – tuvastada, kas OÜ Nõuni Puit & Tooted tegutseb samas tegevuskohas, kus varem tegutses OÜ Nõuni Puit ning välja selgitada, kas OÜ Nõuni Puit & Tooted jätkas tootmist samade vahenditega nagu varasemalt OÜ Nõuni Puit (vt vaatluse eesmärke MTA 08.10.2013. a korraldusest vaatuse läbiviimiseks ja teabe andmiseks, I kd tl 131-132) - on ilmne, et vaatlusest etteteatamine võinuks ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Seega puudub alus järeldada, et vaatlusest ette teatamata jätmine olnuks vaidlusalusel juhul õigusvastane või sisuliselt põhjendamatu. 16.

§ 72

lg 3 kohaselt esitatakse vaatluse läbiviimiseks maksukohustuslasele või tema esindajale kirjalik korraldus, kuhu on märgitud ka vaatluse eesmärk. Kui vaatluse läbiviimiseks ei esitatud kirjalikku korraldust, on maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist. Ringkonnakohus märgib, et kuigi

§ 72

lg 3 ei sätesta sõnaselgelt, et maksuhalduril on kohustus põhjendada vaatluse korralduses ka vaatluse läbiviimisest ette teatamata jätmist, tuleb maksuhalduri põhjendamiskohustust eeldada, kuna üldreeglina tuleb maksuhalduril vaatluse läbiviimisest sellise aja jooksul ette teatada, mis võimaldab maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukohta võtta. Seega on maksukohustuslasel

§ 72lg 3 alusel õigus nõuda maksuhaldurilt erandlike olukordade põhjendamist.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et selline põhjendus vaidlusaluses korralduses puudub. Siiski ei too see kaasa korralduse tühistamist, kuna ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et ette teatamine võinuks ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Haldusmenetluse seaduse § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 17. Ekslik on kaebaja arusaam, nagu pidanuks maksuhaldur korraldust tutvustama kaebaja seaduslikule esindajale.

§ 72

lg 3 sõnastus ei välista kirjaliku korralduse tutvustamist isikule, kes on maksukohustuslase volitatud esindajaks viimase tegevuskohas. Vaatluse protokollist nähtub, et makshaldur võttis vaatluse toimumise päeval ühendust kaebaja juhatuse liikme K.M. ga, kes teatas telefoni teel, et OÜ-d Nõuni Puit & Tooted esindab vaatluse läbiviimisel T. Tiisler, kes võttis vastu ka vaatluse korralduse (I kd, tl 134-134p). Ringkonnakohus märgib ka seda, et kaebaja volitatud esindaja T. Tiisler on oma allkirjaga vaatluse protokollil kinnitanud vaatluse juures viibimist (I kd, tl 134). Kuna vaatluse käik on vaatluse protokollis kajastatud ning T. Tiisler on protokolli igale lehele alla kirjutanud, on ainetud kaebaja vastuväited, mille kohaselt viidi vaatlus enam kui poole aja ulatuses läbi ilma kaebaja esindaja juuresolekuta. Maksuhalduril puudus võimalus tugineda korralduse andmisel asjaoludele, mis vaatluse protokollis ei kajastu. 7

1. Paljasõnalised ning asjassepuutumatud on kaebaja väited ametniku eratelefoni kasutamise kohta ettevõtte dokumentatsiooni pildistamisel ning vastavate piltide protokollimata jätmisel. Maksuhaldur eitab vaidlustatud korralduses muude tehniliste abivahendite kasutamist peale fotoaparaadi (vt korralduse lk 26, I kd tl 52p). Ühtlasi ei väida kaebaja ka seda, et maksuhaldur oleks vaidlusaluses korralduses tuginenud mõnele vaatluse käigus jäädvustatud failile, mida ei ole vaatluse protokolli lisas kajastatud. Vaatluse protokolli kohaselt lisatakse vaatluse käigus tehtud pildid protokollile eraldi failina (I kd, tl 135). 09.10.
2. a vaatluse protokolli lisa kohaselt kasutati vaatluse läbiviimisel tehnilise abivahendina digitaalfotokaamerat SAMSUNG. Vaatluse käigus fotografeeritud objektid saadeti posti teel CD-plaadil 16.10.2013 OÜ Nõuni Puit & Tooted juriidilisele aadressile. 26.11.2013 edastas kaebaja juhatuse liige K.M. MTA-le selgitused fotografeeritud objektide kirjelduse ja kuuluvuse osas. Vastavalt K.M. selgitustele vormistas maksuhaldur 09.10.2013 vaatluse protokollile lisa (I kd, tl 180). Seega ka juhul, kui mõni maksuhalduri ametnik eratelefoniga vaatluskohas siiski pilte tegi, ei mõjutanud see tõendite kogumit, millele maksuhaldur võis vaidlusaluses korralduses õiguspäraselt tugineda.
3. Kaebaja arvamus, nagu pidanuks maksuhaldur teavitama kaebaja töötajaid

§ 46

lg 2 ja § 61 lg 3 järgse korraldusega seletuse andmise kohustusest vaatluse ajal, on ebaõige. Halduskohus leiab õigesti, et vaatluse läbiviimiseks on maksuhalduril õigus nõuda vaadeldaval maatükil või vaadeldavas ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt teavet maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohta vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses (

§ 72

lg 5 p 6).

§ 61

lõikes 3 märgitud kolmandalt isikult korraldusega teabe nõudmine ei kohaldu kolmandalt isikult seletuse võtmisele vaatluse teostamise ajal, kuna see ei oleks kooskõlas

§ 10

lg-st 3 tuleneva eesmärgiga viia menetlus, sh vaatlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Mis puudutab kaebaja väiteid menetlusnormide rikkumisest seonduvalt kaebaja töötajalt A.K. lt suulise seletuse võtmisega tõlgi juuresolekuta, märgib ringkonnakohus, et A.K. on suulise seletuse protokollis allkirjaga kinnitanud, et talle on kolmanda isiku maksukorralduse seaduses sisalduvaid õigusi tutvustatud ning ta on nendest aru saanud (I kd tl 136). Seega pidi A.K. olema teadlik ka

§-s 47 sätestatud õigusest taotleda seletuse andmise juurde tõlgi kaasamist (vt protokollile lisatud kolmanda isiku õigused ja kohustused, I kd tl 139). Ühtlasi ei ilmne, et A.K. oleks protokollitule vastuväiteid esitanud, vaid on protokolli allkirjastamisega nõustunud sellega, et protokoll on koostatud tema ütluste järgi õigesti ja on tõene (vt I kd, tl 138). 20. Kaebaja leiab, et töötajatele esitatud küsimused väljuvad

§ 72lg 5 p 6 raamidest.

Nimelt tuleneb

§ 72

lg 5 p-st 6, et teave, mida vaadeldaval maatükil, ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt küsitakse, on piiratud maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse ning vaatluse eesmärgiga. Vaatluse korralduses selgitas maksuhaldur, et tal on kahtlus, et OÜ Nõuni Puit on oma majandustegevuseks vajalikud vahendid ja õigused üle andnud OÜ-le Nõuni Puit & Tooted, kes jätkab OÜ Nõuni Puit endiste töötajatega sarnast ettevõtlust. Läbiviidava vaatluse eesmärkideks oli vaatluse korralduse kohaselt tuvastada, kas OÜ Nõuni Puit & Tooted tegutseb samas tegevuskohas, kus varasemalt tegutses OÜ Nõuni Puit ning välja selgitada, kas OÜ Nõuni Puit & Tooted jätkab tootmist samade vahenditega nagu varasemalt OÜ Nõuni Puit (I kd tl 131). Tõlgendades vaatluse eesmärki koosmõjus maksuhalduri poolt korralduses väljendatud kahtlusega, võib järeldada, et maksuhalduri eesmärgiks ei olnud ainult vaatluse abil selgitada, millised on OÜ Nõuni Puit & Tooted tootmisvahendid ja asukoht, vaid kindlaks teha ka seda, kas tootmise enda korralduses (sh äriühingu erinevate töötajate tööülesannetes, nende täitmise kontrollimises ja alluvussuhetes) on midagi muutunud. Seega kuigi otseselt äriühingu tööülesandeid ja asukohta puudutavad vaid töötajatelt küsitud küsimused 6, 7 ja 11 ning osaliselt 14 ja 15, ei saa ilmselgelt õigusvastaseks pidada ka maksuhalduri küsitud teavet OÜ 8 Nõuni Puit tegevuse lõppemise, isikute ühest äriühingust teise ülemineku põhjuste ja ajavahe, praeguste ja endiste tööülesannete ning nende täitmist kontrollivate isikute kohta. Nimetatud küsimused seondusid nii kaebaja majandustegevusega kui ka sellega, kas OÜ Nõuni Puit & Tooted jätkas tootmist sarnasel viisil ja korraldusega nagu seda tegi OÜ Nõuni Puit.

1. Eeltoodust tulenevalt ei leia ringkonnakohus, et MTA oleks vaatlust teostades menetlusnorme rikkunud määral, mis tingiks vaatluse protokolli lisas märgitud fotode või OÜ Nõuni Puit & Tooted töötajate seletuste ebausaldusväärsuse ning kõlbmatuse tõenditena kasutamiseks. IV
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 sätestab, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 2 järgi kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Euroopa Kohtu määratlusest lähtudes tuleks majandusüksust mõista kui inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab konkreetse eesmärgiga majandustegevuse elluviimist (vt Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjad C-232/04 ja C-233/04, p 32). Ühtlasi on Riigikohus leidnud, et ettevõtte puhul on üleantav ka senine kogemus kui üleantava ettevõtte tegevust iseloomustav asjaolu (RKHK 28.11.
3. a otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 20).
4. Selleks, et tuvastada, kas toimus OÜ Nõuni Puit üleminek OÜ-le Nõuni Puit & Tooted, ei piisa ainult VÕS §-des 180-185 toodud ettevõtte üleminekut puudutavate sätete kohaldamisest, vaid tugineda tuleb ka kohtupraktikale. Senises kohtupraktikas on leitud, et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingu käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel on kriteeriumiteks muu hulgas: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht; 10) juhtorganite liikmete kattuvus. Nimetatud kriteeriumitel on erinevate ettevõtete puhul ka erinev kaal ning nende kriteeriumite rakendamisel tuleb arvestada konkreetsest asjast tulenevaid eripärasid. Ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus (RKHK 17.06.
5. a otsus asjas nr 3-3-1-1-13, p 12; 16.04.
6. a otsus asjas nr 3-3-1-6-12, p 10; 01.06.
7. a otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 11).
8. Vaidlustatud korralduses tugines maksuhaldur ettevõtte ülemineku määratlemisel muu hulgas ka Nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ „Ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta“ artikli 1 lõike 1 punktis b antud ettevõtte ülemineku definitsioonile. Kaebaja leiab, et direktiiv ei ole Eesti maksuõiguses otsekohalduv, mistõttu selle käsitlemine haldusakti õigusliku alusena ei ole lubatav. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, kuid märgib, et ringkonnakohtule ei nähtu, et eelviidatud normi saaks olenemata sellele viitamisest pidada kaebajalt maksuvõla sissenõudmise aluseks, vaid maksuhaldur on direktiivile tuginenud kui täiendavale argumendile ettevõtte ülemineku mõiste avamisel. Vaidlust ei ole selle üle, et ettevõtte ülemineku kriteeriume ei ole võlaõigusseaduses ega maksukorralduse seaduses selgelt defineeritud, mistõttu ei ole õigusvastane ettevõtte ülemineku mõiste määratlemine kaebaja viidatud direktiivi ja selle tõlgendamist puudutavaid Euroopa Kohtu lahendeid appi võttes. 9 Ringkonnakohus märgib, et ka ülal viidatud ettevõtte ülemineku kriteeriumid on Riigikohus oma lahendites suures osas sisuliselt üle võtnud Euroopa Kohtu poolt direktiivi tõlgendamisel tehtud lahenditest (vrdl näiteks Euroopa Kohtu määratletud ettevõtte ülemineku kriteeriume otsustes liidetud kohtuasjades C-232/04 ja C-233/04 p 33; kohtuasjas C-151/09 p 27 ja kohtuasjas C-463/09 p 34). Vastavatele kriteeriumitele tugineb apellatsioonkaebuses läbi Riigikohtu halduskolleegiumi 01.06.
9. a otsuse asjas nr 3-3-1-20-11 ka kaebaja ise. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et viidatud kriteeriumid on ettevõtte ülemineku tuvastamisel asjakohased.
10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väidetega, mille kohaselt ei ole eelviidatud kriteeriumite esinemine maksumenetluses kinnitust leidnud. Maksuhaldur on vaidlustatud korraldusega tuvastanud järgmised ettevõtte ülemineku hindamisel olulised asjaolud: 1) äriühingute tegevusvaldkond, koduleht ja avalikus internetis avaldatud kontaktid on kattuvad; 2) äriühingute tegevuskoht on sama; 2) OÜ Nõuni Puit kolm endist juhatuse liiget töötavad alates
11. a jaanuarist OÜ-s Nõuni Puit & Tooted ning OÜ Nõuni Puit & Tooted juhatuse liige, asutaja ja ainuosanik K.M. oli varem OÜ Nõuni Puit töötaja; 3) enamus OÜ Nõuni Puit endistest töötajatest (14-st 13) asusid kohe pärast OÜ-st Nõuni Puit töölt lahkumist tööle OÜsse Nõuni Puit & Tooted, vaid üks endine töötaja asus OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted tööle mõned kuud hiljem; 4) töötajate tööülesanded, alluvussuhted ja töövahendid on jäänud samaks; 5) OÜ Nõuni Puit juhatuse liikmete tööülesannetes ei ole midagi muutunud ning nad jätkavad OÜ-s Nõuni Puit & Tooted sama töö tegemist, mida varasemalt tegid; 5) paralleelselt sellega, kui OÜ Nõuni Puit käibemahud
12. a jaanuarist hääbuma hakkasid, lõppedes seejärel täielikult, algas järjepideva ja märkimisväärse käibe deklareerimine OÜ-s Nõuni Puit & Tooted (detsembris 2010); 6) OÜ Nõuni Puit tegevuse lõppemise ja OÜ Nõuni Puit & Tooted tegevuse alustamise vahel puudus ajaline paus; 7) OÜ Nõuni Puit & Tooted kasutab oma majandustegevuses sama kinnistut ja samu tootmisvahendeid, mida varem kasutas OÜ Nõuni Puit (vt mo p-d 3.1-3.10, I kd tl 42p-49p). Eeltoodud asjaolud kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul nii maksuhalduri kui ka halduskohtu järeldust OÜ Nõuni Puit ettevõtte üleminekus OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted.
13. Kaebaja on eeltoodud järeldusele esitatud vastuväidetes pidanud oluliseks seda, et OÜ Nõuni Puit & Tooted alustas tegevust juba
14. aasta kolmandas kvartalis ning tegutses seega OÜ-ga Nõuni Puit paralleelselt veel enne maksuhalduri määratletud ettevõtte üleminekut. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nimetatud asjaolule kogutud tõendeid arvestades määravat tähtsust omistada. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses tuvastanud, et OÜ Nõuni Puit & Tooted registreeriti käibemaksukohustuslaseks alates 22.03.2010 ning maksustatavat käivet hakati deklareerima alates
15. a maikuust. Samas oli äriühingu käive
16. aastal äärmiselt varieeruv – näiteks 20% määraga maksustatavat käivet
17. a augustis ja novembris ei deklareeritud. Käibe deklareerimine muutus järjepidevaks alles alates
18. a detsembrist ning siis kasvas hüppeliselt ka käibe maht. OÜ Nõuni Puit & Tooted juhatuse liikme K.M. 13.09.2013 maksuhaldurile antud selgituste kohaselt alates asutamisest kuni
19. a lõpuni ostis äriühing teenust sisse ning alles pärast seda hakkas ise tootma (I kd tl 121p). Seega saab järeldada, et puidust uste ja akende tootmine ehk tegevus, mis iseloomustas ka OÜ-d Nõuni Puit (vt äriühingute äriregistri kanded), algas OÜ-s Nõuni Puit & Tooted alles pärast OÜ Nõuni Puit ettevõtte üleminekut. Ringkonnakohtu järeldust toetab asjaolu, et OÜ Nõuni Puit & Tooted
20. a majandusaasta aruande tegevusaruandest saab järeldada, et
21. aastal äriühingul alaline tööjõud puudus. Seega äriühing ise faktiliselt uste ja akende tootmisega ei tegelenud. Pärast ettevõtte üleminekut omandas OÜ Nõuni Puit & Tooted uste ja akende tootmiseks vajaliku tööjõu, töövahendid kui ka vastavaks tegevuseks vajaliku oskusteabe ja kogemuse. Äriühingute registriandmetele ning OÜ Nõuni Puit & Tooted koduleheandmetele tuginedes ei 10 nõustu ringkonnakohus ka kaebaja väitega, nagu ei oleks äriühingute tegevusvaldkonnad kattuvad.
22. Asjakohane ei ole kaebaja viide Euroopa Kohtu lahendile asjas nr C-48/94, kuna see puudutas olukorda, kus üks äriühing tegi teisele äriühingule kuni varem kokkulepitud ehitustööde lõpetamiseni kättesaadavaks töö tegemiseks vajalikud töötajad ja töövahendid. Käesoleval juhul ei ole OÜ Nõuni Puit & Tooted eesmärgiks kaebaja pooleliolevate tööde lõpetamine, vaid OÜ Nõuni Puit identiteedi edasikandmine ning viimase poolt alustatud majandustegevuse jätkamine määramata ajaperioodil. Seega ei ole tegemist viidatud lahendis märgitud ajutise olukorraga. Euroopa Kohus on leidnud, et ettevõtte ülemineku all tuleb mõista oma identiteeti säilitava majandusüksuse üleminekut, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Ülemineku toimumise tõendamise otsustav kriteerium on see, kas kõnealune üksus säilitab oma identiteedi, mis tuleneb eelkõige sellest, et tema tegevus kas jätkub reaalselt või seda alustatakse uuesti (vt EIK liidetud kohtuasjad C-232/04 ja C-233/04, p-d 30-31). Makshalduri kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid koosmõjus hinnates on ilmne, et käesoleval juhul jätkas OÜ Nõuni Puit & Tooted OÜ Nõuni Puit seniste töötajate ja juhatuse liikmete kogemust ja oskusteavet kasutades ning viimase töövahendite, töökoja ja hankijate toel OÜ Nõuni Puit senist tootmistegevust, omandades seeläbi OÜ Nõuni Puit identiteedi puidust akende ja uste tootjana.
23. Määravaks ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada ka asjaolu, et äriregistrist nähtuvad OÜ Nõuni Puit & Tooted juhatuse liikmed ei ole samad, kes olid OÜ-s Nõuni Puit. Maksuhaldur on tunnistajate ütlustega tuvastanud, et OÜ Nõuni Puit & Tooted juhatuse liikmeks on endine OÜ Nõuni Puit töötaja ning kõik OÜ Nõuni Puit juhatuse liikmed töötavad OÜ Nõuni Puit & Tooted heaks, jätkates teises äriühingus faktiliselt sama tegevusega, mis neil oli OÜ-s Nõuni Puit.

§-st 84 tulenevalt peab maksuhaldur andma asjaoludele tegelikust majanduslikust sisust lähtuva hinnangu, mistõttu ei oma küsimus sellest, kas äriregistris näidatud juhatuse liikmed formaalselt kattuvad, ettevõtte ülemineku kriteeriumite täitmise üle otsustamisel tähtsust. Samal põhjusel ei oma otsustavat tähtsust ka see, et kaebajal puudub kinnisvara ning et tootmishoone kasutusõigus ja korralduses loetletud tööriistad kuuluvad valdavalt T. Tiislerile, mitte kaebajale endale. Vaidlust ei ole selle üle, et nii tootmishoone kui ka tööriistade kasutus on kaebajale OÜ Nõuni Puit endise osaniku ja juhatuse liikme ning praeguse töötaja poolt kättesaadavaks tehtud. Ka Euroopa Kohtu lahenditest saab järeldada, et ettevõtte ülemineku üle otsustamisel on tähtsam tööriistade ja hoonete faktilise kasutuse jätkuvus kui see, kelle õiguslikus omandis on vaidlusalune vara (vt EIK kohtuasi C-340/01 p-d 41-42; liidetud kohtuasjad C-232/04 ja C-233/04 p 38).

1. Kaebaja väide, mille kohaselt ei ole ta OÜ Nõuni Puit hankijaid üle võtnud, on vaidlusaluse korralduse p-s 3.8 tuvastatuga kummutatud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks nimetatud väidet täiendavalt käsitleda. Kuigi klientide ülevõtmist ei ole maksuhaldur korralduses eraldi analüüsinud, võib kliendibaasi üleminekut käesoleval juhul eeldada. Nimelt selgitas OÜ Nõuni Puit & Tooted juhatuse liige K.M. maksuhaldurile 13.09.
2. a suuliste seletuste protokollis, et OÜ Nõuni Puit & Tooted teeb nišitoodangut – valdavalt tooteid muinsuskaitseobjektidele ja eraisikutele ning tihe on koostöö ka Tartu linnavalitsusega (I kd, tl 121p). Kuna ka OÜ Nõuni Puit keskendus toodangu valmistamisele just muinsuskaitseobjektidele, tuleb valdkonna spetsiifilisuse tõttu ka senise kindlakskujunenud kliendibaasi üleminekut eeldada. Mis puudutab kaebaja väiteid seonduvalt kahe äriühingu kontaktandmete erinevusega, märgib ringkonnakohus, et õige on vaidlustatud korralduses tuvastatu, mille kohaselt kattuvad OÜ Nõuni Puit äriregistris ning OÜ Nõuni Puit & Tooted kodulehel märgitud e-posti aadress ja telefoninumber (vt korralduse p 3.1). Nimetatu lõi piisava eelduse OÜ-le Nõuni Puit & Tooted kogu OÜ Nõuni Puit senise kliendibaasi ülevõtmiseks, 11 kuna andis ka senistele klientidele aluse järeldada, et seni tegutsenud ettevõte jätkab sisuliselt senist tegevust uue ärinime all. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on käesoleval juhul täidetud. V
3. Kaebaja taotleb juhatuse liikme K.M. vande all ülekuulamist, et selgitada, mis kontekstis on K.M. ütlused maksumenetluses antud ja millisel eesmärgil. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalise vande all ülekuulamine on võimalik vaid piiratud juhtudel - vastaspoole ja kohtu, mitte menetlusosalise enda algatusel. Nii sätestab HKMS § 64 lg 1, et menetlusosaline, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda teise menetlusosalise vande all ülekuulamist. Kohus kuulab menetlusosalise vande all üle üksnes juhul, kui tõendite esitamiseks kohustatud menetlusosaline põhistab, et muul viisil tõendite esitamine või kogumine on oluliselt raskendatud. Kuna kaebajal puudub seega vastava taotluse esitamise õigus, jätab ringkonnakohus taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
4. HKMS § 64 lg 2 sätestab, et menetlusosalise võib vande all üle kuulata ka kohtu algatusel, kui tõendamist vajava asjaolu kohta ei ole võimalik koguda tõendeid muul viisil või see oleks ebamõistlikult koormav. Käesoleval juhul on K.M. andnud maksumenetluses 13.09.2013 ammendavad seletused, kinnitades ka oma allkirjaga suuliste seletuste protokollis kajastatu õigsust (vt I kd tl 123p). Ringkonnakohtule ei nähtu, et protokollis kajastatud ütlused oleksid ebaselged, mitmeti tõlgendatavad või tuleks juhatuse liikme ütlustega koguda täiendavat teavet tõendamist vajava asjaolu kohta. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus ka omal algatusel K.M. vande all seletuse võtmist vajalikuks. VI
5. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel