3-14-50482/46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Einar Vene

1. november 2015, Tartu 3-14-50482 Haldusasi Karel Kalviku kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a otsus Karel Kalviku apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Karel Kalvik Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. novembri
6. a otsus muutmata.
7. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
8. detsember
9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Karel Kalvik oli kinnipeetav Tartu Vanglas.
11. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas K. Kalvik Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Tartu Vanglalt välja hüvitis mittevaralise kahju eest. Kahju tekitati talle seoses sellega, et teda hoiti
12. jaanuarist 2013 kuni kaebuse esitamiseni Tartu Vanglas kambrites, mille pindala kinnipeetava kohta oli vaid 2,47 m
13. Lisaks olid ka muud kinnipidamistingimused vanglas väärikust alandavad.
14. Tartu Halduskohtu
15. novembri
16. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
17. Osasid kaebuses toodud hüvitisenõude aluseid (et jalutuskäikude ajal lasti valju muusikat, et magama pidi valgustusega jne) tuleb jätta tähelepanuta, kuna neid aluseid ei olnud kaebaja toonud välja kohtueelses menetluses ning seega on selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. 3.
18. Tartu Vangla kambrite suuruseks on ca 10 m 2 ning kambritesse paigutatakse üldjuhul 2 kinnipeetavat. Pärast kambris oleva tualeti väljaarvamist jääb iga kinnipeetava isiklikuks pindalaks kambris vähemalt 4 m
19. Kambris oleva mööbli alust pinda ei saa kambri pindalast välja arvata. Üldteadaolevalt lähtutakse eluruumi pindala mõõtmisel eluruumi kogupinnast, arvestamata sellest maha mööbliga kaetud alasid. Seega ei olnud kambri suurus kinnipeetava kohta vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga. Kambris mööbli alla jäävale põrandapinnale on EIK osutanud olukordades, kus kinnipeetava isiklik pind kambris oli alla 3 m2 ja sisaldas ka mööblit, mis täiendavalt isikliku ruumi vähesust võimendas. 3.
20. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et teda on koheldud vanglas väärikust alandavalt seoses sellega, et väidetavalt on kaebaja pidanud korduvalt loobuma soojast toidust, kuna kambris laua taga on ainult üks istekoht, mille tõttu peab üks kinnipeetav söömisega ootama ja tema söök jahtub selle aja jooksul ära. Kaebaja on ise tunnistanud, et kambrisse oli paigutatud teine istekoht. Isegi kui selle istekoha paigutus ei võimalda istuda nii, et laud jääks kinnipeetavale otse ette, ei tähenda see, et sellises asendis söömine või muude toimingute tegemine oleks võimatu. Laua alla tugevduseks keevitatud metallplaat, mis takistab kinnipeetaval jalgu laua alla panna, ei takista söömist. Seega oli söömine laua taga mõlemal kinnipeetaval võimalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
21. K. Kavik esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada põhjendustel. 4.
22. Mööbli alla jääv pindala tuleb kinnipeetava isikliku pinna arvutamisel välja jätta. EIK on osundanud, et põrandapind on sellel asuva mööbli tõttu väiksem, ka asjades, kus tuvastatud isiklik ruum oli veidi alla 4 m
23. 4.
24. Kohus on kopeerinud vastustaja seisukohad otsusesse ega ole analüüsinud kaebaja seisukohti. Kaebaja ei ole loobunud toidust vabal tahtel, vaid Tartu Vangla kambri inventar ei võimalda ettenähtud korras toitu manustada. Olukord, kus ühel kinnipeetaval on võimalik laua taga süüa ja teisel see võimalus samal ajal puudub, on väärikust alandav. Apellatsioonkaebuses taotles kaebaja kaebuse liigi muutmist kahju hüvitamise kaebuse asemel õigusvastasuse tuvastamise kaebuseks, kuna tal puudub raha kahju hüvitamise kaebuselt riigilõivu tasumiseks. Taotlus rahuldati Tartu Ringkonnakohtu
25. detsembri
26. a määrusega.
27. Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusesse palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 5.
28. Mööbli alla kuuluvat pinda ei tule kambris üldpindalast välja arvata. 5.
29. Kaebaja pole vastu vaielnud sellele, et koos mööbliga on ühe kinnipeetava jaoks ruumi 3,9-4 m
30. Neid kinnipidamistingimusi ei saa pidada sellisteks, mis tähendaks ebainimlikku või alandavat kohtlemist. 5.
31. See, et kohus on nõustunud vastustaja väidetega, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. 5.
32. Kui kaebaja ei saanud laua taga süüa nii, et jalad on otse tema ees, vaid pidid olema väikese nurga all küljele (laua alla keevitatud metallplaadi tõttu), oli võimalus asetada toit ka öökapile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
33. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
34. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et mööbli alla jäävat pinda ei saa kinnipeetava isikliku pinna arvutamisel kambri üldpindalast välja jätta. Esiteks tuleneb see juba vangla sisekorraeeskirja (justiitsministri
35. novembri
36. a määrus nr 72) § 6 lg-st 6, mis sätestab, et kinnipeetavale on toas ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda ja kambris vähemalt 3 m2 põrandapinda. Selles normis ei räägita vabast, mööbliga katmata põrandapinnast, vaid põrandapinnast üldiselt. Seega peetakse silmas ka mööbli alla jäävat põrandapinda. Teiseks lähtutakse üldteadaolevalt eluruumide pindala mõõtmisel eluruumi kogupinnast, arvestamata sellest maha mööbliga kaetud alasid. Samuti oleks sellise regulatsiooni järgimine ka märkimisväärselt keeruline, sest konkreetses, mööbli ja muu tarvilikuga sisustatud ruumis vaba, ilma mööblita põrandapinna mõõtmine ja väljaarvutamine oleks märksa keerulisem, kui lihtsalt ruumi pindala mõõtmine ja arvutamine. Kui jaatada seda, et mööbli alla jääv põrandapind tuleks kambri üldpindalast välja jätta, siis tekiks koheselt täiendavad raskused normi kohaldamisel – nt kui kõrgelt peavad vaba põrandapinna kohal puuduma takistused muude sisustuselementide näol (nt kas seinale kinnitatud riiuli alla jääv ruum tuleks samuti välja arvata), kas ajutiselt kaetud põrandapinda (nt seina külge kinnitatava voodi alust pinda) saab lugeda vaba põrandapinna hulka kuuluvaks, milliseid esemeid tuleb liigitada mööbliks, kas samamoodi tuleks suhtuda tavapäraselt põrandal asetsevatesse esemetesse (nt jalanõud, põrandahari jms) jne. On ilmne, et selline põrandapinna mõõtmismeetod oleks äärmiselt keeruline, väga vaidlusi põhjustav ning sellega jõuaks kergesti absurdsete olukordadeni. Seetõttu tuleb põrandapinna arvestamisel lähtuda ruumi üldpindalast ja arvestada sinna ka kambris mööbli ja muude esemete all olev pind. Sellist seisukohta on Tartu Ringkonnakohus väljendanud juba
37. septembri
38. a otsuses haldusasjas nr 3-09-1385 (p 9). Kaebaja poolt viidatud EIK praktikast ei tulene kinnitust tema seisukohtadele. Nagu vastustaja on selgitanud, arvestati mööbliga kaetud pindalasid üksnes olukordades, kus kambri pindala isiku kohta oli niigi väike ning mööbel võimendas seda ruumipuudust täiendavalt.
39. See, et kohus nõustus vastustaja seisukohtadega ning tugines otsuse motiveerimisel eeskätt vastustaja poolt juba esitatud argumentatsioonile, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kohus on puudutanud kõiki kahju hüvitamise alustena toodud asjaolusid ning nendega seotud kaebaja põhilisi väiteid .
40. Asjaolu, et kahel inimesel korraga võis laua taga söömine olla mõnevõrra ebamugav (üks neist ei saanud panna põlvi laua alla lauajalgade vahele keevitatud metallplaadi tõttu) ei ole kindlasti selline kannatus, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. On ilmne, et see ebamugavus ei ole ületanud sellist kannatuse tõsidusastet. Ka kaebaja enda poolt esitatud skeemist (tl 46) ei nähtu, et söömine sellises kambris oleks olnud niivõrd ebamugav, et õigustatav oleks rahalise hüvitise väljamõistmine. Mõlemad inimesed said istuda. Ühe mõnevõrra ebamugavat istumisasendit (kas küljega laua suunas või ilma võimaluseta jalgu laua alla panna) kompenseeris võimalus kasutada toetuspunktina või vaba pinnana laua vastas asuvat öökappi. Väide, et seetõttu pidi kaebaja kannatama tühja kõhtu või sööma külma toitu, ei olnud vangla tegevuse vältimatu tagajärg, vaid kaebaja enda valik – kui see väide peaks tõele vastama, näitab see lihtsalt seda, et kaebaja eelistas (võimalik et mitte kõige mugavamas söömisasendis) söömise asemel oodata ja süüa hiljem jahtunud toitu. 3
41. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgmist. Ehkki kaebus jääb rahuldamata juba sel põhjusel, et kaebajale ei ole hüvitamisele kuuluvat kahju tekitatud, viitab ringkonnakohus siinkohal ka riigivastutuse seaduse § 7 lg-le 1, millest tuleneb, et kui isik ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid kahju vältimiseks või ärahoidmiseks, siis ei ole isikul õigust kahju hüvitamisele. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud oma kinnipidamistingimusi mõne asjakohase nõude või taotlusega nende väidetava kestmise ajal. On silmatorkav, et kahju hüvitamise nõude esitas kaebaja alles
42. jaanuaril 2014, st veidi pärast seda, kui EIK tegi
43. detsembril 2013 T. Tunise kaebuse alusel kohtuotsuse, milles mõistis Eesti riigilt välja hüvitise liiga väikses kambris hoidmisega seoses. Seega isegi kui isikule oleks niisuguses situatsioonis kahju tekitatud, jääb kahju hüvitamata, kui ta ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. Kuna käesoleval juhul on kaebuse rahuldamata jätmise aluseks eeskätt see, et kaebajale ei ole kahju tekkinud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid küsimuses, kas kaebaja kasutas väidetava kahju vältimiseks kohaseid esmaseid õiguskaitsevahendeid.
44. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes (riigilõiv 15 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt 4 Einar Vene allkirjastatud digitaalselt