3-15-1867/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1867 Haldusasi S.U.i kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 48 500 eurot RESOLUTSIOON
2. Tagastada S.U.i kaebus.
3. Jätta S.U.i menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
4. Sekretäril saata kohtumäärus kaebajale (volitatud esindaja Vladimir Kolga) Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
5. S.U. esitas 24.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 48 500 eurot. Kaebaja esitas ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
6. Kohus tegi menetlusabi taotluse lahendamiseks 23.10.2015 kohtunõude pankadele, milles palus edastada kaebaja konto väljavõtte alates 24.03.
7. Swedbank AS vastas kohtunõudele 28.10.2015 ning edastas kaebaja arvelduskonto väljavõtte perioodist 24.03.2015–28.10.
9. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse ja menetlusabi taotluse 23.11.2015 määrusega käiguta ning andis kaebajale tähtaja 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest järgnevate puuduste kõrvaldamiseks: allkirjastada ja täpsustada menetlusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatist ning täpsustada kaebuse faktilist põhjendust. Lisaks tuli esitada volitatud esindaja Svetlana Malkova haridust tõendav dokument, et ta saaks menetluses osaleda. Kaebaja volitatud esindaja sai määruse kätte 25.11.
10. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus leiab, et kaebus tuleb täies ulatuses tagastada, sest kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuse puudust ning puudus takistab asja läbivaatamist. Puuduse kõrvaldamise viimane päev oli 07.12.
12. 3-15-1867
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p 7 kohaselt märgitakse kaebuses kaebuse faktiline põhjendus. Kohus leidis, et kaebuse faktiline põhjendus ei olnud piisavalt ülevaatlik ning esitas kaebajale kolm täpsustavat küsimust (23.11.2015 määruse p 6). Esiteks palus kohus kuupäeva täpsusega märkida, millistel perioodidel tekitatud kahju eest kaebaja hüvitise väljamõistmist taotleb. Kaebuses on nimetatud mitmeid toiminguid ja elamistingimusi, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, kuid ainult mõne puhul on täpsustatud, millal need aset leidsid ning ajavahemikud on märgitud ebamääraselt (nt vähene kambripind ja spordisaali kasutamise mittevõimaldamine veebruar 2011–veebruar 2014, kaebaja teavitamata jätmine isa surmast 05.01.2010). Kohtu jaoks ei ole järgnevate kaebuse aluste puhul arusaadav, kas kahju on tekitatud kogu Tallinna Vanglas viibimise aja jooksul või lühemal perioodil: duši kasutamise võimalus kord nädalas 20 minutit järjest, sooja vee väljalülitamine valvurite poolt, ventilatsiooni puudumine kambrites, WC-s sirmi puudumine, kaebaja terviseseisundi tähelepanuta jätmine, ebapiisav valgustus kambrites. Kaebaja ei ole kaebuse faktilist põhjendust pärast kaebuse käiguta jätmist täpsustanud. Kohus leiab, et hüvitamiskaebust ei ole võimalik läbi vaadata, kui väidetavalt kahju tekitanud elamistingimused pole ajaliselt piiritletud.
14. Järgnevad kaks küsimust esitas kohus kaebetähtaja kontrollimise võimaldamiseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kui kaebaja on Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitanud, oleks kaebus tulnud RVastS § 18 lg 2 kohaselt esitada 30 päeva jooksul alates kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmisest. HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus kaebetähtaega alles eelmenetluses, kuid kaebetähtaja ennistamise taotlust saab kaebajalt nõuda enne kaebuse menetlusse võtmist (HKMS § 38 lg 5). Kuna kaebaja ei ole kohtu küsimustele vastanud, ei ole võimalik tuvastada, kas kaebetähtaeg on mööda lastud ja millisel määral. Seega ei saa kaebajalt nõuda ka kaebetähtaja ennistamise taotlust.
15. Kohtu hinnangul oli kaebajal piisavalt aega, et puudused kõrvaldada. Sealjuures oli kaebusel ainult üks puudus, mis vajas kõrvaldamist, et vältida kaebuse tagastamist. Kui kaebaja leidis, et ta ei jõua sedagi puudust kõrvaldada, oleks ta saanud esitada menetlustähtaja pikendamise taotluse.
16. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik 2