KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 17.12.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.12.2015 koht Kohtuasja number 1-12-5159 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Savinovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Savinov, isikukood 38608163725, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 13.11.2013 ja lõpp 12.03.2016 RESOLUTSIOON Jätta ALEKSANDR SAVINOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Aleksandr Savinovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Savinovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 10.05.2013 otsusega tunnistati Aleksandr Savinov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 30.11.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata 1 osa 4 kuud vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 13.11.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vanglas viibib kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud sõltuvusprobleemide tõttu. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, varasemad kuriteod on varavastased ning kinnipidamisasutuses narkootikumide tarvitamine. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav on osalenud MTÜ Teekond tugigrupis, olnud vangla majandustöödel koristaja ning alates 13.02.2015 osaleb vangla majandustöödel köögitöölisena. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase ja kahe lapsega aadressil xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elab hetkel kinnipeetava ema. Korteri omanik ei ole nõus kinnipeetavat sellele aadressile elama lubama. Isik soovib peale vabanemist algselt elama asuda sotsiaalkorteris või üürida väikese korteri. Isik on põhihariduseta, lõpetas 7 klassi Narva Peetri koolis. Jättis kooli pooleli narkootikumide tarvitamise tõttu. Oli probleemne kodune elu (isa alkoholiprobleemid). Riigikeelt ei valda, ei ole motiveeritud keelt omandama. Enne vangistust tegeles juhutöödega. Sissetulekuteks oli ka töövõimetuspension ning elukaaslase riigitoetused. Isik tunnistab, et perekonnas oli rahalisi probleeme. Et katta oma kulusid, käisid koos elukaaslasega xxxx sigarette ja alkohoolseid jooke ostmas, pärast müüsid maha. Majanduslikku toimetulekut halvendas narkootikumide tarvitamine. Kuriteod sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Tasumata nõudeid 2303,60 eurot, üritab vastavalt võimalustele neid tasuda. Vabanemisfondis on 424,26 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja õde, isa on surnud. Elukaaslane suri
- aastal, jättes maha kaks last, kes on praegu määratud laste vanaema või laste ema õe eestkostele. Suhtlusringkonda kuulusid narkomaanid ning kuritegelikud isikud, kellega enam ei suhelda. Nende isikute hulgas oli neid, kes võisid isikut mõjutada, tunnistab seda ka ise. Riskivale ja hoolimatule elustiile viitavad narkootikumide tarvitamine ja kriminaalne eluviis.
- aastal pani toime vägivaldse kuriteo (avaliku korra raske rikkumine) joobeseisundis, samuti on alkoholijoobes juhtinud mootorsõidukit. Probleemi seoses alkoholiga ei näe, programme ei ole motiveeritud läbima. Narkootikume hakkas tarvitama
- aastal. Tunnistab sõltuvust, kuid leiab, et vangistuses on sellest vabanenud. On varasemalt olnud metadooni ravil. Isiku igapäevane käitumine oli seotud narkootikumide hankimise ja tarvitamisega. Viibis varasemalt SRS osakonnas, kuid kuna pani toime rikkumise, siis heideti välja. Kinnipeetaval on diagnoositud kroonilised haigused. Suhtlemisel on viisakas ja rahulik. Vägivaldne käitumine nähtub varasemas kuriteos. Impulsiivsus tuleneb korduvatest rikkumistest. Puudulik probleemide lahendamise ja teiste isikute mõistmise oskus. On seadnud endale reaalsed eesmärgid - leida töö, isiklik elukoht ja osaleda laste kasvatamisel. Korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus võib viidata mõningatele kuritegelikele hoiakutele, samuti puudulikule suhtumisele ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Vanglas ametnikega suhtlemisel on viisakas ja rahulik. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on määratud kahel korral, mõlemal katseajal pani toime uued kuriteod. Vangistuses toime pandud distsipliinirikkumised ja programmidest keeldumised viidavad puudulikule motivatsioonile loobuda kuritegelikust käitumisest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 27%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue 2 kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla kinnipeetava enne tähtaega vabastamist ning teeb ettepaneku katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud alates vanglast vabanemisest ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Iseloomustusest nähtub, et teda on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vanglas kannab karistust kolmandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Eeltoodust tuleneb, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkas kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 30.11.2009 otsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi I astme rahvatervisevastaseid kuritegusid. Prokurör leiab, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetav kannab karistust rahvatervisevastase narkokuriteo eest ning tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Isik pani toime narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise sõltuvusprobleemide tõttu ning vangla iseloomustusest tulenevalt on risk narkootikumide tarvitamisega olemas. Samuti nähtub iseloomustusest, et kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis aga käesoleval juhul ei ole täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav, ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Aleksandr Savinovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 10.12.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et kui koostati iseloomustust, märgiti elukohaks endine elukoht aadressil xxxx, kuid sinna elama minna ei saa. Kinnipeetav leidis tuttava kaudu üürikorteri ning omanik on nõus selle talle üürima. Plaanib vabanemisel kuhugi tööle minna ja endale pension vormistada. Selgitab, et on töövõimetuspensionär 80% ulatuses seoses xxxx ja xxxx. Hetkel töökohta ei ole, tal ei ole kellegagi kontakteeruda, et töökohta otsida. Nelja distsiplinaarkaristust selgitab sellega, et suitsetab. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja 3 neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning vanglas viibib ta kolmandat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, varasemalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise ja narkootikumide tarvitamise eest vanglas, praegune kuritegu on esimese astme rahvatervisevastane narkokuritegu. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et isik on vangistuse jooksul osalenud MTÜ Teekond tugigrupi töös ning olnud hõivatud tööga, varasemalt majandustöödel koristajana ning käesoleval hetkel majandustöödel köögitöölisena. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi kinnipeetav on ametnikega suhtlemisel viisakas ja rahulik, on Aleksandr Savinovil 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka vangistuses viibides. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. Isik teatas kohtuistungil, et leidis omale üürikorteri ning korteri omanik on nõus korteri kinnipeetavale üürima, kuid kohtule ühtegi kindlat tõendit selle kohta esitatud ei ole. Samuti ei ole isikul vabanemisel garanteeritud töökohta, sellest tulenevalt ka kindlat igakuist sissetulekut, mis aitaks isikul majanduslikult toime tulla. Varem oli vabaduses sissetulekuteks töövõimetuspension ja elukaaslase riiklikud toetused. Käesoleval juhul on tal vabanedes võimalik taotleda töövõimetuspensioni taastamist. Isik on tunnistanud, et vabaduses oli neil elukaaslasega majanduslikke raskusi, mistõttu sooritati kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samuti nähtub iseloomustusest, et isikul on tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 2000 euro ulatuses, mis samuti mõjub negatiivselt isiku majanduslikule toimetulekule. Vabanemisfondi on hoiustatud 424 eurot, mis kohtu hinnangul tagab isikule vabanemise järgselt vaid esialgse minimaalse toimetuleku. Kinnipeetava suhtlusringkonda on kuulunud narkomaanid ja kuritegeliku taustaga isikud, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Tunnistab, et on mõjutatav teiste poolt. Alkoholiga seoses probleeme ei näe, mistõttu ei ole motiveeritud läbima ka alkoholi kuritarvitamisega seotud sotsiaalprogramme. Samas on varasemalt pannud toime vägivaldse kuriteo alkoholijoobes olles ning juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab varasemat narkosõltuvust, kuid leiab, et vangistuses viibitud aeg on ta sõltuvusest vabastanud. Isik on olnud nii metadooni ravil kui ka paigutatud SRS osakonda, kust ta välja heideti rikkumiste pärast. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 27% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 33%, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist keskmiselt enamarvestatava riskiga, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne 4 vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval ajal ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt kahel korral olnud allutatud kriminaalhooldusele ning mõlemal korral pani toime uue kuriteo. Seega puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg ja käitumiskontroll probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Aleksandr Savinovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Aleksandr Savinovi vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5