KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 30.11.2015.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number 2-15-10071 Tsiviilasi S N hagi R T

§ 407

lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 230lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

1. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaolud varalise kahju osas ei ole tõendatud. Nimelt tuleb VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendada, et poolte vahel on võlasuhe, võlgnik on kohustust rikkunud, hagejal on tekkinud kahju ning et rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe mobiiltelefoni osas müügilepingu sõlmimiseks, samuti pole tõendatud eseme maksumus, kostja poolne lepingu rikkumine ega põhjuslik seos rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kohus andis 02.10.2015.a. kohtunõudega hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus selgitas hagejale, et tõendeid esitavad menetlusosalised ning et käesolevas asjas pole esitatud piisavalt tõendeid. Kohus märkis, et tõendiks võib muu hulgas olla tunnistaja ütlus või dokumentaalne tõend. Kohus selgitas, et hagejal tuleb täpsustada nii varalise kui moraalse kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja kohtu nõuet nõutaval viisil ei täitnud. Samuti pole kostja hagiavalduses esitatud asjaolusid omaks võtnud. Kohtu hinnangul ei nähtu hagiavaldusele lisatud väärteoasjas tehtud kohtuotsusest (t lk 6), millistest asjaoludest tulenevalt on R T kohtuasjas nr xxxx süüdi tunnistatud ning kas sellel on seos hageja avalduse alusel algatatud väärteomenetlusega või käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga. Kohus märgib, et hagimenetluses kehtib põhimõte, mille kohaselt tuleb kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada hagejal. Kohtul puudub hagimenetluses uurimiskohustus ja seega kohus kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ise välja selgitama ei pea. Samuti puudub kohtul kohustus omal algatusel politseiosakonnast väärteomenetluse materjale välja nõuda. Taotlust tõendite kogumiseks hageja aga esitanud ei ole. Kohus leiab, et väärteomenetluses ja tsiviilkohtumenetluses tuvastatavad asjaolud on erinevad, seega ei piisa tsiviilasjas kahju nõude 3 aluseks olevate asjaolude tõendamiseks vaid nendest tõenditest, mis on esitatud väärteomenetluses. Kohus jääb seisukohale, et väärteomenetluse alustamise teatises (t lk 5) toodud varalise kahju suurus on hinnanguline ega tõenda hagejal tekkinud kahju tegelikku suurust. Hageja poolt esitatud teade varavastase süüteo kohta omab samuti vaid informatiivset tähendust ega tõenda nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohtule jääb arusaamatuks, milliseid asjaolusid soovib hageja tõendada kohtule esitatud dokumendiga, mis kannab pealkirja ,,LISA INFO!’’ või fotodega (t lk 46-47).
2. Hageja on esitanud kohtule maksekorralduse (t lk 48), millest nähtuvalt on ta AS-ile Eesti Post tasunud pakiteenuse eest 2,71 eurot. Kuivõrd ei ole tõendatud poolte vahel võlasuhte olemasolu ja hagejal kahju tekkimine, pole kohtu hinnangul tõendatud ka kulu summas 2,71 eurot tekkimine seoses väidetava võlasuhtega.
3. Kohus leiab, et ka moraalse kahju hüvitamise nõue on tõendamata ning märgib selle osas täiendavalt järgmist. VÕS § 134 lg 1 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Seega üldjuhul isikul tekkinud varaline kahju alust moraalse kahju hüvitamise nõudeks ei anna.

§ 134

lg 4 kohaselt asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Kohus leiab, et antud juhul sellist erilist huvi eseme osas tõendatud ei oleks.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi selle tõendamatuse tõttu rahuldamata.
2. Vastavalt § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja hagile vastust esitanud ei ole, seega ei ole tal saanud tekkida ka menetluskulusid.
3. Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel

-i paragrahvidest 441-442. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 4