Obsah (7)

§ 71§ 152§ 124§ 200§ 155§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.

1. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.
2. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.
3. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.
4. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on kaebaja hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
5. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt esitatud kahjunõude 13.03.2014 ning kahjunõudes puuduste kõrvaldamise avalduse 09.06.
6. Tallinna Vangla ei lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul, tehes taotluse kohta otsuse 04.11.2014 (tl 12-13p). Halduskohus on käesolevas asjas menetlenud kaebaja 27.11.
7. a kaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 2500 eurot seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega.
8. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale kahekuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. VangS § 11 lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise 3 korral (Riigikohtu 08.10.
9. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.
10. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Eelnevast lähtuvalt oli kaebajal kohustus esitada halduskohtule kaebus kahe kuu möödumisel kahjunõudes puuduste kõrvaldamise avalduse esitamisest. Kuivõrd kahekuulise tähtaja saab antud juhul lugeda möödunuks 11.08.2014, sest 09.08.2014 oli laupäev, pidi kaebaja esitama halduskohtule kaebuse hiljemalt 11.09.
11. Kaebaja on aga kaebuse halduskohtule esitanud 27.11.2014, mistõttu on kaebus esitatud mittetähtaegselt.
12. Tulenevalt

§ 71

lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Halduskohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamist taotlenud. Ringkonnakohtule 02.12.2015 esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse kohaselt ei olnud kaebaja RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kohtusse pöördumise tähtajast teadlik ning ootas heausklikult vastustaja poolt tema kahjunõude kohta otsuse tegemist. Kaebaja sõnul on ta vastustaja süül kaotanud õiguse pöörduda õigeaegselt kohtusse. 18.

§ 71lg 1 kohaselt on tähtaja ennistamine kohtu kaalutlusotsus.

Kohus võib kaebetähtaja ennistada vaid juhul, kui menetlusosalisel oli tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus. Riigikohtu praktika kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.

1. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Eeltoodust tulenevalt ei õigusta kaebetähtaja ületamist kaebaja väited, et ta ei olnud teadlik, et tulenevalt RvastS § 18 lg-st 2 tuli tal kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul kahe kuu möödumisest tema taotluse nõuetekohasest registreerimisest vanglas. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, mis oleksid takistanud tal seadusest tulenevaid tähtaegu välja selgitada. Seda ei muuda võimatuks üksnes õigusalaste teadmiste puudumine ning ka kaebaja puhul saab eeldada, et vajaliku hoolsuse rakendamise korral oleks tal olnud võimalik selgitada välja kohtus vaidluse algatamise täpsem kord. Muid objektiivseid või subjektiivseid takistusi, mis oleksid takistanud kaebajal kaebusega õigeaegselt kohtusse pöörduda pole kaebaja kohtule esitatud taotluses välja toonud. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebajal ei esinenud mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, ning tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
3. Kaebaja on 02.12.
4. a taotluses märkinud, et Tallinna Vanglat tuleks tema kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätmise eest trahvida. Kohus selgitab, et kohtul puudub pädevus haldusorgani trahvimiseks kohtueelses menetluses taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätmise eest, mistõttu tuleb kaebaja vastav taotlus jätta läbi vaatamata. Kui vangla ei lahenda isiku poolt vanglale esitatud kahjunõuet RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, on isikul võimalik pöörduda 30 päeva möödumisel (RVastS § 18 lg 2) kohtusse ilma vangla vastust ära ootamata. Juhul, kui isikule on selle vangla tegevusega tekkinud kahju või on tal vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks muu põhjendatud huvi, on võimalik esitada vanglale vastav taotlus või kaebus kohtule. 4
5. Kuna kaebus on käesolevas asjas halduskohtule esitatud mittetähtaegselt, siis on halduskohus võtnud kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 155

lg 3 ls 1 kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse. 21.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või p 4 alusel.

Haldusasja toimikust nähtuvalt on 01.02.2015 tasunud kaebaja eest halduskohtule kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 75 eurot K. P. (tl 21). Apellatsioonkaebuse esitamisel on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud riigilõiv summas 64,5 eurot Tartu Vangla poolt kaebaja vanglasiseselt kontolt (XXXXXXXXXXXXXXX , viitenumber 10588000697802). Seega on kaebaja käesolevas asjas tasunud riigilõivu kokku 139,50 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel, kuulub asjas tasutud riigilõiv summas 139,50 eurot tagastamisele. 22.

§ 108

lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt, mistõttu puudub vajadus seisukoha võtmiseks muude menetluskulude osas peale riigilõivu. Kuna Tallinna Vangla oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

§ 104lg 10 alusel vabastatud, puudub alus menetluskulude jaotamiseks ka selles osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits