KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-16288 Tsiv

§ 100lg 2).

- Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

4.

1. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. 4.
2. Menetluskulud maakohtus jätta 75% ulatuses A.K. kanda ja 25% ulatuses J.K. kanda.“
3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta A.K. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. J.K. esitas
5. aprillil 2011 hagi A.K. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt sündis L.K. i ja A.K. abielu ajal J.K. . L.K. ja A.K. lahutasid abielu 2008 septembris. Kostja ei pea hagejat vabatahtlikult ülal ja laps on oma ema ülalpidamisel. Hageja käib koolis ja tema ülalpidamiskulud moodustavad keskmiselt 381,55 eurot kuus. 2 Hageja palus mõista kostjalt välja elatise perekonnaseaduse (

) § 108 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, s.o alates

1. aprillist
2. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole võimeline elatist tagasiulatuvalt maksma. Hageja palus mõista kostjalt välja elatise summas 139 eurot alates
3. aprillist 2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni või kooli lõpetamiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
4. Kostja A.K. nõustus tasuma elatist summas 139 eurot kuus. Kostja vaidles elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisele vastu. Kostja palus maakohtul võtta kohtuotsuse tegemisel arvesse kostja majanduslikku olukorda ja asjaolu, et peale hageja on kostjal veel üks laps. MAAKOHTU LAHEND
5. Viru Maakohus rahuldas
6. detsembri 2011 otsusega J.K. i hagi osaliselt. Maakohus mõistis A.K. J.K. i kasuks välja elatise summas 139 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o
7. aprillist 2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o
8. veebruar 2020, kuid igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt nõuab hageja elatist summas 139 eurot alates
9. aprillist 2010, kuna sellest ajast kostja ei aita lapse ülalpidamisel. Laps elab koos emaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse ema peab rahuldama lapse igapäevased vajadused ja tagama lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Maakohus luges nimetatud asjaolud üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 mõttes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-7-05 leidnud, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kostja ei vaielnud lapse vajaduste suurusele vastu. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 139 eurot kuus. Maakohus luges tuvastatuks, et kostja ei andnud oma lapsele ülalpidamist, millega rikkus ülalpidamiskohustust, mistõttu hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Maakohus oli seisukohal, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hageja nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt, sest nimetatud nõude eelduseks on kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju olemasolu. Kahju tekkimist hageja ei tõendanud. Maakohus leidis, et kuna laps vajab ülalpidamist igapäevaselt, siis pidi hageja esindaja esitama elatise väljamõistmise nõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates. Samuti maakohus leidis põhjendamatuks mõista elatis välja lapse kooli lõpetamiseni, kuna kui laps jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, peab ta

§ 97lg 1 järgi uuesti pöörduma kohtusse vastavasisulise hagiga ise.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates

1. aprillist 2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. J.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
3. detsembri 2011 otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt elatise välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Apellant palub teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 139 eurot kuus tagasiulatuvalt, s.o alates
4. aprillist
5. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) eksis maakohus

§ 108kohaldamisel.

Nimetatud säte võimaldab nõuda nii ülalpidamiskohustuse täitmist kui ka kohustuse mittetäitmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Kui hageja oleks nõudnud kahju hüvitamist, oleks ta pidanud tõendada kahju olemasolu ja ulatust. Kuid hageja ei nõudnud kahju hüvitamist, vaid nõudis lapse ülalpidamise kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamiseks on vaja tõendada vaid seda, et kostja ei täitnud seda kohustust. Maakohus on õigesti otsuses leidnud, et kostja ei pidanud oma last ülal, millega rikkus vastava kohustust, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist kohtuotsuse alusel. Seadus sätestab lapse ülalpidamise kohustuse tagasiulatuvalt nõudmise tähtaja, milleks on üks aasta enne hagi esitamist. Hageja ei nõudnud kohustuse täitmist pikema aja eest, kuigi kostja ei täitnud oma lapse ülalpidamise kohustust oluliselt kauema aja jooksul kui üks aasta; 2) on alusetu maakohtu seisukoht, et kuna laps vajab ülalpidamist igapäevaselt, siis pidi hageja esindaja esitama elatise väljamõistmise nõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates. Lähtudes maakohtu loogikast oleks elatise väljamõistmise hagi esitamine last kasvatava vanema kohustus, mitte aga õigus, ja juhul, kui vanem ei esita vastavat hagi elatise maksmise kohustuse tekkimise ajal, siis ta kaotab õiguse nõuda elatise väljamõistmist tagasulatuvalt. Maakohtu selline lähenemine on vastuolus

§-ga

1. Kehtiv seadus ei kohusta last kasvatava vanemat esitama hagi elatise väljamõistmiseks alates elatise nõudmise õiguse tekkimisest ning võimaldab elatise väljamõistmise nõude esitamist ühe aasta eest enne hagi esitamist; 3) ei pea hageja esindaja tõendama lapse ülalpidamiskulusid, sest hagi on esitatud elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummäras; 4) jättis maakohus rahuldamata hageja nõude mõista elatis välja tagasiulatuvalt ja kuni kooli lõpetamiseni. Seega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja kohaldades TsMS § 163 lg-t 1 jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja loobub apellatsioonkaebuses oma nõudest mõista välja elatis kuni kooli lõpetamiseni. Juhul, kui ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, siis rahuldatakse hageja nõue täies ulatuses ning menetluskulude jaotamisel tuleks lähtuda TsMS § 162 lg-st 1, st jätta menetluskulud kostja kanda.
2. A.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub jätta menetluses kantud kulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus ebaõigesti kohaldanud

§-i 108.

§ 108

annab õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sellise nõude hageja maakohtus ka esitas. Samuti ei ole hageja põhjendanud oma nõuet mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates

1. aprillist
2. Kuna hageja ei põhjendanud oma nõuet, jättis maakohus hageja nõude rahuldamata; 2) on kostja nõus hagejaga, et elatisraha nõudmine on õigus, mitte kohustus. Kuid seejuures tuleb kasutada oma õigusi heauskselt. Elatise tagasiulatuv väljamõistmine tekitab kostjale 4 võlgnevuse summas 1 668 eurot. Apellant ei selgita, milliseid kulutusi ta kandis seoses lapse ülalpidamisega ajavahemikus
3. aprill 2010 kuni kohtusse pöördumiseni.

§ 100

lg 2 teise lause kohaselt peab lapsega koos elav vanem kasutama elatist lapse huvides. Kostja arvates peaks hageja elatisraha tagasiulatuva nõude esitamise korral selgitama, kuidas kulutatakse ühe aasta elatisraha lapse huvides; 3) võttis hageja apellatsioonkaebuses tagasi nõude mõista kostjalt välja elatise kuni lapse kooli lõpetamiseni. Kuna hageja loobus osast esialgselt esitatud nõudest, tuleb sellisel juhul jagada menetluskulud lähtudes TsMS § 163 lg-st

1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
3. detsembri 2011 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata J.K. i nõue ülalpidamise saamiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja A.K. J.K. i ülalpidamiseks elatise alates 11.04.2010 kuni 10.04.2011 summas 1 668 eurot. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu
4. detsembri 2011 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Antud juhul on maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude ülalpidamise saamiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas.
5. Antud juhul on hageja nõudnud muuhulgas ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist kohtule, s.o alates
6. aprillist
7. Vastavalt

§-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Maakohus on ebaõigesti jätnud nõude rahuldamata, leides, et nimetatud nõude eelduseks on kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju olemasolu.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda: 1) ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist; ja 2) kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud ülalpidamise nõude tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, mitte aga kahju hüvitamise nõude tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest. Seega ei pidanud hageja tõendama kahju olemasolu ja maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige.

§ 108

annab võimaluse mõista kohustatud vanemalt elatis välja tagasiulatuvalt, nähes seejuures selle sätte kohaldamise eeldusena ette asjaolu, et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud vanema ülalpidamiskohustust. Tuvastanud kostja suhtes

§-s 108 nimetatud asjaolu esinemise, ei saanud maakohus jätta elatise kostjalt välja mõistmata tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist.

1. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda kostja vastuväide, et hageja peaks ülalpidamisnõude esitamisel tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist kohtule selgitama, kuidas kulutatakse elatisraha. 5 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vajalik ja põhjendatud elatise suurus on 139 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud omapoolseid põhjendusi ega tõendeid selle kohta, et igakuine vajalik ja põhjendatud temapoolse elatise suurus lapsele oli perioodil
2. aprill 2010 kuni elatishagi esitamiseni mingil põhjusel väiksem (kas kostja andis vabatahtlikult mingis osas ülalpidamist vms). Kuna ei ole mingit põhjust asuda seisukohale, et kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva elatise suurus perioodil
3. aprill 2010 kuni elatishagi esitamiseni ei olnud 139 eurot, siis tuleb asuda seisukohale, et alates
4. aprillist 2010 tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja ülalpidamiseks igakuuliselt 139 eurot. Seega elatise summaks ajavahemiku 11.04.2010 kuni 10.04.2011 eest on 1 668 eurot.
5. Kuna hagi rahuldatakse 75% ulatuses (nõue ülalpidamise saamiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist ja igakuise elatise nõue) ning rahuldamata jääb 25% ulatuses (nõue elatise väljamõistmine kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni), siis vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jäävad menetluskulud maakohtus 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS §171 lg 1 alusel kostja kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 6 Viivi Tomson