Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostjale aadressil Liiva 12c-19 Võru linn Võrumaa, on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ei ela antud aadressil“ (tl 35). Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna õiendi kohaselt (tl 38) ei ela S. Kravtšenko aadressil Võru linn Liiva 12c-19, vaid elab Harjumaal. Aadressil Amburi 3-1 Tallinn Harjumaa saadetud materjalid on postiasutuse poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht alates 04.02.2015 Merisaapas 3 E 58 Espoo Soome (tl 43). Sellel aadressil Soome saadetud hagimaterjalid on postiasutuse poolt kohtule tagastatud korduvalt märkusega „ei nõutud“ (tl 45, 46). Hagimaterjale on püütud väljastada Soome Vabariigi Espoo kohtu kaudu, kuid ei saadud (tl 51-56). Kohus on teinud 10.07.2015 hagejale ettepaneku esitada täiendavad andmed, mis võimaldaksid kostjale kohtumääruse ja hagimaterjalid kätte toimetada (tl 58). Kostja on esitanud politsei õiendi (tl 66), mille kohaselt S. Kravtšenko vanaema Olga Kravtšenko väitel lahkus S. K. koos oma emaga ammu välismaale ja ta ei oma lähedaste kontakte ja ei tea, kus nad viibivad. Tolli- ja Maksuameti andmebaasi kohaselt on S. K. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati detsembris 2013. Kuna kohtu poolt kostjale S. K. menetlusdokumentide elektrooniline ja registrisse kantud postiaadressil kättetoimetamine ei ole andnud tulemust, toimetas kohus vastavalt hageja taotlusele menetlusdokumendid kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 31.08.2015 ning loetakse vastavalt
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1107,25 eurot, millest 660,02 eurot on tagastamata krediidisumma, 3 93,65 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress, 11,96 eurot tasumata krediidiintress, 51,12 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 290,50 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti tuleb kostjalt mõista välja alates 04.11.2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27% tagastamata krediidisummalt aastas. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 290,50 eurot ületada põhinõude 660,02 euro suurust.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 114 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 60 eurot. Tulenevalt
/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.