1-04-235/102

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-04-235 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. novembri 2015 määrus menetluskulude osas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Madis Pretke (isikukood XXX), RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. novembri 2015 määrus jätta muutmata. Madis Pretke kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu 27.07.2015 määrusega jäeti Madis Pretke Tartu Maakohtu 06.12.2005 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M. Pretkelt mõisteti välja menetluskuluna riigi õigusabi tasu ja kulu 109.44 eurot. Nimetatud määruse peale esitasid määruskaebused kinnipeetav ise ja tema kaitsja Valli Murde, taotledes maakohtu lahendi tühistamist ja M. Pretke tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
7. Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2015 määrusega jäeti Tartu Maakohtu 27.07.2015 määrus muutmata ning M. Pretke ja tema kaitsja V. Murde määruskaebused rahuldamata. M. Pretkelt mõisteti välja menetluskuluna kaitsja tasu õigusabi eest 96.00 eurot riigituludesse. Kohtumääruse vaidlustas kaitsja V. Murde, taotledes jällegi selle tühistamist. Kaebusele lisas kaitsja tasutaotluse summas 96.00 eurot Riigikohtusse määruskaebuse esitamise eest.
8. Riigikohtu 22.10.2015 määrusega jäeti M. Pretke kaitsja V. Murde määruskaebus menetlusse võtmata. Samal kuupäeval koostatud teise lahendiga määras Riigikohus riigi õigusabi tasu suuruseks M. Pretkele määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest 96.00 eurot, millise summa mõistis välja M. Pretkelt.
9. M. Pretke on 29.10.2015 esitanud Riigikohtule taotluse vabastada teda riigi õigusabi tasumisest. Sellele avaldusele on M. Pretke lisanud ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib M. Pretke õigusabi tema ennetähtaegse vabastamise küsimuses apellatsioon- ja kassatsioonkaebuste koostamiseks ning Riigikohtule esitamiseks. Ühtlasi on M. Pretke märkinud, et ta osaleb vanglas tööhõives, kuid töötasu on 20.00 eurot kuus ja tööd võimaldatakse kolmeks kuuks aasta jooksul. Selleks, et tasuda 96.00 eurot tema iga-aastase ennetähtaegse vabastamise asja läbivaatamise eest, tuleb tal töötada 2 aastat.
10. 03.11.2015 on Riigikohus edastanud M. Pretke taotlused lahendamiseks Tartu Maakohtule, leides, et tegemist on kohtulahendi täitmisel tõusetunud küsimustega, millistega tegelemine on asja lahendanud maakohtu pädevuses.
11. Tartu Maakohus 19.11.2015 määrusega M. Pretke taotlust menetluskulude tasumisest vabastamiseks ei rahuldanud. Kohtu põhistused olid järgmised. 6.1 M. Pretkele anti riigi õigusabi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamise menetluses juba Tartu Maakohtu 28.05.2015 määrusega. Kuna nimetatud menetlus on nüüdseks läbitud ja süüdimõistetul on kõigis kohtuastmetes riigi õigusabi osutamise korras määratud kaitsja olemas olnud, jääb arusaamatuks tema riigi õigusabi saamise taotluse esitamise eesmärk. Riigi õigusabi saamise taotluses on M. Pretke kohtu hinnangul sisuliselt esitanud põhjendused menetluskulude tasumisest vabastamiseks. Sellised põhistused puuduvad aga isiku riigi õigusabi tasumisest vabastamise taotluses endas. Seega võib käesolevalt taotlust menetluskulude tasumisest vabastamiseks ja taotlust riigi õigusabi saamiseks vaadelda koos ning puudub vajadus eraldi otsustada riigi õigusabi andmist. 6.2 KrMS §-st 424 ja sundtäitmise faasis kohalduvast TMS §-st 45 ei tulene alust vabastada süüdimõistetut kohtulahendiga väljamõistetud menetluskulude tasumise kohustusest, vaid muuta saab üksnes tasumise korda. Küsimuse, kas ja mis ulatuses kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt hüvitamisele ja kas esineb alus nendest osa jätta riigi kanda, lahendab kohus KrMS § 180 sätete alusel juba asja sisulisel lahendamisel, mitte kohtulahendi täitmise käigus.
12. Kohtumääruse vaidlustas M. Pretke, taotledes selle tühistamist järgmistel väidetel. 7.1 M. Pretkelt kaitsjatasu väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna: - ta taotles tasuta õigusabi koheselt, s.o juba enne Tartu Maakohtu 27.07.2015 istungi toimumist, kus arutati tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimust; - juba enne kohtuistungi toimumist oli ilmselge, et M. Pretke soov ennetähtaegselt vabaneda on perspektiivitu seoses Tartu Vangla poolt dokumentide võltsimise ja ebaõigete andmete esitamisega ning kriminaalhooldusametniku poolt laimavate ja kontrollimata andmete ning faktide esile toomisega; - materjalide esitamine kohtusse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks toimub automaatselt, mitte aga isiku avalduse alusel, mistõttu ei saa kinnipeetaval lasuda kohustust tasuda kohtukulusid või advokaadi tasu; - temalt kaitsjatasu väljamõistmine kahjustab tema olukorda kinnipidamisasutuses ning teeb võimatuks esmatarbe esemete ja hügieenivahendite muretsemise Tartu Vangla kauplusest pikema perioodi vältel; - kuna tema valduses ei ole kinnisvara ega mootorsõidukit ning nõue summas 109.44+96.00=205.44 eurot raskendab tema karistuse kandmist kinnipidamiskohas. 7.2 Eeltoodud asjaoludel taotleb M. Pretke enese sellest nõudest vabastamist, toetudes RÕS §-dele 6 ja 7 (taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb) ning §-dele 8 ja 13 (taotleja majanduslik seisund). 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus mitte vabastada M. Pretket temalt kohtumäärusega välja mõistetud menetluskulude tasumisest on igati õige ja põhjendatud. Määruskaebus jääb seega täielikult tagajärjetuks. Küll peab kriminaalkolleegium aga vajalikuks lisada ka omapoolsed põhistused.
14. Kõigepealt tuleb märkida, et määruskaebusest nähtuvad M. Pretke väited, mille kohaselt on kohtud temalt menetluskulude väljamõistmisel justkui toiminud vääralt. Ringkonnakohus selgitab, et jätab isiku sellekohased argumendid tähelepanuta, kuivõrd Tartu Maakohtu 27.07.2015, Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2015 ja ka Riigikohtu 22.10.2015 määrused on käesolevaks ajaks jõustunud (s.o jõustusid 22.10.2015).
15. Tulenevalt edasikaebuse sisust peab ringkonnakohus aga võimalikuks võtta seisukoht selles, kas M. Pretkelt kohtumäärustega välja mõistetud menetluskulude sissenõudmisest võiks loobuda. Sellise võimaluse, s.o konkreetsete alusete olemasolul, annab kohtutele KrMS § 418, milline on kohaldatav igas menetlusetapis alates kohtulahendi formaalsest jõustumisest kuni isikult väljamõistetud rahalise karistuse (samuti menetluskulude) täieliku tasumiseni või asendamiseni. 10.1 KrMS § 418 lg 1 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui: 1) süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele; 2) rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist; 3) esinevad käesoleva seadustiku §-s 416 sätestatud asjaolud. KrMS § 418 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest. 10.2 Käesoleval juhul on M. Pretke põhjendanud oma soovi menetluskulusid mitte tasuda väitega, et vastav kohustus kahjustab tema olukorda kinnipidamisasutuses, kuna teeb võimatuks esmatarbeesemete, sealhulgas hügieenitarvete muretsemise vanglakauplusest. 10.3 Ringkonnakohus, juhindudes KrMS §-st 418 ja arvestades määruskaebuses toodud argumente, leiab, et M. Pretkelt kohtumäärustega välja mõistetud menetluskulude sissenõudmisest loobumiseks puudub alus, sealhulgas ei ole praegusel juhul põhjust rääkida ka KrMS § 418 lg 1 p-s 2 sätestatud alusest, s.o süüdimõistetu resotsialiseerumise ohustamisest. Nimelt on M. Pretke vanglakaristuse lõpptähtaeg alles 01.02.2019 (s.o karistuse täielikul ärakandmisel vangistuse tingimustes) ning sellel ajal tagab isiku igapäevased vajadused (toit, riided, hügieenitarbed, tarvidusel ka tervishoiuteenus, ravimid) vangla. Seega üksnes kinnipidamisasutuses viibimine ja isiku soov võimaldada endale rohkem hüvesid kui seda pakub vangla igapäevaelu, ei saa kaasa tuua M. Pretkelt menetluskulude sissenõudmisest loobumist. Lisaks tuleb märkida, et tulenevalt täitemenetluse seadustiku §-st 31 ja vangistusseaduse § 44 lg-st 2 jääb kinnipeetavale kõigist tema vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest (s.o töötasud ja muud sinna kantavad summad) 30% vanglasiseseks kasutamiseks. Ehk siis, kuivõrd M. Pretke enda kinnitusel on tal võimalik vanglas vähemalt mingil määral tööl käia, siis on tema kasutuses ka teatud n-ö isiklikud rahalised vahendid.
16. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus M. Pretke kaebuse rahuldamata ning Tartu Maakohtu määruse muutmata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus