1-14-6712/64

(12)kuu jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Andrei Bašinski suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Aleksandr Andrei Bašinski vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kuus

(6)kuud. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Andrei Bašinskile ja tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Bašinski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Andrei Bašinski tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.09.2014 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõistis kohus Andrei Bašinskile liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 18 päeva vangistust suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.09.2013 otsusega kriminaalasjas 1-13-7602 mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa s.o. 2 kuud ja 18 päeva vangistust võrra. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 26.02.2014. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla ühes isiku allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste täitmisele. Kohtuistung 16.12.2015.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et elama hakkab koos vanemate ja vennaga, kes teda toetavad. Pärast vabanemist on olemas pension, kuna tervisega on probleeme ja tuvastatud on xxxx. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt ta toetab Andrei Bašinski tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning märgib, et uute kuritegude toimepanemise riski saab Andrei Bašinski puhul maandada isiku allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Kaitsja märgib, et isikul on tõepoolest tervisega probleemid, tal on diagnoositud astma ja allergia, siseruumides saab töötada korraga 30 minutit, värskes õhus rohkem. Haiguste tõttu keeldus tööst ja sai karistada selle eest, kuid diagnooside selgumisel karistused kustutati. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et isikul on vabanedes olemas kindel elukoht ja ta ei kavatse pärast vabanemist rohkem kuritegusid toime panna. Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et Andrei Bašinski saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht vanemate juures. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastuse käigus välja selgitanud, et eramu on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja kinnipeetava vanemad ning vend on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Suhted vanemate ja vennaga on head ning toetavad. Kinnipeetaval ei ole vabanedes töökohta. Ka enne vangistust ei ole ta ametlikult kunagi tööl käinud. Kuna tal on aga lapsepõlvest alates olnud probleeme tervisega, siis oli talle enne vangistust määratud töövõimetuspension, mille ta kavatseb vabanemisel taastada. Pensioni olemasolu kindlustab isikule vähemalt minimaalse ja elementaarse majandusliku toimetuleku ja seda olukorras, kus isik on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Individuaalse täitmiskava kohaselt on kinnipeetav käesoleva vangistuse jooksul läbinud riigikeele õppe A1 tasemel ning osaleb A2 taseme kursusel. Meditsiiniosakonna andmetel kinnipeetaval alkoholi ja narkootikumide sõltuvust diagnoositud ei ole, küll aga võib ta töötada vaid kuni 30 minutit päevas, kuna kurdab astma ja allergia üle. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Vägivaldset käitumist ei ole esinenud, vabanedes kavatseb hoiduda kuritegelikust käitumisest. Vangla hinnangul uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 21%. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses tegeleda oma terviseprobleemide lahendamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andrei Bašinski kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik