3-15-1285/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

1. jaanuar 2016, Tartu Haldusasi P.K. kaebus Võru Linnavalitsuse kohustamiseks haiglaravi arvete tasumiseks ja retseptiravimite väljaostuks vahendite eraldamiseks ja Võru Linnavalitsuse
2. märtsi
3. a korralduse nr 107 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a määrus P.K. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja P.K. Vastustaja Võru linn Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-15-1285 RESOLUTSIOON
6. Rahuldada P.K. määruskaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu
7. detsembri
8. a määruse resolutsiooni p
9. Teha uus määrus, millega jätta P.K. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
10. Jätta läbi vaatamata P.K. taotlus sotsiaalhoolekande eksperdi kaasamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Võru Linnavalituse
12. märtsi
13. a korraldusega nr 107 keelduti rahuldamast P.K. avaldust saada erakorralist ravimitoetust ravimite ostmiseks ning haigla arve tasumiseks.
14. P.K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud korralduse tühistamiseks ja Võru Linnavalitsuse kohustamiseks tasuda kaebaja haiglaravi arved ja eraldada retseptiravimite väljaostmiseks vajalikud vahendid. Koos kaebusega esitas P.K. taotluse tagada esialgse õiguskaitse korras kaebaja ravimitega seotud kulutuste hüvitamine ning haiglaravi arvete tasumine Võru Linnavalituse poolt.
15. Tartu Halduskohus jättis
16. mai
17. a määrusega P.K. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruses märgiti, et tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 23 lg-st 1 on valla- või linnavalitsusel võimalik määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel. Võru Linnavolikogu
18. detsembri
19. a määruse nr 29 „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“ § 2 lg 2 p 3 sätestab sissetulekust sõltuva toetusena ravimitoetuse.
20. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 8 punktis 1 on määratud toimetulekupiiriks 90 eurot kuus. SHS § 22 lg 12 sätestab, et perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Kuna P.K. moodustab oma abikaasa ja pojaga ühise majapidamise, on tema toimetulekupiiriks 234 eurot. P.K. sissetulek ühes kuus on 308,65 eurot, mistõttu jättis Võru Linnavalitsus õigesti kaebaja taotluse rahuldamata. Seejuures ei oldud vastava otsuse tegemisel arvesse võetud kaebaja abikaasa ja poja sissetulekuid. Ühtlasi ei näe Võru Linnavolikogu määruse § 17 lg 1 ette haigla arvete hüvitamist ning sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et toetus on mõeldud kulude tagantjärele hüvitamiseks, mitte veel välja ostmata ravimite ennetavaks hüvitamiseks. Seega leidis halduskohus, et kaebuse eduväljavaated on vähesed, mistõttu ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine põhjendatud. Lisaks märkis halduskohus, et isegi kui kaebaja sissetulek võimaldaks talle toetust määrata, puudutab tema taotlus niisuguseid kulu liike (haigla arve) ning selliseid summasid (kokku 84,79 eurot), mille osas Võru Linnavolikogu linnale toetuse maksmise kohustust võtnud ei ole.
21. P.K. esitas nimetatud määrusele määruskaebuse, mis jäeti Tartu Ringkonnakohtu
22. juuni
23. a määrusega rahuldamata.
24. P.K. esitas
25. novembril 2015 uuesti taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning palus esialgse õiguskaitse korras tagada Lõuna-Eesti Haigla tasulise voodipäeva arve (
26. veebruar 2015) 15 eurot ning Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku
27. juuni
28. a voodipäeva tasu 25 eurot, millele on lisandunud inkassokulud 50 eurot. Lisaks palus ta tagada puudega isikule näidustatud ravimite ja tasuliste raviteenuste saamiseks ravimitoetuste maksmine.
29. Tartu Halduskohtu
30. detsembri
31. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti P.K. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et samasisulise taotluse jättis halduskohus juba
32. mail 2015 rahuldamata, mistõttu on tegemist korduva taotlusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 lubab sellisel juhul jätta avalduse läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
33. P.K. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
34. detsembri
35. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Määruskaebuses märgitakse, et P.K. vajab igapäevaselt ravimeid ning peab käima tihti eriarstide juures ning saama ka haiglaravi. Enne ravivõla tasumist ei ole raviteenuste osutamine kaebajale aga võimalik. Lisaks palus kaebaja asja menetlusse sotsiaalhoolekande eksperdi kaasamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
36. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
37. Tartu Halduskohtu
38. mai
39. a määrusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning sellele esitatud määruskaebuse jättis Tartu Ringkonnakohus
40. juuni
41. a määrusega samuti rahuldamata. Halduskohus leidis, et tegemist on korduva avaldusega HKMS § 55 lg 3 tähenduses ning sel põhjusel jäeti uuesti esitatud esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. 2
42. HKMS § 55 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette teisiti.
43. Kuigi ka hetkel soovib kaebaja saada esialgset õiguskaitset selleks, et tasuda ravimite, ravi ja voodipäevade eest, on asjaolud mõnevõrra muutunud. Kaebaja on
44. septembril 2015 saanud võlanõude teatise (tl 60), mille kohaselt on tal tasumata voodipäeva tasu arve tõttu tekkinud võlgnevus summas 50 eurot. Seega ei leia ringkonnakohus, et antud juhul saaks öelda, et tegemist oleks samadel asjaoludel esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega kui see, mis jäi rahuldamata Tartu Halduskohtu
45. mai
46. a määrusega. Seega tulnuks hilisemalt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus lahendada sisuliselt ning leides, et esialgse õiguskaitse andmine ei ole põhjendatud, jätta taotlus rahuldamata.
47. Sellele vaatamata ei ole antud juhul tarvilik kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada, kuna kaebuse edulootusi võib jätkuvalt pidada vähesteks ning seda põhjustel, mida on kirjeldatud Tartu Halduskohtu
48. mai
49. a määruses (vt käesoleva määruse p 3). Ka Tartu Ringkonnakohtu
50. juuni
51. a määruses, millega jäeti halduskohtu määrusele esitatud määruskaebus rahuldamata ja määrus muutmata, on leitud, et vaidluse esemega, milleks on Võru Linnavalitsuse
52. märtsi
53. a korralduse vaidlustamine, ei ole seotud kaebaja kestvad terviseprobleemid ja jooksvalt tekkivad ravimi- ja ravikulud. Seega ei saa kohustada esialgse õiguskaitse korras vastustajat hüvitama tekkinud või jooksvaid ravimite, visiiditasudega jms seotud kulusid. Selle hulka peaks kuuluma ka võlgnevus, mis on tekkinud tasumata jäänud voodipäeva tasu arvest. Ühtlasi on Tartu Halduskohus
54. juuni
55. a määruses asunud seisukohale, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, mistõttu menetlus tuleb lõpetada. Kaebaja on ka selle määruse vaidlustanud ning hetkel on Tartu Ringkonnakohtu menetluses P.K. määruskaebus Tartu Halduskohtu
56. novembri
57. a määrusele, millega on tagastatud P.K. määruskaebus Tartu Halduskohtu
58. juuni
59. a juuni määrusele.
60. Kaebaja on määruskaebuses taotlenud ka eksperdi kaasamist menetlusse. Ringkonnakohus leiab, et vastav taotlus tuleb määruskaebemenetluses jätta tähelepanuta, kuna käesolevas määruses analüüsib ringkonnakohus esialgse õiguskaitse andmata jätmise õiguspärasust, mitte ei lahendanud kaebust sisuliselt. Seega ei ole antud menetlusstaadiumis sotsiaalhoolekande eksperdi kaasamine vajalik.
61. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb määruskaebus rahuldada. Tartu Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu
62. detsembri
63. a määruse resolutsiooni p 1 ning teeb uue määruse, millega jätab P.K. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene