) § 44 lg-st 1 tulenevalt olema põhjendatud huvi. Kaebaja on põhjendatud huvina väljendanud kavatsust esitada tulevikus kahjunõue.
lg 2 sätestab: „Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.“ Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja tulevikus esitada kahjunõude, kui vangla peaks mujalt kui kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt pärineva raha eest ostetud kauba hävitama. Praeguse kohtumenetluse raames Viru Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on 26. augustil 2015 vanglast vabanenud. Seetõttu on ära langenud oht, et vangla võiks kaebaja ostetud kaupu hävitada ja seeläbi kaebajale kahju tekitada. Järelikult tuleb kaebaja välja toodud kahjunõuet pidada ilmselgelt perspektiivituks, mis omakorda välistab kaebaja õiguse tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebeõiguse puudumise tõttu kuulub tuvastamiskaebus
3. Kohtu hinnangul ei saa välistada, et vaidlustatud teate näol on tegemist üldkorraldusega, st haldusaktiga. Kohus ei pea aga vajalikuks selles küsimuses siduvat seisukohta võtta, sest ka siis, kui tegemist oleks üldkorraldusega, ei oleks praegusel juhul kohtule tühistamisnõude esitamine lubatav. Nimelt nähtub Viru Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest, et kaebajal on tühistamisnõude osas vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 järgi kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu tuleks kohtul tühistamisnõue
Seetõttu ei tee kohus kaebajale ettepanekut kaaluda tühistamisnõudele üleminekut. 4. Kaebaja taotles kohtult ka toimingu (mitte isikuarvelt oleva raha eest ostetud kauba hävitamine) ärajätmist. Kohtu arvates on tegemist keelamisnõudega - keelata mujalt kui kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt pärineva raha eest ostetud kauba hävitamine. VangS § 11 lg 5 ja haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 koostoimest tulenevalt ei saa välistada, et keelamisnõudega saab halduskohtusse pöörduda ka kohtueelset vaidemenetlust läbimata (vt ka L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2014, lk 22). Kohus ei pea aga vajalikuks selles küsimuses kindlat seisukohta võtta, sest keelamisnõude esitamise õigus on muul põhjusel igal juhul välistatud.
lg 1 kohaselt võib keelamisnõude esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, puudub põhjus arvata, et vangla võiks kaebaja ostetud kaupu hävitada ehk kaebaja õigusi rikkuvat toimingut teha. Kaebeõiguse puudumise tõttu kuulub keelamisnõue
5. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 6. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (
Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (
7. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.