1-14-6627/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.12.2015 Kohtuasja number 1-14-6627 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kaitsja Gerda-Johanna Pello Kohtuasi Viru Vangla materjalid Nikolai Alievi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Nikolai Aliev (end Tukk), isikukood 38312012228, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 28.11.2014 ja lõpp 28.11.2016 RESOLUTSIOON Jätta NIKOLAI ALIEV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Nikolai Alievilt menetluskuluna riigituludesse 69,00 eurot kaitsetasu v.adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 – SEB Pank, nr EE502200221014193355 – Swedbank, nr EE401700017002872300 – Nordea Pank või EE873300333499990003 – Danske Bank, viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 69,00 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu Nikolai Alievi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Nikolai Alievile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Alievi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 28.11.2014 otsusega tunnistati Nikolai Tukk (uue nimega Nikolai Aliev) süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati Nikolai Tukki vangistusega 2 aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.11.
2. Isikut on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Käesolevat karistust kannab röövimise eest, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on narkosõltuvus ja narkootikumide hankimiseks rahaliste vahendite vajadus. Toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks. Käesoleva vangistuse jooksul on kinnipeetav individuaalse täitmiskava kohaselt
3. aastal osalenud tööhõives majandustöödel koristajana ning jätkab osalemist tööhõives köögitöölisena. Lisaks on ta alustanud osalemist riigikeele A1 taseme kursusel, on toimunud regulaarsed vestlused psühholoogiga ning ta on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mille läbis täismahus. Kinnipeetav oli programmis väga aktiivne ja avatud. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema L T juurde aadressil xxxx. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on tegemist 3-toalise munitsipaalkorteriga, kus elab ema üksinda. Nimetatud eluase vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. L T on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks korterisse. Kinnipeetav on põhihariduseta, kuid omab kutseharidust lukksepa-ehitaja erialal, mille omandas Narva Kutsekoolis. Kooliajal on olnud probleeme käitumisega ja koolikohustuse täitmisega. Riigikeelt kinnipeetav ei valda, kuid käesolevalt osaleb riigikeele A1 taseme kursusel ning on motiveeritud riigikeelt õppima. Enne vangistust töötas isik mitteametlikult ehitusobjektidel fassaadi viimistlejana. Ametlikult on ta töötanud vähe. Kinnipeetav omab tööoskusi kokana ja ehitajana. Vangistuses on ta osalenud majandustöödel koristajana ning käesolevalt töötab toidujagajana. Vabaduses oli kinnipeetava sissetulekuks kuritegelikul teel saadud tulu, töötasu, samuti emapoolne materiaalne toetus. Raha kasutas isik narkootikumide ostmiseks. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamiseks. Viru Vangla 04.11.2015 andmetel isikul täitmata rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis 492,37 eurot. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral töökoht puudub, kuid kinnipeetava arvates ei teki tal töö leidmisega probleeme. Isiku päritoluperekonda kuuluvad ema L T ja poolvend V S. Isik väidab, et isa kuritarvitas alkoholi, ema oli väga hõivatud tööga ja pühendas vähe aega tema kasvatamisele. Seetõttu sai ta iseseisvaks üsna varakult ja hakkas 15-aastasena tarvitama narkootikume. Isik tunnistas, et varem järgis riskivat eluviisi, meeldis ekstreemsus, pika aja jooksul reisis Euroopas hääletades. Korduv kriminaalkorras karistatus ja viimane kuritegu näitavad, et isik ei hooli oma tegude tagajärgedest, teeb sageli äärmiselt riskantseid otsuseid ja on süstemaatiline õigusrikkuja. 2 Kinnipeetava suhtlusringkonnas on erinevad isikud: nii kriminaalse taustaga kui ka seaduskuulekad. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on ema L. T arvamusel, et isiku käitumist on tugevasti mõjutanud kuritegeliku mõtteviisiga isikutega suhtlemine. Kinnipeetava enda sõnul oli tal varem probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kuritegusid on toime pannud alkoholijoobes. Isikut on väärteokorras karistatud korduvalt Alkoholiseaduse § 70 järgi. Viimase kuriteo sooritamise ajal isik alkoholijoobes ei olnud. Väidetavalt hakkas kinnipeetav narkootikume tarvitama 15-aastasena. Ta on süstinud heroiini, amfetamiini, fentanüüli. Isiku seadusvastane käitumine on otseselt seotud narkootikumide tarvitamisega. Röövimine on pandud toime narkojoobes olles. Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt ei ole narkosõltuvust diagnoositud. Isiku enda sõnul on esinenud suitsiidikatseid aastatel 2003-2005 narkootikumide tarvitamise tõttu. Seoses sellega viibis ta mitu korda psühhiaatriahaiglas statsionaarravil. Käesoleval ajal probleeme seoses ennast kahjustava käitumisega ei ole. Kinnipeetava suhtlemisoskused on hästi arenenud. Varasema narkootikumise tarvitamise tõttu võib olla impulsiivne ning ette võib tulla vihapurskeid. Isik tunnistab oma probleeme ja on nõus, et nende lahendamiseks peaks midagi tegema. Võib rikkuda seadust hetketuju ajel, kuna otsib põnevust ja seiklusi, mille tõttu võib tegutseda mõtlematult. Kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendusele, eirates pikemaajalisi probleeme. Tuleviku eesmärgid on ebemäärased - väidab, et on vaja elustiili muuta, ta ei ole midagi elus saavutanud ja väga kahetseb seda. Isik on korduvalt toime pannud kuritegusid ja temale määratud karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Isik on kriminaalkorras karistatud kuus korda ja väärteokorras 13 korda, mis viitab suhtumisele õiguskorda. Kriminaalhoolduses olles ei täitnud kontrollnõudeid korralikult. Isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Samuti ei ole näinud mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel, puudub empaatiavõime oma ohvrite suhtes. Enda sõnul püüab rahulikult kanda vanglas temale määratud karistust, väljendab soovi muuta oma käitumist ja vabaduses elada õiguskuulekalt. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 55% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul 32%. Lähtuvalt eeltoodust toetab Viru Vangla Nikolai Alievi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur kinnitab, et ei ole vastu vangla poolt kohtule edastataud ettepanekule vabastada N. Aliev tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Prokurör märgib, et ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul allutades ta käitumiskontrollile ja koormates teda KarS § 75 lõikes 2 toodud lisakohustustega saaks N. Alievil jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski. Praeguse seisuga on kinnipeetava üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 28.11.
4. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karsituse kandmisest lõpuni vanglas. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi ning suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Prokurör teeb ettepaneku määrata elektroonilise valve tähtajaks 7 kuud. 3 Nikolai Alievi taasühiskonnastamise huvides toetab prokuratuur kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 10.12.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ta ei tahaks ennast õigustada, kuid peaks lihtsalt kodus olema. Ta otsustas alustada uut elu ning esimeseks sammu oli nime vahetamine. Kinnipeetav väitis, et on elus palju kaotanud ning tahaks nüüd uut normaalset elu. Ta kinnitas, et kannab karistust röövimise eest, kuriteo pani toime novembrikuus
5. aastal. Vanglas on tal kaks distsiplinaarkaristust, kuid need ei ole tõsised rikkumised. Tõsiseid rikkumisi ta toime ei ole pannud. Vangistust on ta kandnud kaks korda. Eelmine vangistus oli
6. aastal, tookord oli ta vanglas 7 kuud ja 10 päeva. Kinnipeetav kinnitas, et on pärast seda vangistust pannud toime mitmeid kuritegusid. Alkoholi kinnipeetav enda sõnul enam üldse ei joo, sõltuvust ei ole tal olnud, oli vaid narkosõltuvus. Vabaduses püüab ta vältida suhtlemist kriminaalsete isikutega. Kinnipeetav selgitas kohtule, et röövi toime pannes oli tal plastikust püstol, laste mänguasi. Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et N. Alievile tuleks kohaldada elektroonilist järelevalvet ja ta tingimisi enne tähtaega vabastada. Isik on aru saanud oma tegude tagajärgedest ning sellest, et nii edasi elada ei saa. Vabanedes on isikul olemas elukoht ja ema, kes on valmis teda toetama. Töökohta isikul hetkel kindlat ei ole, kuid vanglakaristust kandes on ta pidevalt töötanud ja õppinud eesti keelt. Need asjaolud kergendavad isikul vabaduses töö leidmist. Tal on olemas koka ja ehitaja paberid, mis samuti kergendavad töö leidmist. Rahalised nõuded isikul puuduvad, ka ei ole alkoholisõltuvust. Vanglast vabanemisel ei suhtle ta kriminaalsete isikutega. Eeltoodu põhjal leiab kaitsja, et kinnipeetav tuleks vabastada elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad vabastamist toetavatest asjaoludest. Isik on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vanglas viibib ta teist korda. Toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks. Viimane kuritegu on kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 8 alusel, mille näol on tegemist esimese astme kuriteoga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole eelnimetatud tingimus täidetud. Kui isik ei ole ka vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt, siis puudub kohtul veendumus, et isik suudaks seda teha vabaduses olles. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine 4 sissetulek. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk, viimane kuritegu – röövimine – on toimepandud narkojoobes. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul arvestatav risk, et kinnipeetav võib sõltuvusainete tarvitamise jätkamisel panna toime uusi kuritegusid. Positiivsena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma ema juures, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku korteris elektroonilise valve kohaldamiseks ning on valmis kinnipeetavat toetama. Vangla hindab üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 55% ning vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 32%, milliste näol on tegemist keskmiste riskidega. Kohus leiab, võttes arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, et käesoleval hetkel on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Nikolai Alievi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kohus märgib täiendavalt, et nii vangla kui ka prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist ning kohus võtab nii vangla kui ka prokuratuuri arvamusi arvesse, kuid nimetatud seisukohad ei ole kohtu jaoks siduvad. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Nikolai Alievi vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5