Obsah (5)

§ 201§ 121§ 47§ 111§ 112

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.

1. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esile toonud ühtegi mõjuvat kaebetähtaja rikkumise põhjust, mille alusel oleks määruskaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamine võimalik. Seega ei saanud halduskohus lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks, mistõttu on õige halduskohtu 08.09.
2. a määruse seisukoht, et asjas esineb

§ 121lg 1 p-s 4 sätestatud imperatiivne alus kaebuse tagastamiseks.

1. Vastuseks määruskaebuse esitaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et määruskaebuse esitaja kinnipidamine Tallinna Vanglas ajavahemikel 22.07.2010-30.05.2011 ja 12.07.2011-13.05.2014 oli jätkuv toiming. Kohtupraktikas on leitud, et kui kahjust teada saamise aega on raske eristada, algab kahjunõude kaebetähtaeg siis, kui kahjustav tegevus lõpeb. Õigeks ei saa pidada aga arusaama, mille kohaselt tuleb kogu kinnipidamist ühes vanglas pidada eelduslikult jätkuvaks toiminguks. Kui isiku kinnipidamistingimused on vangistuse kestel oluliselt muutunud, tuleb erinevates tingimustes kinnipidamised lugeda eraldiseisvateks toiminguteks. Kinnipidamistingimuste olulisel muutumisel tuleb toiming lõppenuks lugeda ja saab eeldada, et isik on kahju tekkimisest toimingu lõppemise hetkel teada saanud (Riigikohtu 15.06.
2. a määrus nr 3-3-1-20-15, p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et enam kui kuu kestnud viibimist teise riigi vanglas tuleb pidada oluliseks muudatuseks määruskaebuse esitaja Tallinna Vanglas kinnipidamise tingimustes. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et ajavahemiku 23.07.2010-30.05.2011 eest kahju hüvitamise nõude esitamise kolmeaastane tähtaeg hakkas kulgema 31.05.2011 ning selle perioodi osas oli kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtpäevaks 31.05.
3. 3
4. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada ka seda, et seaduses on sätestatud kaebuse lubatavuse eeldused ning kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise lahendamise.

§ 47

lg 1 järgi on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui taotlus on esitatud hilinemisega, on vangla selle õigesti tagastanud ning kaebaja pole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust (Riigikohtu 15.06.2015. a määrus nr 3-3-1-20-15, p 9).

§ 121

lg-s 1 toodud kaebuse tagastamise aluste puhul puudub kohtul kaebuse tagastamise üle otsustamisel kaalutlusruum, vaid tegemist on puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine lubatav. Kuna kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral ei ole kohtul õigust asja lahendada, siis oli halduskohtul kohustus määruskaebuse esitaja kaebus ajavahemiku 23.07.201030.05.2011 osas tagastada. 13. Seoses määruskaebuse esitaja poolt soovitud menetlusabi andmise ulatusega, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab

§ 111

.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud

§-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja täielik vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja ei ole isik, kes ei suudaks osaliselt riigilõivu tasuda. Määruskaebuse esitaja on menetlusabi taotluse esitanud 21.08.2015, seega kuulub arvestamisele määruskaebuse esitaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu osas, s.o perioodil 21.04.201520.08.
2. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul toimunud laekumisi kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (vt Riigikohtu 12.03.
3. a määrus nr 37-1-3-61-12, p 9). Riigikohtu hinnangul on analoogia korras

§ 112

lg 1 ps 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (12.03.

1. a määrus nr 371361-12, p 10). Halduskohus on õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvad raha liikumised ja arvestanud tema kontole laekunud sissetulekutest maha tarbitud elektrienergia eest tehtud mahaarvamised summas 8,92 eurot.
2. Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõtte andmete kohaselt olid tema sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul kokku 825 eurot ning väljaminekud, mida saab sissetulekutest maha arvata, olid kokku 8,92 eurot. Eeltoodu pinnalt on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 408,04 eurot ((8258,92):4×2). Kokkuvõttes on Tartu Halduskohus 08.09.2015 a määruses õigesti leidnud, et 4 riigilõiv menetluskuluna ületab küll menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavat kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, aga määruskaebuse esitaja täielik vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole siiski põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud majanduslikku seisundit arvestades on 370 euro suuruse riigilõivu nõudmine mõistlik, st see ei koorma kaebajat ülemäära.
3. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.09.
4. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits