lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 1 (üks) kuu vangistust.
lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.07.2013 mõistetud karistusega, s.o 3 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.07.
Kriminaalhooldaja märgib oma arvamuses, et kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi, ema käib kokkusaamistel. Ema suhtub positiivselt kinnipeetava ennetähtaegsesse vabanemisse vaatamata sellele, et varasem katseaeg ebaõnnestus ja leiab, et järelevalve võib soodustada hooldusaluse käitumise kontrolli all hoidmist. Vanemad on teadlikud asjaolust, et Igor Nõmmemees tarvitas narkootikume. Ema on nõus sellega, et poeg asub vabanemisel nende juurde elama vaatamata sellele, et ta on neile kuriteoga kahju tekitanud. Igor Nõmmemeest on kriminaalhooldaja järelevalve alla määratud ühel korral, kuid ta rikkus kontrollnõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo, mistõttu tingimisi vangistus pöörati täitmisele. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Igor Nõmmemees tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega kuni 13.09.2016, kohustades teda täitma
Igor Nõmmemees ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vanglasse sattus ta ainult narkootikumide tarvitamise tõttu. Ta on kindel, et suudab elada ka ilma narkootikumideta. Vangistuses olles on ta teinud palju tööd selle nimel, et loobuda narkootikumidest. Samuti on tema vanemad veendunud, et ta saab hakkama ilma narkootikumideta. Prokuratuuri arvamus põhineb kohtuotsusel, mille alusel ta praegu karistust kannab. See kuritegu on toime pandud juba rohkem kui aasta tagasi. Selle kuriteo eest on ta juba karistuse kandnud. Kinnipeetav leiab, et on käitunud korrektselt, tal pole olnud ühtegi rikkumist, samuti on ta lõpetanud oma õpingud, läbinud programmid ja teinud palju tööd psühholoogiga. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Igor Nõmmemehe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 03.08.2015 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda eelnimetatud kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et I. Nõmmemehe vangistusest vabastamine ei ole õigustatud ega oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolev liitkaristus on mõistetud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 11.06.2015 kohtuotsusega
Enne seda mõisteti Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 09.07.2013 I. Nõmmemees süüdi
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning mõisteti
lg 2, § 68 lg 1 alusel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust. Seega ei ole I. Nõmmemehele mõistetud karistused täitnud
lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Hetkel kannab I. Nõmmemees karistust mh Viru Vanglas 06.10.2014 toime pandud avaliku võimu teostamise vastase kuriteo eest. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitavad negatiivset suhtumist õiguskorda. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima õigusrikkumiste toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval 4 juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli I. Nõmmemehel tõsiseid probleeme narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 38% ja 27%, mis on keskmine risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. I. Nõmmemees kannab hetkel liitkaristust mh röövimise katse toimepanemise eest. Viru Maakohtu 09.07.2013 kohtuotsusest ning Viru Ringkonnaprokuratuuris 30.11.2012 koostatud süüdistusaktist nähtuvalt kuritegu, mille eest tema käesoleval hetkel mh karistust kannab, on oma olemuselt jõhker ja küüniline. Igor Nõmmemeest süüdistati „selles, et tema 26.08.2012 kella 16.00 paiku, olles narkojoobes xxxx vahel, tegutsedes võõra vara äravõtmise eesmärgil, tungis kallale L. L-le, haaras kätega kinni kaelast, pigistades kõri, seejärel paiskas maha ning omastas kannatanule kuuluva käekoti maksumusega 20 eurot, milles oli rahakott rahaga summas 50 eurot, mobiiltelefoni maksumusega 20 eurot, kuid tal ei õnnestunud oma kavatsust tema tahtest sõltumatutel põhjustel lõpuni viia, kuna lahkumisel sündmuskohalt oli möödakäijate poolt kinni peetud. Oma tegudega I. Nõmmemees pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, s.t
lg 2 - § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo.“ Kuna kinnipeetav kannab karistust mh vägivaldse varavastase kuriteo (röövimise) toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (sotsiaalprogrammides osalemine, riigikeele õpe, majandustöödel töötamine jm) ei ole antud juhul piisavad, õigustamaks vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste isikupuutumatusse ja omandisse ning kaaskodanike turvatundesse. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuritegude raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest olukorras kus, olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, pani ta toime jõhkra vägivaldse kuriteo. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused (
Samas arvestades käesolevas arvamuses toodud asjaolusid, ei ole nimetatud kinnipeetava vabastamine õigustatud. Vabastamine ei ole põhjendatud vaid alusel, et formaalsed tingimused on täidetud. Karistuse eesmärgid ei ole antud süüdimõistetu puhul saavutatud. Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik 5 tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Igor Nõmmemehe ennetähtaegsele vabastamisele vastu.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Igor Nõmmemees ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Viru Vangla materjalidest nähtuvalt on Igor Nõmmemeest kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vanglas kannab ta karistust esimest korda. Märkimist väärib, et käesoleval ajal kannab Igor Nõmmemees karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 11.06.2015 kohtuotsuse kohaselt muuhulgas kuriteo eest
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi kinnipeetaval puuduvad käesoleval hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused, kannab ta karistust muuhulgas vanglas toimepandud kuriteo eest, mistõttu ei ole vangistatu õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Igor Nõmmemees kannab käesoleval ajal liitkaristust muuhulgas esimese raskusastme varavastase kuriteo, s.o röövimise katse eest, sest Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.07.2013 kohtuotsusega tunnistati ta süüdi
lg 1 - § 25 lg 2 järgi kuriteo eest, milline oli toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest viimased kaks kuritegu on seotud vägivalla kasutamisega. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal ning vanglas range järelevalve tingimustes. Kinnipeetava puhul on täheldatavad siiski ka mitmed positiivsed asjaolud. Kinnipeetav on vangistuse jooksul omandanud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses keevitaja eriala. Ta on omandanud riigikeele B1 taseme ning alates 16.03.2015 õpib riigikeelt B2 tasemel. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid "Eluviisitreening" ja „Viha juhtimine“, osalenud "Sotsiaalsete oskuste treeningus". Isik on osalenud ja osaleb vangla tööhõives. Seoses meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvusega, on isik viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kuna isik on jätkanud vanglas kuritegude toimepanemist, ei ole karistuse eesmärgid isiku puhul saavutatud ja kohtul puudub seetõttu alus arvata, et vabaduses olles on isiku käitumine seaduskuulekas. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 38% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 27%, milliste näol on tegemist keskmiselt arvestatavate riskidega. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Igor Nõmmemehe suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.