← Eesti

3-14-51651/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

  1. detsember 2015, Tartu 3-14-51651 Haldusasi Uudismaa OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
  2. aprilli
  3. a otsuse nr 136/513 ja
  4. juuli
  5. a vaideotsuse nr 13-4/14/102-1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  6. detsembri
  7. a otsus Uudismaa OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Uudismaa OÜ Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON
  8. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  9. detsembri
  10. a otsus muutmata.
  11. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
  12. jaanuar 2016). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)
  14. jaanuari
  15. a otsusega määrati Uudismaa OÜ-le toetus 100 000 eurot kahe teisaldatava õhkküttesüsteemi ostmiseks. PRIA
  16. aprilli
  17. a otsusega nr 13-6/513 jäeti Uudismaa OÜ-le välja maksmata 50 000 eurot ja nõuti tagasi juba välja makstud toetus 50 000 eurot. Otsuse kohaselt oli investeeringu tegemise ja kuludokumentide esitamise tähtaeg
  18. jaanuar 2014, kuid taotleja vajalikke dokumente ei esitanud. Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt oli õhkküttesüsteemi maksumuseks ca 30 000 eurot, kuid arvete ringlemise tulemusel kerkis seadme hind kunstlikult ca 3 korda.
  19. Pärast seda, kui Uudismaa OÜ vaie jäeti
  20. juuli
  21. a vaideotsusega nr 13-4/102-1 rahuldamata, esitas Uudismaa OÜ kaebuse, milles palus
  22. aprilli
  23. a toetuse tagasinõudmise otsus ja
  24. juuli
  25. a vaideotsus tühistada. Kaebuse kohaselt on PRIA rikkunud kaalutlusõiguse reegleid. Lisaks on nii maksuhalduri kui Lõuna Ringkonnaprokuratuuri hinnangud tõendamata ega saa olla tõendiks haldusmenetluses.
  26. Tartu Halduskohtu
  27. detsembri
  28. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
  29. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 1689/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetel vastavusega maaelu arengu toetusmeetme osas (edaspidi määrus nr 65/2011), lg 9 sätestab, et liikmesriigid võivad abikõlblikkuse kriteeriumitele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. Seega võivad haldusmenetluses olla tõendiks ka kriminaalmenetluses kogutud tõendid ja kriminaalmenetlus ei pea olema lõpule viidud. 3.
  30. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Nordgrain, kelle juhatuse liige oli sama mis kaebajal – I. Voor, soetas Türgist katla hinnaga 16 500 eurot, seadistas ja komplekteeris selle. Seejärel ringlesid arved läbi Loodushoiu OÜ, Eesti Masinatööstus OÜ ja kaebaja, kusjuures kõik äriühingud olid omavahel läbi juhatuse liikmete seotud. Selle tulemusena kerkis seadme hind kunstlikult umbes kolm korda ja katel kujundati 100 000 eurot maksvaks õhkküttesüsteemiks. Kõik kulutused, mida OÜ Nordgrain sellega seoses tegi, olid vaid 29 994,39 eurot, kuid kaebaja näitas PRIA-le esitatavas kuludeklaratsioonis tegelikust investeeringu teostamise hinnast suuremat hinda, mistõttu oli kaebajal võimalik teostada investeering sisuliselt ilma kohustusliku omafinantseeringuta või minimaalse omafinantseeringuga. Arvetel näidatud tehingud olid näilikud ning arved olid väljastatud vaid seadmete hinna suurendamiseks. Tegelikult Eesti Masinatööstus OÜ mingeid töid ei teinud ja õhkküttesüsteeme ei tootnud. 3.
  31. Määruse nr 65/2011 art 3 p 8 näeb ette, et toetust ei maksta isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt. Toetuse tagasinõudmist sellises olukorras võimaldab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 966/2012 art 135 p 3 c. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  32. Uudismaa OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel: 4.
  33. Katla kui õhkküttesüsteemi osa hind Türgis ei ole sama, mis on samalaadse süsteemi hind Eestis. Kogu süsteem koostati erinevatest komponentidest Eestis. Kui leitakse, et võrdlevad hinnapakkumised toetuse saamiseks kujundati taotleja poolt, siis tuleks välja selgitada, milline oli taotluse esitamise ajal samalaadse süsteemi kohalik keskmine müügihind. 4.
  34. Kui ekspertiisiakt on seadme hinna kohta Eesti turul olemas, saab otsustada, kas taotleja esitas taotluse ebaõigete andmetega või mitte. Seadme maksumust ehk selle tegelikku turuhinda ei ole välja selgitatud ja taotluse ekspertiisiks jättis kohus rahuldamata. Kõik väited seadme hinna kunstlikust kujundamisest on oletuslikud, kui ei ole teada reaalset kohalikku müügihinda. 4.
  35. Toetuse maksmise aluseks on seadme keskmine kohalik müügihind, mis on käesolevas menetluses välja selgitamata, mitte selle hind Türgist ostes. Tehinguid erinevate juriidiliste isikute vahel saab kunstliku hinnakujundusena käsitada üksnes juhul, kui taotletav summa on põhjendamatult suur võrreldes samalaadsete seadmete kohaliku keskmise maksumusega. Ja ka siis vähendatakse vaid makstavat toetust vastavalt seadme tegelikule maksumusele. 4.
  36. Kaebaja täitis toetuse saamiseks vajalikud eeltingimused. Välja makstud toetus oli mõeldud täpselt selleks, milleks seda kasutati ja toetust ei kasutatud muuks otstarbeks. 2 4.
  37. Kohus on rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ega kohaldanud õigesti halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-i
  39. PRIA vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ja põhjendatakse seda järgnevalt. 5.
  40. Eksperthinnangu tellimine pole vajalik, kuna kriminaalmenetluses on juba faktilised asjaolud seadme hinna kujunemise kohta kindlaks tehtud. 5.
  41. Türgist soetatud katla hind koos kõigi muude kuludega, mida OÜ Nordgrain oli teinud, on arvete järgi vaid 29 994,39 eurot. Seega on tõendatud ka seadme tegelik maksumus, millest lähtuvalt tuleks arvestada ka toetussumma. 5.
  42. Põllumajandusministri
  43. detsembri
  44. a määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 16 lg 2 sätestab, et PRIA jätab toetuse maksmata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 5 teises lauses sätestatud juhtudel, mis tähendab, et toetus jäetakse välja maksmata, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid. ELÜPS kuni
  45. detsembrini 2014 kehtinud redaktsiooni § 99 lg 3 sätestas, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi. Määruse nr 65/2011 art 30 p 2 sätestab, et kui leitakse, et toetuse saaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus toetuse alt välja ning kõik selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme alusel toetuse saamisest sel aastal, mil rikkumine avastati, ning sellele järgneval kalendriaastal. Seetõttu ei saa makstavat toetust vähendada seadme tegeliku maksumuse määrani nagu sooviks apellant ning juba välja makstud toetus tuleb tagasi nõuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  46. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid.
  47. Vaidlus on tõusetunud sellest, et kaebaja näitas toetustaotluses seadmete (õhkküttesüsteemi) maksumuseks 200 000 eurot ning taotles nende soetamiseks 100 000 eurot toetust. Samas on PRIA, maksuhaldur ja prokuratuur asunud seisukohale, et tegelikud kulutused nende seadmete soetamiseks olid vaid 29 994,39 eurot. Seetõttu jättis PRIA vaidlustatud haldusaktiga 50 000 eurot toetust kaebajale välja maksmata ja nõudis juba makstud 50 000 eurot kaebajalt tagasi.
  48. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et tuvastada tuleks kõnealuse õhkküttesüsteemi kohalik keskmine müügihind ning toetust arvestada sellest hinnast lähtudes. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Toetusetaotleja käitumise hindamisel tuleb lähtuda tema poolt asja soetamiseks tegelikult tehtud kulutustest, mitte vastava asja keskmisest turuhinnast. Vastasel juhul rikastuks isik olukorras, kus tal õnnestub soetada toetusetaotluses näidatud asi odavamalt kui turuhind, alusetult selle summa võrra, mis ta asja soetamiseks turuhinnast vähem kulutas. PRIA on maksuhalduri ja prokuratuuri kogutud tõenditele ja seisukohtadele tuginedes leidnud, et reaalsed kulutused seadmete olid vaid 29 994,39 eurot. Kaebaja seisukoht tähendaks sisuliselt seda, et kui sarnase asja turuhind peaks Eestis olema mingil põhjusel kõrgem kui see summa, siis oleks kaebajal justkui õigus reaalselt tehtud kulutustest ülejääv summa endale jätta. Selline toetusetaotlejate alusetu rikastumine ei ole aga ilmselgelt niisuguste toetuste maksmise eesmärk. 3
  49. Kaebaja väidab, et juhul, kui leitakse, et toetustaotluses oli näidatud asjale põhjendamatult kõrge hind, siis tuleks toetust vähendada kuni seadme tegeliku maksumuse määrani, mitte toetust tagasi nõuda. Ka selle seisukohaga ei saa nõustuda. Kaebaja lähenemist ei toeta asjas kohaldamisele kuuluvad õigusnormid. Ka kaebaja ise ei viita, millisel normil tema seisukoht põhineb. PRIA vastuses apellatsioonkaebusele on ära näidatud (vt ülal p 5.3), millised on toetuse tagasinõudmise õiguslikud alused. Ka ringkonnakohus mõistab seda regulatsiooni sarnaselt PRIA-ga, et käesolevas olukorras tuleb toetus kaebajalt täies ulatuses tagasi nõuda, mitte vähendada seda tegelikult tehtud kulutusteni. Sellisel regulatsioonil on ka selge ja mõistlik eesmärk. On ilmne, et avalikest vahenditest vajaminevast suuremas summas toetuse saamine tänu valeandmete esitamisele peab olema välistatud. Muuhulgas aitab seda välistada oht, et valeandmete esitamisel nõutakse toetus isikult täielikult tagasi ning seni reaalselt tema poolt tehtud kulutused jäävadki ainult tema enda kanda. Kaebaja tõlgenduse korral ei kannaks aga valeandmete esitamist plaaniv isik mingit riski, sest isegi pettuse ilmsikstulekul saaks ta reaalselt tehtud kulutused ikkagi avalike vahendite arvel kantud. Selline võimalus suurendaks toetuse saamiseks valeandmete esitamist või muul viisil toetuse alusetut taotlemist ilmselt kordades.
  50. Asjaolu, et kaebaja on väidetavalt kulutanud (mingi osa) toetusest juba vaidlusaluse seadme soetamiseks, ei oma eeltoodut arvestades tähtsust. Need kulutused peavadki jääma valeandmeid esitanud isiku kanda.
  51. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja ka seda, et halduskohus tegi tegelikest asjaoludest ebaõiged järeldused ning ei hinnanud kaalutlusõiguse piire ja eesmärke õiglaselt ja mõistlikult. Samas ei ole kaebaja enda esitatud ja eelnevalt käsitlemist leidnud argumendid sellised, mis tingiks asjas teistsuguse lahendi tegemist.
  52. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses jätkuvalt ka seda, et teiste organite poolt kogutud tõenditele ei saanud PRIA tugineda. Samas ei põhjenda ta oma seisukohta ühegi õigusnormiga. Halduskohus ja vastustaja on põhjendatult viidanud määruse nr 65/2011 regulatsioonile, mis võimaldavad PRIA-l sõnaselgelt selliseid tõendeid kasutada. Kaebaja ei selgita, miks tuleks sellest regulatsioonist mööda vaadata.
  53. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuses ei esita kaebaja sisulisi vastuväiteid vastustaja ja halduskohtu poolt tuvastatud asjaoludele. Muuhulgas ei vaidle kaebaja vastu sellele, et vaidlusalusele seadmele tehtud kulutused olid kokkuvõttes vaid 29 994,39 eurot, et arveid esitati läbi erinevate kaebaja juhatuse liikmega seotud äriühingute, kuni seadme hinda sai näidata 100 000 euro suurusena, et arvetel näidatud töid tegelikult ei tehtud, et arvete alusel tasutud raha jõudis tagasi kaebaja juhatuse liikmeni jne. On ilmne, et neil asjaoludel on toetuse tagasinõudmine igati põhjendatud ja õiguspärane.
  54. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.