Obsah (12)

§ 104§ 43§ 55§ 110§ 74§ 187§ 28§ 37§ 203§ 121§ 72§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-707 Haldusasi D.D.D.W.i kaebus kahju hüvitamise nõudes Menetl

§ 104lg 5 p 2.

1. Selgitada kaebajale, et tal on õigus tagasi nõuda 07.07.2015 avaldustega kohtule esitatud ja ekslikult täiendavalt tasutud riigilõiv.
2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. D.D.D.W. esitas 01.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maavalitsuselt, Tallinna Linnavalitsuselt ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt (TLPA) varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes; samuti paluti kaebuses kohustada vastustajaid teostada antud maa-ala detailplaneeringut vastavalt tingimustele, mis on esitatud AS Nukleusele. Kaebuse põhjendustest võib aru saada, et D.D.D.W. soovis erastada ostueesõigusega maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 12 (kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamine) alusel tema kinnistuga piirneva 1503 m2 suuruse maatüki, kuid maa jäeti riigi omandisse ning kaebaja ostis selle maatüki (mille sihtotstarve muudeti pärast maa riigi omandisse jätmist elamumaaks) avalikul enampakkumisel kujunenud hinnaga. Varalist kahju on kaebaja väitel talle tekitatud summas 762 000 kr (s.h 15 aasta jooksul kantud kohtukulud) ning kaebaja leiab, et vastustajate tegevuse/tegevusetusega tekitatud moraalse kahju korvaks 33 652 000 kr suurune kompensatsioon.
4. Tallinna Halduskohus jättis 29.04.2013 määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, leides, et kaebus ja selle nõuded ei ole kohtule arusaadavad.
5. 21.05.2013 esitatud kaebuse täpsustuses märkis kaebaja, et tal on õigus saada kahjuhüvitist, sest: teda on alandatud, solvatud ja petetud; riigiametnikud on olnud ebakompetentsed ega täitnud õigeaegselt oma kohustusi kaebaja kinnisasjaga piirneva maalõigu erastamisel; kaebaja sai kahju seeläbi, et piirneva iseseisva kasutusõiguseta maa erastamise asemel oli ta sunnitud ostma sama maa kalli hinna eest enampakkumisel; ametnikud on võltsinud dokumente, kohtuorganid teadsid sellest, kuid varjasid neid dokumente kohtumenetlustes; kaebajat eksitati maa erastamisega seotud lepingutega ja riigi maa ostutehingutega seotud hüpoteekidega; kohtud ei lahendanud asja õigeaegselt; venitamistaktika võimaldas röövida minule kuuluva raha, mis läks kaotsi valelikus maaerastamisprotsessis. Enampakkumisel kõnealuse maa müünud Harju maavanema poolt tekitatud kahju suuruseks hindab kaebaja 390 000 eurot ning Tallinna Linnavalitsus, Harju Maavalitsus, Maa-amet ja TLPA on tekitanud kaebajale kahju 1 200 000 euro ulatuses. Kaebaja on esitanud kahjunõudeid korduvalt, kuid kohtud keelduvad põhjendamatult kaebusi menetlemast.
6. Tallinna Halduskohus jättis 12.06.2013 määrusega kaebuse korduvalt käiguta, selgitas kahju hüvitamise õiguslikku regulatsiooni, palus täpsustada Harju maavanemalt nõutava kahjuhüvitise (390 000 eurot) suurust ja liiki ning märkis, et kui kahju on kaebaja arvates tekitatud maa riigi omandisse jätmisega (Harju maavanema 26.11.2008 korraldus nr 2782-k), siis tuleb taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb täpsustada ka Tallinna linna asutuste ning Harju Maavalitsuse ja Maa-ameti vastu esitatud nõudeid, näidata iga vastustaja konkreetne tegevus/akt/tegevusetus ning kahju suurus ja liik. Samuti tuleb kaebajal tasuda riigilõivu 750 eurot.
7. Kohtumääruse täitmiseks esitas kaebaja 04.07.2013 halduskohtule taotluse Harju maavanema 26.11.2008 korralduse nr 2782-k tühistamiseks, leides, et Mõtuse 25a maaüksus jäeti riigi omandisse ebaseaduslikult. Maavanem ega teised kaebuses nimetatud ametkonnad ei ole teinud oma tööd seaduse kohaselt. Kaebaja nõudis varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist maa erastamise menetluse läbiviimisega venitamise eest. Kaebaja palub anda talle riigi õigusabi, samuti vabastada kaebuselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest 15,97 eurot ületavas osas.
8. Tallinna Halduskohus tagastas 12.07.2013 määrusega Harju maavanema 26.11.2008 korralduse nr 2782-k tühistamiseks esitatud kaebuse

§ 43

lg 1 p 2 ja § 121 lg 1 p 3 alusel, jättis riigi õigusabi taotluse

§ 55lg 1 alusel käiguta ja andis tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks.

Maavanema korralduse tühistamise nõude osas on olemas jõustunud kohtulahend ning samal alusel ja sama nõudega uue kaebuse esitamine ei ole lubatav. Kohus seletas, et riigi õigusabi taotlemiseks tuleb kaebajal täita vastav vorm ning selgitada taotletava õigusabi liik (s.o kas üksnes kaebuse koostamiseks või ka kohtumenetluses esindamiseks). Kohus selgitas, et menetlusabi taotlust ei ole võimalik lahendada kaebuse umbmääraste väidete põhjal, kaebus tuleb korda teha ning konkreetselt välja tuua, kes ja millise õigusvastase toiminguga/aktiga või viivitusega on kaebajale väidetud kahju tekitanud.

1. D.D.D.W. esitas 05.08.2013 vastuse halduskohtu 12.07.2013 määrusele ning nõudis kahju hüvitamist menetlustega venitamise eest ja palus määrata talle jurist, kes oskaks koostada vastava kaebuse.
2. Tallinna Halduskohus jättis 23.08.2013 määrusega kaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta, määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning tegi trahvihoiatuse menetluse pahatahtliku takistamise korral.
3. 16.09.2013, 03.10.2013, 04.10.2013, 07.10.2013, 11.10.2013, 04.11.2013, 18.11.2013, 13.12.2013, 17.12.2013, 19.12.2013 ja 03.02.2014 halduskohtule saabunud menetlusdokumentides tegi kaebaja etteheiteid erinevate ametiasutuste ja kohtute tööle ning neist 2 dokumentidest nähtub kokkuvõtvalt, et kaebaja seob talle tekitatud kahju tema kinnistuga piirneva maa erastamata jätmisega ja ametiasutuste teostatud toimingutega (maa riigi omandisse taotlemine, riigi omandisse jätmine, sihtotstarbe muutmine, enampakkumisel müümine, kaebaja detailplaneeringu menetlusest eemale jätmine), samuti haldus- ja kohtuvaidluste venimisega ning kantud kohtukuludega.
4. Halduskohus rahuldas 13.02.2014 määrusega riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks halduskohtumenetluses, s.h kohtule nõuetekohase kaebuse koostamiseks või menetluse jätkamise otstarbekuse küsimuses seisukoha kujundamiseks ning andis kaebajale riigi õigusabi kohustusega hüvitada ühekordse maksena riigi õigusabi tasu ja kulud 90 päeva möödumisel pärast asjas tehtava kohtulahendi jõustumist (resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3). Halduskohus selgitas, et talle saabunud menetlusdokumentides on kaebaja esitanud erinevaid selgitusi ja nõudeid, s.h neid, mille osas on kohtumenetlused kaebajale mitteeduka tulemusega juba lõppenud; iga avalduse pealt on tasutud riigilõivu, mis ületab seaduses ettenähtud riigilõivumäärasid ning pole võimalik aru saada, mille eest lõivu tasutakse. Kui arvestada kaebaja väidet välismaal konsultatsioonide osutamise kohta ja sellega seoses Eestist pikaajalisi eemalviibimisi, siis peavad kaebajal olema täiendavad sissetulekud, mida ta kohtule ei näita. Kuigi kaebaja ei saa olla maksejõuetu, peab kohus otstarbekaks võimaldada talle

§ 110

lg 2 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-de 5 ja 9 alusel riigi õigusabi (kohustusega hüvitada RÕS § 8 p 2 ja § 16 lg 1 alusel riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena 90 päeva möödumisel lõpplahendi tegemisest) kaebuse korrastamiseks, nõuete ja nende põhjenduste lõplikuks formuleerimiseks ning kaebuse edasise menetlemise otstarbekuse üle otsustamiseks. Kohus selgitas, et riigi õigusabi tasu ja kulusid ei tule hüvitada kaebuse rahuldamise või kompromissi sõlmimise korral (RÕS § 27 lg 1 p-d 1 ja 3), v.a RÕS § 27 lg-s 3 sätestatud juhul ja osas.

1. 20.02.2014 registreeriti Tallinna Halduskohtus D.D.D.W.i allkirjastatud ja määruskaebusena pealkirjastatud menetlusdokument, milles leiti kokkuvõtvalt, et kõik kaebajat puudutavad kohtulahendid ning ka kohtu tegevus on olnud ebaõiglane ja kaebaja nõuetest on ebaõigesti aru saadud.
2. Halduskohus tõlgendas 20.02.2014 menetlusdokumenti määruskaebusena 13.02.2014 määruse peale, jättis 20.02.2014 määruse p-dega 1-3 määruskaebuse käiguta ning määras tähtaja määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks - esitada tuleb arusaadavalt sõnastatud taotlused ja põhjendused ning tasuda riigilõiv 15 eurot või esitada riigilõivust vabastamise taotlus. Kohus märkis, et kuna kaebajale on määratud halduskohtumenetluses osalemiseks esindaja (vandeadvokaat Risto Käbi, Advokaadibüroo LEX), siis

§ 74

lg 3 alusel edastab kohus määruse ainult advokaadile, kellel tuleb võtta seisukoht ja teavitada kohut, kas määruskaebust 13.02.2014 määruse peale tegelikult esitada sooviti/soovitakse.

1. 11.03.2014, 17.03.2014 ja 18.03.2014 registreeriti Tallinna Halduskohtus D.D.D.W.i avaldused, mis olid pealkirjastatud vastus teie kirjale 3-13-707/20.02.2014, ning 24.03.2014 registreeriti Tallinna Halduskohtus D.D.D.W.i menetlusdokument – Apellatsioon, vastus teie kirjale 17.03.2014 haldusasjades nr 3-08-1382, 3-13-101, 3-13-1448, nr 3-13-
3. Tallinna Halduskohtu 31.03.2014 määrusega tagastati D.D.D.W.i määruskaebus halduskohtu 13.02.2014 määrusele, jäeti 11.03.2014 avaldus käiguta ja määrati tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, anti riigi õigusabi osutajale tähtaeg esitada omapoolne seisukoht kaebaja avaldusele esindajast loobumise kohta ning tehti kaebajale trahvihoiatus. Samuti tagastas kohus 13.02.2014 määrusele esitatud määruskaebuse

§ 187

lg 4 alusel, sest kaebaja ei kõrvaldanud talle antud tähtajaks selle puudusi – ta ei ole teatanud kohtule, kas tema 20.02.2014 menetlusdokumendi eesmärk on kohtu 13.02.2014 määruse vaidlustamine ja tasumata on riigilõiv. Kaebaja järgnevates avaldustes esitatud seisukohtadest saab järeldada, et kaebaja ei kavatse 20.02.2014 määruse p-te 1-3 täita, kuna peab neid õigusvastaseks. Kaebaja on 11.03.2014 (dateeritud 07.03.2014) avalduses teatanud, et loobub antud hetkel kohtu määratud advokaadist. 3 Taotlus on kohtu arvates ennatlik ja arusaamatu, sest kaebust, mis oleks menetletav, pole kaebaja olnud võimeline ise vaatamata kohtu korduvatele selgitustele, koostama. Kaebaja ise taotles riigi õigusabi, talle määratud esindaja on vandeadvokaat, ja kohtul puudub põhjus riigi õigusabi osutaja kompetentsuses kahelda. Seadus ei anna võimalust riigi õigusabist ajutiselt loobuda ja hakata siis riigi õigusabi korras uut advokaati taotlema (vt kaebaja 18.03.2014 avaldus). Kohus leidis, et kaebaja käitumine on kvalifitseeritav menetlusosalise menetlusõiguste heauskse kasutamise kohustuse rikkumisena ja katsena menetluse venitamiseks (

§ 28lg-d 1 ja 2).

Kohus palus kaebajal kohtule selgelt ja põhistatult teatada, kas ta jääb advokaadist loobumise taotluse juurde. Esindajast loobumise korral tuli kaebajal endal esitada kohtu määratud aja jooksul

nõuetele vastava kaebuse terviktekst ning kohus selgitas, et kohtu selle nõude täitmata jätmise korral kaebust edasi ei menetleta. Samuti palus kohus riigi õigusabi osutajal esitada omapoolne seisukoht kaebaja esindajast loobumise avaldusele ja selgitada esindatavale riigi õigusabist loobumise õiguslikke aluseid ja tagajärgi. 17.03.2014 menetlusdokumendis (dateeritud 07.03.2014) märgib kaebaja, et esitab nõude seoses sellega, et Tallinna Ringkonnakohus pole saatnud talle kohtumäärust haldusasjas nr 3-08-1382, samuti märgib ta, et 20.02.2014 määruse haldusasjas nr 3-13-707 näol on tegemist kohtu finantsvägivallaga; 18.03.2014 menetlusdokumendis leiab kaebaja, et kahju on talle tekitatud eelkõige kohtute tegevusega; 24.03.2014 menetlusdokumendi sisust järelduvalt soovib kaebaja talle kompensatsiooni määramist. Kohus selgitas vastuseks nendele avaldustele, et kaebaja ei saa vaidlustada halduskohtus ringkonnakohtu tegevust ning täitmata on ka kohtu poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise riigivastutuse seaduses toodud eeldused.

1. 04.04.2014 ja 07.04.2014 registreeriti Tallinna Halduskohtus järjekordsed kaebaja esitatud menetlusdokumendid – nõue esitada ametlik vastus kirjale 2014/03/17 haldusasjas nr 3-13-707, mis on tekkinud vastuoludest kohtumenetlusega nr 1382/03/08, nr 3-101-13, nr 1448/13 nr 3-13706 ja Riigikohtu paljude ebaõiglaste otsustega ja Tallinna Ringkonnakohtu mahavaikimisega. 11.04.2014 registreeritud menetlusdokumendis (vastus teie kohtumäärusele 3-13-707 20.02.2014) palus kaebaja lugeda tema 07.03.2014 kirja määruskaebusena, ja selgitas, et esindajast loobumine oli tingitud asjaolust, et ta taotles tasuta õigusabi, kuid seda nõuet kohus ei täitnud. Kaebaja palub anda talle tasuta juriidilist abi ja liita haldusasjad ühiseks menetlemiseks. 14.04.2014 registreeritud menetlusdokumendis palub kaebaja ametlikku vastust. Tallinna Halduskohtu 16.04.2014 määrusega vabastati D.D.D.W. riigilõivust määruskaebuse esitamisel Tallinna Halduskohtu 31.03.2014 määruse resolutsiooni p 1 peale ja võeti selles osas määruskaebus menetlusse ja rahuldati; võeti menetlusse määruskaebus halduskohtu 13.02.2014 määruse peale (resolutsiooni p 4) ja jäeti määruskaebus 13.02.2014 määruse p-de 1-3 tühistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 5) ja edastati see ringkonnakohtule lahendamiseks (resolutsiooni p-d 1-3). Kohtumääruse põhjenduste kohaselt selgitas riigi õigusabi osutaja 14.03.2014 vastuskirjas kohtule, et kaebaja soovib esindajast loobuda, tuues põhjusena välja m.h kulude hüvitamise kohustuse. Kaebaja 11.04.2014 ja 14.04.2014 menetlusdokumentides toodu põhjal leiab kohus, et ta on kaebaja 07.03.2014 kirjas märgitut ilmselt mõistnud ebaõigesti. Kaebaja tegelikuks sooviks oli vaidlustada halduskohtu 13.02.2014 määrust osas, milles kaebajale määrati riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, sest kaebaja soovis saada tasuta õigusabi. Seetõttu on kohus 31.03.2014 määruse p-ga 1 kaebaja 20.02.2014 määruskaebuse halduskohtu 13.02.2014 määruse tühistamiseks ebaõigesti tagastanud. Halduskohtu 13.02.2014 määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3 on õiguspärased ja nende muutmiseks ei ole alust.
2. D.D.D.W.i määruskaebusest järelduvalt palub kaebaja halduskohtu 13.02.2014 määruse p-d 1, 2 ja 3 tühistada ning määrata talle menetlusabi viisil, et ta ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest ka juhul, kui kaebus rahuldamata jääb ja/või kompromissi ei saavutata. 4
3. Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2014 määrusega otsustas kohus jätta D.D.D.W.i määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.02.2014 määruse haldusasjas nr 3-13-707 muutmata.
4. 09.10.2014 (koos 21.10.2014 avaldusega) esitas D.D.D.W. Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2014 määruse tühistamiseks.
5. 28.10.2014 määrusega jättis Riigikohus D.D.D.W.i määruskaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks aega kümme päeva määruse kättesaamisest arvates.
6. 10.11.2014, 21.11.2014, 24.11.2014 esitas D.D.D.W. täiendavaid menetlusdokumente Riigikohtule.
7. 25.11.2014 määruse nr 3-7-1-3-606-14 resolutsiooni p 1 otsustas Riigikohus jätta D.D.D.W.i määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 219 lg 6 ja § 234 alusel menetlusse võtmata.

1. 27.02.2015 saabus kohtule D.D.D.W.i menetlusdokument.
2. 02.04.2015 määrusega otsustas kohus: 1) Jätta D.D.D.W.i taotlus esindajast loobumiseks korduvalt käiguta. 2) Anda D.D.D.W.ile avalduse esindajast loobumiseks puuduste kõrvaldamiseks so kohtule teatamaks, kas ta soovib jätkuvalt esindajast loobuda või mitte aega 5 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. 3) Avalduse puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus avalduse läbivaatamatult. 4) Jätta D.D.D.W.i kaebus käiguta. 5) Anda puuduse kõrvaldamiseks (

§ 37

-39 nõuetele vastava kaebuse esitamiseks) aega 35 (kolmkümmend viis) päeva määruse kättetoimetamisest arvates. 6) Määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel on kohtul õigus tagastada kaebus läbivaatamatult. 24. 18.04.2015 dateeritud (kohtus registreeritud 20.04.2015) esitas D.D.D.W. kohtule menetlusdokumendi, mille ta on pealkirjastanud Vastuskaebusena ja selle all Määruskaebusena. Selle dokumendi sisust kohus tegelikult selgelt aru ei saa. Kohus suudab üheselt aru saada ainult sellest, et kaebaja on kohtunud talle määratuid advokaadiga ja soovib lõplikult juriidilisest abist haldusasjas nr 3-13-707. Ühtlasi teatab kaebaja, et esitab kohtule järgmised põhinõudluised (kaebaja poolt kasutatud lühendid ja väljendid muutmata): 1) Palun määratleda Mõtuse 25a maa-ala tegelik maksumus ja korvata kulutused, mis on tekitatud maa maksumuse võltsimisega ja palun välja maksta kompensatsioon osapoolte eksitamise eest – seda peab tegema Harju Maavanem. 2) Nõuan määratleda Mõtuse 25a õiguslik staatus. Nõuan, et Harju Maavanem arvestaks ümber Mõtuse 25a maa-ala maksumuse vastavalt Tallinna Halduskohtu 20.12.2010 otsusele. Kaebaja peab õigeks, et Mõtuse 25a maalõik kuulub Mõtuse 27 kinnistu koosseisu ja tema hind määratletakse: kui kingitus riigi poolt vastavalt MaaRS § 22 lg 12 ja määruse 40 ja 41 järgi. 3) Põhjuseks on see, et antud maalõik (Mõtuse 25a) on transpordi maa-ala (tee), mitte elamumaa ja seda on võimatu hoonestada vastavalt ehitusnormide nõuetele. Seda maalõiku on võimalik kasutada ainult teena või parkimisplatsina. Sellise detailplaneeringu tellis ja saavutas nõusoleku TLPA veel 2010 jaanuaris teede departamengu käest, et tunnistada ainult see maalõik teena. 4) Vastavalt 25.01.2010 Tallinna Transpordiameti Lilleküla osakonna määrusele Mõtuse 25a maa-ala võib kasutada tee ehitamiseks. 5) pärast antud lõigu tunnistamist transpordimaaks Harju Maavanem ei omanud õigust müüa seda maalõiku elamumaana ilma tehnilise põhjuseta ja kinnituseta TLDPA (ilmselt peab kaebaja silmas Tallinna Linnaplaneermise Ametit -TLPA-

1. d)poolt, sest see maa-ala kuulub linnale. Aga TLOA-s on see maa kirjas kui transpordimaa. 5 6) Antud Mõtuse 25a maa, vastavalt 20.12.2010 kohtu otsusega võib lugeda lõiguna, mis kohus ei vaidlustanud hageja nõudmist ei tõestanud oma õigusi tegevusele vastaval maa-ala. Nõuan, et antud maalõik loetakse Mõtuse 27 kinnistule ja tema maksumus määratletakse kui riigi kingitus – so tasuta vastavalt MaaRS § 22 lg 12 ja 40, 41 määrusele. Lisaks teatab kaebaja, et tema põhinõuded Harju Maavanemale ja PLDPA-le (ilmselt peab kaebaja silmas Tallinna Linnaplaneermise Ametit -TLPA-d), mida need peavad aluseks võtma:
2. a)organiseerida bisness-plaan, mis võimaldab püstitada ehitise kaebaja maa-aladele Mõtuse 27 ja Mõtuse 25a ja anda rendile elamispinda ja osaliselt kaubanduspinda ja mis annab õiguse ja loa sissesõitmiseks Sõpruse pst poolt.
3. b)palun esitada terve komplekt dokumentatsiooni koos kõigi ehitusjoonistega, kus on olemas luba 16-18 st. hoonete püstitamiseks, nii kui on märgistatud riigi äriplaanis, selle piirkonna ehitisi püstitamiseks nende arvel. Nii kui kõik kommunikatsioonide tööd olid valmis tehtud ja ette toodud selles piirkonnas juba 1980-1990a. Gen.plaan tehnilisest teenindamisest on selles piirkonnas juba kinnitatud 1993-1990, tänasepäevani selle kasutamine toimub kohati ja pooleldi. Lisaks teeb kaebaja hulga kohtule arusaamatuid etteheiteid TRK ja THK ning Harju maavanema tegevusele. 25. 21.04.2015 määrusega otsustas kohus 1) tühistada edasiulatuvalt (lõpetada) D.D.D.W.ile käesolevas asjas riigi õigusabi osutamine; 2) kaebajal vastata käesoleva määruse p 26 ja 27 olevale kohtunõudele 02.04.2015 määruses märgitud ajaks ehk hiljemalt 14.05.2015; 3) Vandeadvokaat Risto Käbil esitada kohtule RÕS § 22 lg 1 nimetatud taotlus soovi korral hiljemalt 14.05.2015. 26. 26.04.2015 dateerituna esitas (registreeritud 27.04.2015) D.D.D.W. kohtule määruskaebusena pealkirjastatud menetlusdokumendi. Kohus märgib, et ka sellest menetlusdokumendist on tal võimatu aru saada nii keelekasutuse kui ka esitatud taotluste suhtes. Dokumendi tekstist võib järeldada, et kaebajal on mingi probleem Tallinna Halduskohtu 14.04.2015 määrusega Milles see seisneb, kohus kaebaja esitatud tekstist välja lugeda ei suuda. Ühelt poolt väidab kaebaja, et 14.04.2015 (02.04.2015) kohtumäärus on talle esitlemata ja sellel puudub registreerimisnumber. Mõni rida edasi väidab kaebaja, et kohtunik ja kohtuistungi vanemsekretär ei omanud õigust sellist ebaseaduslikku dokumenti talle esitada. Lisaks lubab kaebaja esitada halduskohtu eesistujale kaebuse kohtuniku tegevuse kohta ja Riigikohtu esimehele kolme astme kohtute suhtes õigusnormide eiramise ja kohtueetika rikkumise kohta. Paksus kirjas tekstiosa lõpetamiseks leiab kaebaja, et „Hagejal antud olukorras on õigus pidada õigeks, et kolme kohtuastme kohtud on tunnistanud tema –õigused kogu kohtumenetluse toimiku nr.3-13-703 suhtes – seaduspärasteks ja peavad alustama kahjutasude maksmist kõikidelt – vastustajatelt ÜHEAEGSET.“ (kirjaviis muutmata). Täiendavalt teatab kaebaja, et Harju Maavanem peab välja maksma kaebajale 390 000 eurot ja Tallinna Linnavalitsus, Harju Maavanem ja maavalitsus, Maa-amet ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet peavad välja maksma 1 200 000 eurot. Kaebaja märgib, et Harju Maavanem peab korvama kaebajale kahju erastamisõiguse kaotamisega Mõtuse 25a suhtes, kaebaja õiguste rikkumise eest, väärikuse alandamise eest. Maa jäeti riigi omandisse 26.11.2008 korraldusega nr 2782-k ja sellega seoses kaotas kaebaja erastamisõiguse. Teiseks nõuab kaebaja, et Harju Maavanem hüvitaks kaebajale seoses Mõtuse 25a maalõigu müümisega kaebaja poolt tehtud kulud – kaebaja oli sunnitud maalõigu ostma oksjonil. Samuti nõuab kaebaja kõikide kulude hüvitamist, mis olid tehtud seoses antud maa-ala erastamisega. Veel nõuab kaebaja, et Harju Maavanem ja TLPA peaks:
4. a)organiseerida bisness-plaan, mis võimaldab püstitada ehitise kaebaja maa-aladele Mõtuse 27 ja Mõtuse 25a ja anda rendile elamispinda ja osaliselt kaubanduspinda ja mis annab õiguse ja loa sissesõitmiseks Sõpruse pst poolt.
5. b)palun esitada terve komplekt dokumentatsiooni koos kõigi ehitusjoonistega, kus on olemas luba 16-18 st. hoonete püstitamiseks, nii kui on märgistatud riigi äriplaanis, selle piirkonna ehitisi 6 püstitamiseks nende arvel. Nii kui kõik kommunikatsioonide tööd olid valmis tehtud ja ette toodud selles piirkonnas juba 1980-1990a. Gen.plaan tehnilisest teenindamisest on selles piirkonnas juba kinnitatud 1993-1990, tänasepäevani selle kasutamine toimub kohati ja pooleldi. Samas kaebaja tekstis teeb kaebaja üksnes etteheiteid kohtute tegevusele (sh eelkõige haldusasja nr 3-08-1382 menetlemisel) ning leiab, et tal on õigus saada selle eest kompensatsiooni, kuna kaebaja kaebusi ei menetletud, nõuti üksnes riigilõivude tasumist. Kaebaja soovib saada kompensatsiooni selles eest, et alandati ja venitati menetlust. Kaebaja kordab ka teisi 18.04.2015 menetlusdokumendis esitatud nõudmisi. Seejärel ei ole kaebaja taaskord rahul kohtute tegevusega tema kaebuste menetlemisel. 27. 10.05.2015 (registreeritud 11.05.2015) esitas D.D.D.W. kohtule uue menetlusdokumendi, mis on pealkirjastatud uus nõue haldusasjas nr 3-13-707. Kaebaja teatab, et tema ei ole andnud luba menetleda haldusasja kirjalikult. Kaebajale ei ole esitatud Harju Maavanema selgitusi, miks tema ei saanud vormistada maalõigu 1503 m2 erastamist vastavalt seadusele. Kaebaja küsib, et miks Harju Maavanem ei tunnista kaebaja kaebust. Kaebaja leiab, et kõik tema poolt esitatud nõudmised on selged ja esitatud õigeaegselt. Kui kohus neist aru ei saa, siis soovitab kaebaja uuesti lugeda – vajadusel mitu korda. Seejärel kordab kaebaja oma taotlust esindajast loobumiseks ja pretensioone erinevate kohtute tegevusele. Kaebaja kordab, et Harju Maavanem peab välja maksma 390 000 eurot ja Tallinna Linnavalitsus, Harju Maavalitsus ja Harju Maavanem, Maa-amet, TLPA 12 000 000 eurot. Samuti kordab kaebaja siinkohal oma seisukohti kohtute tegevuse kohta, millega kaebaja ei ole rahul, paludes rahuldada kaebuse. Lisaks palub kaebaja vaadata läbi ja rahuldada kõik kaebaja nõudmised haldusasjades nr 3-13-101, 3-13-706, 3-11-1448. Nimetatud avalduse lõpus esitab kaebaja mitmeid ilmselgelt solvavaid seisukohti kohtu tegevuse suhtes. 28. 14.05.2015 (registreeritud 15.05.2015) esitas kaebuse esitaja kohtule uue menetlusdokumendi, mille on pealkirjastanud Vastuskaebuse Määruskaebusena 17.04.2015 määrusele ning „Selgitusena kolmandatele isikutele ja nende esindajatele kohtus, ministeeriumites ja riigiametkondades mis on reiderstvo????“. Menetlusdokumendis taotleb kaebaja välja selgitada, kui suure kahju on tekitanud kohtud ühiskonnale. Kaebaja kordab, et Harju Maavanem peab välja maksma 390 000 eurot, Tallinna Linnavalitsus 12 000 000 eurot, Maavanem ja Harju Maavalitsus 12 000 000 eurot, Maa-amet 12 000 000 eurot ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet 12 000 000 eurot. Kaebaja kordab ka oma teadet riigi õigusabist loobumisest. Samuti kordab kaebaja oma varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohti seoses kohtute tegevusega. Lisaks märgib kaebaja, et kohtumäärus (ilmselt peab kaebaja silmas 21.04.2015 määrust) ei olnud kaebaja poolt kätte saadud vastavalt seadusandlusele Eesti Posti kaudu 21.04.2015, seega palub kaebaja tunnistada vastuste esitamise tähtajad so 21.04.2015 seadusevastaseks ja esitada kõik nõuded vastavalt seadusele uuesti (vt tl 156, IV kd). 29. Kaebaja on esitanud edaspidi kohtule jätkuvalt sisuliselt arusaamatuid avaldusi 01.06.2015, 19.06.2015, 07.07.2015, 28.07.2015 (Tallinna Ringkonnakohtule) ja 12.10.2015. Kohtu arvates 7 nähtub nendest avaldustest selgesti, et kaebajal ei ole adekvaatset arusaama ei oma probleemist ega selle lahendamise võimalustest ning see, et ta keeldub järgimast kohtu juhiseid ja soovitusi asja menetlemise võimalikuks tegemiseks. KOHTU SEISUKOHT 30. Kaebuse esitaja on pealkirjastanud oma 18.04.2015 avalduse kui Vastuskaebus ja Määruskaebus kohtu 14.04.2015 määrusele (13:00 Eesti post). Kohus selgitas kaebajale oma 21.04.2015 määrusele, et ta ei saa aru, millise menetlusdokumendiga on tegemist ja palus lähtudes määruse selgitava osa punktidest 26 ja 27 selgitada kohtule hiljemalt 14.05.2015, mis oli kaebaja sooviks selle esitamisel – kas esitada kohtule avaldus, kaebuse terviktekst või hoopiski määruskaebus (kui nii, siis millises ulatuses ja koos vastavate põhjendustega). Kaebaja teatab, et loobub riigi õigusabist, samuti esitab oma täiendavad seisukohad. Kohus märgib, et ka järgmisena 26.04.2015 kohtule esitatud menetlusdokumendi on kaebaja pealkirjastanud määruskaebusena ning menetlusdokumendist võib järeldada, et kaebaja ei ole mingis osas rahul kohtu 02.04.2015 määruse temale toimetamisega, kuid kindlasti ei ole selle sisu nii palju kui sellest on võimalik aru saada tõlgendatav määruskaebusena ja selles ei ole esitatud määruskaebuse esitamiseks kohustuslikke nõudeid ja nende põhjendusi. Suur osa sellest dokumendist (alates avalehe alaosast kuni lõpuni) koosneb kohtule sisuliselt arusaamatuks jäävatest nõuetest ja seisukohavõttudest. Kohus märgib siinkohal veelkord ära, et Tallinna Halduskohtu 02.04.2015 määrusega otsustas kohus 1) Jätta D.D.D.W.i taotlus esindajast loobumiseks korduvalt käiguta. 2) Anda D.D.D.W.ile avalduse esindajast loobumiseks puuduste kõrvaldamiseks so kohtule teatamaks, kas ta soovib jätkuvalt esindajast loobuda või mitte aega 5 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. 3) Avalduse puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastada avaldus läbivaatamatult. 4) Jätta D.D.D.W.i kaebus käiguta. 5) Anda puuduste kõrvaldamiseks (

§ 37

-39 nõuetele vastava kaebuse esitamiseks) aega 35 (kolmkümmend viis) päeva määruse kättetoimetamisest arvates. 6) Määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel on kohtul õigus tagastada kaebus läbivaatamatult. (vt tl 101-103 pöördel, IV kd). Samuti märgib kohus, et tühistas 21.04.2015 edasiulatuvalt (lõpetas) kaebajale riigi õigusabi osutamise ja andis kaebajale võimaluse selgitada oma 18.04.2015 menetlusdokumendi sisu. 14.05.2015 (kohus registreeris 15.05.2015) esitas kaebaja kohtule uue menetlusdokumendi, mille on pealkirjastanud Vastuskaebusena ja määruskaebusena 17.04.2015 määrusele. Kuna nimetatud kuupäeva ei ole kohus ühtegi määrust teinud, siis kohus tõlgendades kaebaja tahet tõlgendab ka seda menetlusdokumenti vähemalt osaliselt kui vastust kohtu Tallinna Halduskohtu 02.04.2015 ja 21.04.2015 määrustele. Samas ei ole ka selles dokumendis esitatud arusaadavat ja seaduse nõuetele vastavat määruskaebust ega ka seaduse nõuetele vastavat ja sisuliselt arusaadavat kaebuse teksti. 31.

§ 203

lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kaebuse esitaja 18.04.2015 kohtule esitatud (registreeritud 20.04.2015), 26.04.2015 kohtule esitatud (registreeritud 27.04.2015) ja 14.05.2015 esitatud (registreeritud 15.05.2015) avaldused ei ole sisult määruskaebused ja nendes ei ole kaebaja esitanud kohtule ka seadusele vastavat kaebuse tervikteksti. Seetõttu ei käsitle kohus neid avaldusi määruskaebusena ja seadusele vastava kaebuse terviktekstina. KAEBUSE TAGASTAMINE 8 32.

§ 121

lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebuse esitaja on väljastusteatest nähtuvalt kohtu 02.04.2015 määruse, millega kohus jättis kaebuse käiguta ja andis 35 päevase tähtaja kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks ja

§ 37

-39 nõuetele vastava kaebuse esitamiseks kätte saanud 14.04.2015 (tl 105, IV kd). Seega tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 19.05.2015. 21.04.2015 määrus, millega kohus lahendas kaebaja taotluse esindajast loobumiseks ja kordas oma nõuet 02.04.2015 määruse täitmiseks on jäetud kaebuse esitajale postkasti 27.04.2015 (tl 130a, IV kd), seega tuleb 21.04.2015 määrus lugeda kaebuse esitajale kätte toimetatuks 30.04.2015 (

§ 72lg 4 ja Ts

MS § 326). Nimetatud määruses viitas kohus ekslikult, et kaebuse puudused tuleb kõrvaldada hiljemalt 14.05.2015, õige oleks olnud märkida, et kaebuse puudused tuleb kõrvaldada hiljemalt 19.05.2015. Samas ei muuda see asjaolu käesolevaks hetkeks menetluslikku olukorda, sest kaebaja ei ole ka 19.05.2015 esitanud seaduse nõuetele vastavat kaebuse tervikteksti. Kõigist kohtule kaebaja poolt esitatud avaldustest, mida võib hea tahtmise korral tõlgendada kaebuse täienduste, paranduste või lisadena ja esialgsest kaebusest nähtub, et kaebaja kaebus sisaldab endas suurel määral kohtute ja haldusorganite (sh Harju Maavalitsuse ja Tallinna linna) vastu suunatud laialivalguvaid süüdistusi ja sisuliselt arusaamatutel alustel nõudeid. Samuti ei ole kaebaja esitanud oma seisukohti selgelt ja lühidalt, vaid ebaselgelt, laialivalguvalt ning koos paljude täiesti asjassepuutumatute ja juriidiliselt põhjendamatute väidetega. Esitatud dokumendid ei vasta kohtu hinnangul ei oma arusaadavuselt kui sisult

§ 37

-39 sätestatud ja kaebusele esitatavatele nõuetele.

§ 165

lg 1 p 4 kohaselt tuleb kohtul otsuse põhjendavas osas märkida põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Arvestades kohtule esitatud kaebuse ja avalduste mahtu ning seda, et selles sisaldub rohkelt arusaamatuid, seosetuid ja ebaselgeid väiteid ning nõudeid, oleks kohtul sellisel kujul kaebuse menetlemisel

§ 165

lg 1 p-s 4 sätestatud nõude täitmine mitte ainult oluliselt raskendatud, vaid ka sisuliselt võimatu. Seega leiab kohus, et kaebaja kaebust ei ole võimalik menetleda, kuna esinevad kaebaja enda poolt põhjustatud ja vaatamata kohtu poolt antud abile ja tähtaegadele kõrvaldamata takistused.

1. Kohus on kaebajale korduvalt selgitanud, millistele nõuetele kaebus peab vastama ning palunud selle viia vastavusse seaduse nõuetega. Kuna kaebaja ilmselgelt ise seda teha ei suutnud või ei tahtnud, on kohus on andnud kaebajale õigusabi kohtule nõuetekohase kaebuse koostamiseks või menetluse jätkamise otstarbekuse küsimuses seisukohal kujundamiseks, kuid kaebaja on sellest ise loobunud. Kohus märgib siinkohal eraldi, et ka kaebajale õigusabi osutama määratud vandeadvokaat ei suutnud kaebajaga kohtumise järel aru saada kaebaja nõuetest ning pärast esimest kohtumist on kaebaja loobunud advokaadiga suhtlemast. Lisaks on kaebaja advokaadi väitel esitanud kohtule temaga tööga seoses alusetuid väiteid tegematajätmistest ja pannud talle suhu seisukohti, mida vandeadvokaat ei ole esitanud. Vandeadvokaat leidis oma avalduses kohtule sisuliselt, et riigi õigusabi osutamine sellises olukorras ei ole ilmselt realiseeritav ja ka kohustuslik (III tl 25). Kohus on kaebajale selgitanud õigusabi tingimusi ja sellest loobumise tagajärgi ja määranud kaebajale tähtaja seejärel esitada oma seaduse nõuetele vastava kaebuse esitamiseks (vt Tallinna Halduskohtu 02.04.2015 määrus). Kaebaja ei ole seda teinud. Lisaks selgitas kohus kaebajale, et kuni kaebuse tekst ja nõuded ei ole selged ei ole võimalik lahendada ka kaebaja menetlusabi taotlust kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks 15,97 eurot ületavas osas. Samuti on kohus kaebajale korduvalt erinevates määrustes selgitanud, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse. Seega oli kaebajal võimalus nii iseseisvalt, kui ka professionaalse vandeadvokaadi abi kasutades, muuta oma kaebus kohtus menetletavaks ning ta pidi oli teadlik kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. 9 Vaatamata kaebuse korrastamiseks määratud tähtaja möödumisele kaebaja seda teinud ei ole ja on esitanud halduskohtule ja ka Tallinna Ringkonnakohtule ja Riigikohtule ja mitmetele muudele riigiorganitele adresseeritult täiendavalt hulga arusaamatuid nõudeid ja taotlusi, mille menetlemisesks ja veel vähem rahuldamiseks puuduvad halduskohtul volitused ja pädevus (01.06.2015, 19.06.2015, 07.07.2015, 10.08.2015, 12.10.2015).
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.D.D.W.i kaebus tuleb

§ 121

lg 1 p 2 alusel tagastada, kuna kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuse puudusi kõrvaldanud ja kaebus ei vasta

§ 37-39 nõuetele.

Kaebuse nõuded ja eriti nende võimalikud alused ja põhjendused on kohtule tulenevalt kaebaja enda tegevusest jätkuvalt ebaselged ja kaebuse tekst ega võimalikud esitatavad nõuded ei ole arusaadavad. Kohus selgitab täiendavalt, et kaebaja on esitanud kohtule hulga menetlusdokumente, kus ta kordab läbisegi ja süsteemitult oma juriidiliselt ilmselgelt põhjendamatuid seisukohti ja nõudeid, millest osa on kohus nende põhjendamatuse tõttu ka tagastanud (12.07.2013 määrus I tl 99-103) ja kohus on korduvalt selgitanud ning andnud kaebajale tähtaegu kaebuse seaduse nõuetega vastavusse viimiseks, kuid kaebust, mida kohtul oleks võimalik menetleda, kaebaja kohtule esitanud ei ole. Sellest tulenevalt on paljasõnalised ka kaebaja etteheited, et kohus on menetlenud kaebaja kaebust üksnes kirjalikus menetluses ega ole küsinud kaebusele vastustajate seisukohta. Kuivõrd kohus ei ole kaebust tulenevalt kaebaja enda tegevusest saanud menetlusse võtta, siis ei ole toimunud ka asja sisulist lahendamist. Kaebajal on kohtu arvates ilmselgelt väärarusaam tema enda vastustusest ja kohustustest kohtumenetluses osalemisel ja kohtu võimalustest ja pädevusest asjade lahendamisel. Lisaks rõhutab kohus, et vaatamata kohtu püüetele aidata kaebajat talle riigi õigusabi määramisega kaebuse korrastamiseks, on kaebaja keeldunud talle kohtu poolt võimaldatud riigi õigusabist. Kohus märgib, et kohus saab lahendada kaebusi üksnes seaduses sätestatud alustel, korras ja ulatuses. Juhul, kui kaebaja oma teadliku tegevusega kohtumenetluse raames, ei võimalda kohtul seaduslikult kohut mõista, tuleb kohtul selline menetlus vastavalt seaduse nõuetele lõpetada. Eesti Vabariigi Põhiseadus näeb küll ette isikute huvide ja õiguste kaitse võimaluse kohtu kaudu, kuid samas allutab selle võimaluse kasutajad ja kohtu kohtumenetluse normidele. Nende normide eiramisel kohtu poole pöörduja poolt ei ole kohtul võimalik selle isiku õigusi seaduslikul teel kaitsta. Käesoleval juhul on tegemist just sellise olukorraga, kus kaebaja ise oma pikaajalise tegevusega on teinud võimatuks kohtul seaduspärase menetluse läbiviimise ja kohus, lähtudes seadusest, lõpetab käesoleva menetluse. 35.

§ 121

lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ja kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Tõlgendades kaebaja kaebust saab kohus aru, et kaebaja soovib saada rahalist hüvitist ka kohtute tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et ükskõik milline kohus oleks kaebaja haldusasjade menetlemisel toime pannud kuriteo, siis ei ole ka vastava nõude esitamine lubatud ja kaebus tuleb selle esitajale selles osas

§ 121lg 2 p 1 ja p 2 alusel tagastada.

36. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Samas soovitab kohus kaebajal lähtudes käesolevas asjas kaebaja poolt esitatud seisukohtadest ja dokumentidest kasutada võimalikul uuesti kohtusse pöördumisel õigusasjatundja abi kaebuse koostamisel. 10 37. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15,97 eurot ja oma 07.07.2015 kohtule esitatud avaldusega koos esitanud kohtule täiendavate maksekorralduste koopiad riigilõivu tasumisest. Vastavalt

§ 104

lg 5 p 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebus on tagastatud ka § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel, siis jääb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15,97 riigi tuludesse. 07.07.2015 kaebaja poolt esitatud dokumentide kohaselt tasutud riigilõiv on tasutud enam, kui seadusega ette nähtud eeldusel, et nimetatud riigilõiv on tasutud käesoleva asja raames 07.07. 2015 esitatud dokumentidega esitatud täiendavate nõuete eest. Nimetatud riigilõivu tagastab kohus kaebajale kaebaja nõudel (

§ 104

lg 8) ja

§ 104lg 5 p 1 alusel.

Kaebajal tuleb riigilõivu tagasisaamiseks esitada kohtule vastav nõue ja kuna riigilõivu ei ole tasunud kaebaja ise, näidata ära, kelle ja millisele arvele tuleb riigilõiv tagastada. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 11