2-11-20569/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2014, Tartu Tsiviilasja number 2-11-20569 Tsiviilasi OÜ Optima Privaat hagi Askersund Trading OÜ vastu veolepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Apellatsioonkaebuse hind 37 978,16 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 11. detsembri 2012. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Optima Privaat apellatsioonkaebus Askersund Trading OÜ vastuapellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): OÜ Optima Privaat (registrikood:

10520048) esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Vastuapellatsioonkaebuse esitaja (kostja): Askersund Trading OÜ (registrikood: 10414518), seaduslik esindaja Uuno Tuuling, lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv esindajad RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. detsembri 2012. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Optima Privaat hagi Askersund Trading OÜ vastu veolepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.

2.Välja mõista Askersund Trading OÜ-lt põhivõlgnevus 37 978,16 eurot (kolmkümmend seitse tuhat üheksasada seitsekümmend kaheksa eurot ja kuusteist eurosenti) OÜ Optima Privaat kasuks.

3.Välja mõista Askersund Trading OÜ-lt 29. septembri 2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 9 885,48 eurot (üheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis eurot ja nelikümmend kaheksa eurosenti) OÜ Optima Privaat kasuks.

4.Välja mõista Askersund Trading OÜ-lt viivis 5 % aastas põhinõudelt (37 978,16 eurot) alates 30. septembrist 2014 kuni põhinõude täitmiseni OÜ Optima Privaat kasuks.

5.OÜ Optima Privaat apellatsioonkaebus rahuldada.

6.Askersund Trading OÜ vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Askersund Trading OÜ kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. OÜ Optima Privaat (hageja) esitas 3. mail 2011 kohtusse hagi Askersund Trading OÜ (kostja) vastu veolepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt mõista välja kahjuhüvitis summas 37 978,16 eurot, viivis alates 30. juulist 2009 kuni hagi esitamiseni summas 3 418,79 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis 5 % aastas ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt tellis AgroFood OÜ Saksamaa ettevõttelt Peter Zenz GmbH-lt 21 206 kg külmutatud sealiharibasid hinnaga 35 414,02 eurot. Peter Zenz GmbH esitas AgroFood OÜ-le 22. mail 2009 arve nr 149836 (kd I lk 11).

AgroFood OÜ andis Tulundusühistule JEWE ülesande korraldada kaubavedu Saksamaalt Eestisse. Tulundusühistu JEWE sõlmis AKTSIASELTSIGA ALLANDO TRAILWAYS 19. mail 2009 kaubaveo leping-tellimuse number V900040 (kd I lk 15) kauba transpordiks Saksamaalt aadressilt Peter Zenz GmbH, Südstraβe 1, 66780 Rehlingen aadressile Via 3L, Harjumaa, Estonia, Kalevi tee 2. Kokkuleppeliseks kauba mahalaadimise ajaks oli 26. mai 2009.

2 Kauba tegelikuks vedajaks oli Askersund Trading OÜ, kellele Peter Zenz GmbH andis kauba üle 22. mail 2009. Kauba mahalaadimise aja suhtes toimus AgroFood OÜ ja AKTSIASELTSI ALLANDO TRAILWAYS esindaja A. Kingse vahel otsesuhtlus e-posti teel (kd I lk 16-17).

Ühtlasi palus A. Kings asendada ülalnimetatud veo puhul arvel AKTSIASELTS ALLANDO TRAILWAYS OÜ-ga Allando Ekspeditsioon. Allando Ekspeditsioon OÜ esitas 25. mail 2009 Tulundusühistule JEWE arve nr 90029 summas 40 120 krooni (2 564,14 eurot) transporditeenuse eest (kd I lk 18), mis on Tulundusühistu JEWE poolt tasutud (kd I lk 19).

Kaup ei jõudnud AgroFood OÜ ja Peter Zenz GmbH poolt kokkulepitud mahalaadimiskohta Eestisse. AgroFood OÜ ja kostja vaheliste 26. mai 2009 ja 27. mai 2009 telefonivestluste käigus selgus, et kaubad on üle tõstetud teisele veokile Riias. Kostja teatas hagejale 12. juuni 2009 ekirjas (kd I lk 24), et on kõik oma kohustused AKTSIASELTSI ALLANDO TRAILWAYS kui kostjalt veoteenust tellinud isiku ees nõuetekohaselt täitnud. Ühtlasi ei ole kostja väidetavalt teadlik kauba asukohast. Askersund Trading OÜ väitel on kaup toimetatud Lätti aadressile Dominante Park 2 APS Trans.

AgroFood OÜ loovutas kauba ostu-müügilepingutest ning kauba veoleping-tellimusest tulenevad nõuded kogusummas 733 723,21 krooni ehk 46 893,46 eurot OÜ-le Optima Privaat 1. augustil 2009 loovutamise lepinguga. Tulundusühistu JEWE oli sellele eelnevalt 27. juulil 2009 loovutanud kaubaveo leping-tellimusest nr V900040 tulenevad nõuded AgroFood OÜ-le.

Hageja on õigustatud esitama kõiki nõudeid nimetatud lepingute täitmise ja eelnevalt mainitud kaupade transpordiga seoses.

2.Kostja vaidles hagile vastu. CMR-i art 32 p 1 alapunkt b kohaselt on hagi aegunud.

Vastavalt AKTSIASELTSI ALLANDO TRAILWAYS logistiku A. Kingsi juhisele pidi Askersund Trading OÜ autojuht A.S. viima kauba Tallinna asemel Riiga, kust kauba pidi edasi vedama teine sõiduk. Askersund Trading OÜ pidi andma kauba üle Riias Dominante Park 2 ja laadima saadetise ümber APS Trans autole EJ-7330, milline pidi saadetise ise toimetama Tallinnasse. Kostja autojuht A. S andis tellimuses märgitud tähtajal kauba üle uuele adressaadile ja võttis kauba üleandmise kohta saatelehele vastuvõtja allkirja, märkides ära auto numbri, millele kaup laaditi. 18. augustil 2009 esitas kostja AKTSIASELTSILE ALLANDO TRAILWAYS arve veoteenuse eest Saksamaa-Läti (mahalaadimise koht Dominante Park 2 LV APS Trans autole EJ-7330) summas 1 917 eurot. Nimetatud arve on kostjale tasutud.

Kostja leiab, et tal oli lepinguline võlasuhe (veoleping) Allando Ekspeditsioon OÜ-ga, mitte aga Agro Food OÜ-ga. Asjaolu, et kaubaveo saatelehele oli esialgu märgitud AgroFood OÜ, ei tähenda see veel seda, et võlasuhe oleks Agro Food OÜ-ga. Veose tellijaks oli Tulundusühistu JEWE, mis oli sõlminud veolepingu AKTSIASELTSIGA ALLANDO TRAILWAYS (Osaühinguga Allando Ekspeditsioon), mis omakorda sõlmis lepingu kostjaga kauba toimetamiseks Saksamaalt Riiga kohustusega anda kaup üle adressaadile Dominante Park 2 ja laadida kaup ümber APS Trans autole EJ-7330. Kostjal ei olnud kohustust toimetada kaup Tallinnasse, kuna esialgne tellimus tühistati. Seega kostja on täitnud oma kohustuse veose tellija ees ja ta ei vastuta edaspidise võimaliku kauba kaotsimineku eest.

Antud juhul on hageja esitanud hagi vale kostja vastu. Eeldades, et kaup on läinud kaduma, oleks hageja pidanud esitama eelkõige hagi oma lepingulise vedaja AKTSIASELTSI ALLANDO TRAILWAYS (Osaühingu Allando Ekspeditsioon) vastu, kes korraldas vedu ja vastutab veose kohaletoimetamise eest. Lisaks puudub hagejal hagemisõigus. Mitte ühestki dokumendist ei nähtu, et AgroFood OÜ oleks loovutanud oma võlanõude Askersund Trading OÜ vastu edasi OÜ-le Optima Privaat või OÜ Optima Privaat oleks omandanud muul viisil OÜ-lt AgroFood võlanõude Askersund Trading OÜ vastu. AgroFood OÜ on end tunnistanud võlausaldajaks võlanõudes Askersund Trading OÜ vastu pärast 1. augustit 2009. 25. septembril 2009 esitas AgroFood OÜ kohtusse pankrotiavalduse Askersund Trading OÜ vastu, tuginedes 3 hagiavalduses märgitud võlanõudele. 3. novembril 2009 sõlmisid AgroFood OÜ ja Askersund Trading OÜ kompromissi, mille kohaselt AgroFood OÜ loobub pankrotiavaldusest. Sisuliselt loobus AgroFood OÜ oma võlanõudest Askersund Trading OÜ vastu. Hageja poolt kohtule esitatud kinnitus nõude loovutamise kohta tuleb jätta tähelepanuta.

MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus jättis 11. detsembri 2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on veolepingu rikkumisest tekkinud hagejale kahju, kuid hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hagejal puudub hagemisõigus. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et AgroFood OÜ oleks loovutanud oma nõude kostja vastu edasi hagejale või hageja oleks omandanud muul viisil AgroFood OÜ-lt nõude kostja vastu.

AgroFood OÜ on tunnistanud end võlausaldajaks nõudes kostja vastu pärast 1.augustit 2009.

25.septembril 2009 esitas AgroFood OÜ Tartu Maakohtule pankrotiavalduse kostja vastu.

Pankrotiavalduses tugines AgroFood OÜ kostja vastu samale nõudele, mis on käesolevas asjas nõude esemeks. 3. novembril 2009 sõlmisid AgroFood OÜ ja kostja kompromissi, mille kohaselt AgroFood OÜ loobus oma pankrotiavaldusest kostja vastu ja kohus lõpetas menetluse.

AgroFood OÜ loobus kompromissi sõlmimisega nõudest kostja vastu. Avaldusest loobumine sisaldab loobumist avalduse esitamise aluseks olnud nõudest. Hageja esitatud nõude loovutamise kinnitus ei välista osutatud asjaoludele tuginemist. Olukorras, kus AgroFood OÜ on pärast 1. augustit 2009 kasutanud vaidlusalusest nõudest tulenevat õigust kostja vastu, ei ole tõsikindlalt tuvastatav, et AgroFood OÜ ja hageja ei soovinud loovutust piirata teiste võimalike võlgnike suhtes.

Kuivõrd veolepingu järgi tuli kaup vedada Saksamaalt Eestisse (CMR art 1 lg 1), siis tuleb asi lahendada CMR-i sätete järgi. Asjaolude osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust.

Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei ole nõude aegumine. CMR art 12 lg-st 1 tuleneb, et õigus käsutada kaupa, iseäranis nõuda vedajalt veo katkestamist, kauba ettenähtud üleandmiskoha muutmist või kauba väljaandmist saatedokumendis märgitust erinevale saajale, kuulub saatjale Peter Zenz GmbH-le. Seega tuleb kauba vedajal lähtuda kauba saatja juhistest, kui ei esine asjaolusid, mis tõendaks, et kauba käsutamise õigus kuulus saajale. Osaühingul Allando Ekspeditsioon ei olnud volitusi tegutseda saatja esindajana, mistõttu on kostja nimetatud väitele vaatamata rikkunud CMR art 12 lg-s 1 sätestatut. Saatedokumendiks asjas on rahvusvahelise kaubaveo saateleht. Asjaolu, et kaubaveo saatelehele oli esialgu märgitud AgroFood OÜ, ei tähenda seda, et võlasuhe oleks AgroFood OÜ-ga. Veose tellijaks oli Tulundusühistu JEWE, kes oli sõlminud veolepingu AKTSIASELTSIGA ALLANDO TRAILWAYS (Osaühinguga Allando Ekspeditsioon), mis omakorda sõlmis lepingu kostjaga kauba toimetamiseks Saksamaalt Riiga kohustusega anda kaup üle aadressil Dominante Park 2 ja laadida kaup ümber APS Trans autole EJ-7330. Kostja seisukohad, et tema lepingupartneriks oli AKTSIASELTS ALLANDO TRAILWAYS ning temal vastutus puudub, on ebaõiged, kuna õigus käsutada kaupa, sh õigus määrata kauba ettenähtud üleandmiskoha muutmist või kauba väljaandmist saatedokumendis märgitust erinevale saajale, kuulus saatjale Peter Zenz GmbH-le. Kostja on tahtlikult eiranud kauba käsutamise õigust omanud saatja juhiseid ning saatedokumendis kajastatud veolepingu tingimusi kauba üleandmise koha osas, toimetades kauba saatedokumendis märgitule vaatamata Tallinna asemel Riiga. Nimetatud käitumist saab käsitada kui tahtlikult õigusvastast tegevust ja seega tuleb kohaldada CMR art 32 lg 1 teist lauset, millest tulenevalt saab järeldada, et nõue ei ole hagi esitamise seisuga, s.o 3. mail 2011, aegunud.

4 Õige on hageja käsitlus, mille kohaselt kauba transpordi eest on AgroFood OÜ tasunud Osaühingu Allando Ekspeditsioon 25. mail 2009 esitatud arve alusel 40 120 krooni ehk 2564 eurot 14 senti, seega on tegemist tasulise kaubaveoga. Nii saatja kui ka vedaja on saatedokumendi allkirjastanud, mistõttu on saatedokument kuni vastupidise tõendamiseni tõend sellest, et saatedokumendis näidatud kauba suhtes on sõlmitud kauba autoveo leping, millele kohaldub CMR, leping on sõlmitud saatedokumendist nähtuvatel tingimustel ning Peter Zenz GmbH on saatedokumendis nimetatud kauba saatedokumendijärgses koguses, seisundis ning tingimustel kostjale vedamiseks üle andnud. Kostja väide, mille kohaselt on ta järginud kauba vedamisel saatedokumendis üleandmiseks ettenähtud kohana märgitud Tallinna aadressi asemel teisele aadressile Riias temalt kaubaveo tellinud Osaühingu Allando Ekspeditsioon juhiseid, ei ole kostja vastutust välistav, kuivõrd kostja lepingulise suhte osalisena vastutas lepingu täitmise eest. Kuivõrd kostja ei toimetanud kaupa üleandmiseks ettenähtud kohta, vastutab ta kauba kaotsimineku eest CMR art 12 lg 7 ja art 20 lg 1 kohaselt.

Kuna AgroFood OÜ on tasunud nii kauba kui ka selle vedamise eest, on kauba kaotsiminekuga AgroFood OÜ-le tekkinud kahju, mille tekitamise eest vastutab kostja CMR art 34 järgi. Kohus nõustus hageja esindaja seisukohtadega, mille kohaselt kauba maksumust kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal näitab kauba eest Peter Zenz GmbH-le tasutud 35 414 eurot 2 senti.

Saaja on tasunud ka kauba vedamise kulud 40 120 krooni ehk 2564 eurot 14 senti. Saaja esitas kostjale kahjunõude 30. juulil 2009. Seega on võimalik viivist arvestada hüvitamisele kuuluvalt summalt alates 30. juulist 2009.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Optima Privaat esitas Tartu Maakohtu 11. detsembri 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1)on maakohus valesti hinnanud 3. novembril 2009 AgroFood OÜ ja vastustaja vahel sõlmitud kompromissi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 9. novembri 2009 määrust, millega esimese astme kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas tsiviilasja nr 2-09-48505 menetluse.

Pankrotiavaldusest loobumine kompromissi sõlmisega ei ole nõudest loobumine. Maakohtu tõlgendus on vastuolus Riigikohtu praktikaga tsiviilasjades nr 3-2-1-40-10 p 12 ja 3-2-1-44-08 p 16. Tsiviilasjas nr 2-09-48505 sõlmitud kohtuliku kompromissi esemeks olid pankrotiavaldusest loobumine, riigilõivu osaline tagastamine, ühe poole menetluskulude hüvitamine teise poole poolt ja määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine.

Kompromissilepingus (tl 115) ja kohtumääruses (tl 90-91) kajastatu kohaselt ei ole AgroFood OÜ avaldanud tahet nõudest loobumiseks. Kompromissi esemeks olid protsessuaalsed küsimused;

2)ei saanud AgroFood OÜ kui nõude loovutaja nõudest loobuda. Vastavalt VÕS §-s 164 lg 2 sätestatule astub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele. Kuivõrd Agro Food OÜ oli kompromissi tegemise ajaks nõude loovutanud, kuulus kompromissi tegemise ajal nõue apellandile ja nõudest saanuks loobuda vaid apellant;

3)on kohtuotsus üllatuslik osas, milles esimese astme kohus leidis, et kohtumenetluses esitatud dokumentidega ei ole tõendatud nõude loovutamine. Esimese astme kohus ei juhtinud selgitamiskohustust rikkudes apellandi tähelepanu tõendite ebapiisavusele. Apellant esitab seetõttu täiendavad tõendid koos apellatsioonkaebusega. Toimiku lehekülgedel 15, 34-35, 36 ja 31-32 asuvaid dokumentaalseid tõendeid hinnates saab üheselt tuvastada, et vähemalt kauba vedamise kulud summas 2 564,14 eurot on üheselt mõistetavalt Tulundusühistu Jewe 5 loovutanud AgroFood OÜ-le ja AgroFood OÜ on selle nõude edasi loovutanud apellandile.

Apellant ja AgroFood OÜ on nimetatud nõuet käsitlenud kõrvalnõudena. Nõude loovutamise lepingut (tl 31-32) sõlmides on AgroFood OÜ loovutanud apellandile põhinõude koos kõrvalnõuetega. Põhinõude suuruseks on lepingus märgitud 733 723,21 krooni ehk 46 893,46 eurot. Apellant on vastustaja vastu esitanud põhinõude summas 35 414,02 eurot (vastab kaotsi läinud kauba maksumusele). Nimetatud summade vahe (46 893,46-35 414,02=11 479,44) osas on apellant esitanud eraldi hagi Allando Trailways AS vastu. Seega tõendavad apellatsioonmenetluses esitatavad dokumentaalsed tõendid koos varem kogutud dokumentaalsete tõenditega esmajoones just loovutuse kui käsutuse toimumist vastavalt VÕS §-s 168 nõutule;

4)ei olnud AgroFood OÜ ja apellant nõude loovutamise lepingu (tl 31-32) sõlmimise ajal ühesel seisukohal, kes peaks kauba kaotsimineku eest vastutama. Tuvastatud on, et (esmaseks) vedajaks oli vastustaja. Vastustaja ei ole esitanud CMR-i art 34 ja 35 nõutud kviitungit, mille alusel saanuks tuvastada vastustajale järgneva vedaja. Nõude loovutamise ajal eeldasid loovutaja AgroFood OÜ ja apellant, et nõude saab ja peab esitama ekspediitori ehk AllandoTrailways AS vastu. Hagiavaldust ette valmistades veendus apellandi esindaja, et kauba kaotsiminekust tuleneva kahju nõude saab ja peab vastavalt CMR-is sätestatule esitama kauba tegeliku vedaja ehk vastustaja vastu. Kuivõrd apellandil ei olnud hagi esitades (ja pole tänaseni) tõendeid, mis võimaldanuks esitada nõude järgmise vedaja vastu, esitas apellant kauba kaotsiminekust tuleneva kahju hüvitamise nõude vastustajale kui vedajale;

5)ei sõltu nõude loovutamine VÕS §164 lg 1 sätestatu kohaselt võlgniku nõusolekust ega subjektiivsest arvamusest nõude loovutamise kohta. Apellant ei saa vastutada nõude loovutaja ehk AgroFood OÜ tegevuse eest nõude loovutamisest vastustajale teatamisel ja vastustaja suhtes pankrotiavalduse esitamisel. Pealegi pidanuks AgroFood OÜ vastavalt lepingule vastustajalt saadava raha koheselt üle kandma apellandile.

5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1)on õige maakohtu seisukoht, milles kohus leidis, et hagejal puudub hagemisõigus, mille tõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellant ei ole omandanud AgroFood OÜ-lt võlanõuet Askersund Trading OÜ vastu, ta ei ole ka lepingu osaline;

2)on ebaõige apellandi väide, et kohtu seisukoht on apellandile üllatuslik. Maakohus pööras asja arutamisel tähelepanu küsimusele, kas hagejal/apellandil on hagemisõigus. Hagejat esindas vandeadvokaat, mistõttu kohus ei pidanud täiendavalt veel selgitama hagis väidetud asjaolude mittetõendamise õiguslikke tagajärgi;

3)tuleb jätta rahuldamata apellandi taotlus võtta kohtumaterjalide juurde 3. mail 2011 teises tsiviilasjas esitatud hagiavaldus Allando Trailways AS-i vastu. Antud hagiavaldus ei ole mitte mingil määral seotud antud hagiga. Samuti oli hagejal/apellandil küllaldaselt aega ja võimalusi esitada oma taotlused esimese astme kohtule.

6.Vastustaja Askersund Trading OÜ esitas ka vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustas üksnes kohtuotsuse põhjendused osades, mis oleks võinud kaasa tuua teistsuguse kohtulahendi ning mis võivad oluliselt mõjutada ringkonnakohtu poolt tehtavat lahendit. Vastuapellant taotles menetluskulude jätmist ringkonnakohtus apellandi kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt:

1)on hagi aegunud ja hagi oleks tulnud jätta ka aegumise motiivil rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt pidi kaup jõudma Agro Food OÜ-sse 26. mai 2009 pärastlõunal või hiljemalt 27. mai 6 2009 hommikul ja CMR-i art-st 20 tuleneb võimalus lugeda kaup kaotsiläinuks. Sellisest seisukohast lähtudes on haginõue aegunud, kuna CMR art 32 p 1 kohaselt konventsiooni toime alla kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele kehtestatakse üheaastane hagi aegumistähtaeg.

CMR art 32 p 1 alapunkt b kohaselt hagi aegumistähtaja kulg algab kolmekümnendal päeval pärast kokkulepitud kauba ettenähtud saabumise tähtpäeva, s.o 26. juunil 2009. Hagi esitamise aegumise tähtaeg lõppes 27. juulil 2010. Hageja esitas hagi kohtusse alles 3. mail 2011, seega on hagi aegunud;

2)on hagi aegunud ka VÕS-i § 802 lg 1 kohaselt, kuna ei ole tõendatud, et oleks tegemist kostjapoolse tahtluse või raske hooletusega. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostja on tahtlikult eiranud kauba käsutamise õigust omanud saatja juhiseid ning saatedokumendis kajastatud veolepingu tingimusi kauba üleandmise koha osas, toimetades kauba Tallinna asemel Riiga. Kaubaveo tellijaks oli Allando Ekspeditsioon OÜ, kelle poolse tellimuse muutmisega lõpeb kostja/vedaja vastutus nii veose tellija kui ka kauba saaja ees. Asjaolu, et kostja andis veose poolel teel üle uuele vedajale, kes jättis kauba viimata saatelehel märgitud sihtkohta, ei saa käsitleda kostjapoolse tahtlusena või raske hooletusena;

3)ei saa CMR-i kohaldada materiaalõiguse normina kohtulahendi tegemisel, kuna puudub seadus CMR-iga ühinemise kohta ja CMR ei ole avaldatud ametlikult Eesti Vabariigi riigikeeles. Riigi Teatajas on CMR-i mitteametlik tõlge;

4)on ekslik kohtuotsuse põhjenduse osa, milles kohus asus seisukohale, et kostja poolt on hagejale tekitatud materiaalne kahju hagiavalduses märgitud summas. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostjal puuduvad lepingulised suhted kauba saatja ja kauba saatelehele märgitud kauba saaja vahel. Kostjal oli lepinguline suhe ainult veose tellija, Allando Ekspeditsioon OÜ-ga;

5)ei nähtu kohtuotsusest, kas tegemist on lepingulise või lepinguvälise kahjuga. Kui asuda seisukohale, et tegemist on lepingulise kahjuga (VÕS-i § 127 lg 3 mõttes), siis kohtuotsusest peaks otseselt nähtuma, kelle vahel oli lepinguline suhe. Kui aga on tegemist lepinguvälise kahjuga (VÕS-i § 1043), siis peaks olema usutavalt väljatoodud kahju hüvitamise õiguslikud alused. Samuti ei selgu kohtuotsusest, milles seisneb väidetav kostja õigusvastane käitumine ja süü. Hageja ei ole esitanud küllaldaselt tõendeid, millest nähtuks hagejale tegelikult tekitatud kahju summa.

7.Apellant vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud vastuapellandi kanda.

Vastuse põhjenduste kohaselt:

1)kuulub kohaldamisele CMR tulenevalt selle artikli 1 p-st 1. Veolepingu sõlmis vastuapellant Saksamaal ja kohustus vedajana tasu eest kauba üle andma Eestis. Vastuapellant ei ole vastuapellatsioonkaebuses põhjendanud ja viidanud, millisele õigusnormile tuginedes esitatakse väide, et rahvusvahelise konventsiooniga ühinemiseks tuleb vastu võtta seadus.

Konventsiooni Riigi Teatajas avaldatud mitteametliku tõlke lõpus on märge, millal Eesti ühines konventsiooniga ning millal see Eesti suhtes jõustus. Samuti on Riigikohus nimetatud konventsiooni korduvalt kohaldanud materiaalõigusena (vt nt RTKo nr 3-2-1-127-05 ja 3-2-125-10);

2)on ebaõige vastuapellandi väide, et vastuapellandil puudus lepinguline suhe kauba saatja ja kauba saatedokumendis märgitud saajaga. CMR art 4 kohaselt tõendatakse veolepingut saatedokumendi koostamisega. Toimiku lk-l 20 on saatedokumendi esimene eksemplar, mis veolepingu sõlmimisel jäi kauba saatja Saksamaa äriühingu Peter Zenz GmbH kätte. Nimetatud tõendist nähtub, et saatedokument on koostatud 22. mail 2009 (vt lahter 21), kauba saatja on Saksamaa äriühing Peter Zenz GmbH (vt lahter 1), kauba saaja Agrofood OÜ (vt lahter 2), 7 kauba üleandmise aadress Tallinn (vt lahter 3), kauba vedaja vastuapellant (vt lahter 16). Vedaja ehk vastuapellandi allkiri ja pitsat on lahtris 23 ja sõiduki registreerimisnumber on märgitud lahtris 25;

3)on CMR art 9 p-s 1 sätestatu kohaselt saatedokument veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. CMR art 12 p 5 alapunkti a) kohaselt teostatakse kauba käsutamisõigust järgmiselt: saatja, kes soovib teostada seda õigust, esitab vedajale saatedokumendi esimese eksemplari, millele peavad olema kantud uued juhised vedajale. Kauba saatja Peter ZenZ GmbH ei ole vastuapellandile kui vedajale esitanud saatedokumendi esimest eksemplari, millele oleks kantud uued juhised vedajale.;

4)CMR art 12 p 7 kohaselt vedaja, kes ei täitnud talle 12 artikli sätete kohaselt antud juhiseid või täitis juhiseid, nõudmata saatedokumendi esimese eksemplari esitamist, vastutab isiku ees, kellel on õigus nõuda hüvitist sellega seoses tekkinud mis tahes kulude ja kahju eest. Toimiku lk 106 oleva saatedokumendi kolmanda eksemplari lahtrist 24 nähtub, et vastuapellant ei täitnud ka kolmanda isiku Allando Elspeditsioon OÜ elektronkirja vahendusel antud juhtnööre ega toimetanud kaupa elektronkirjas märgitud aadressile. Vastuapellant on kauba üle andnud 26. mail 2009 isikule, kes on identifitseeritud kui „APS Trans” (pole teada mis riigis asutatud ja millises vormis tegutseva äriühinguga on tegu). Lahtris on ka number EJ-7330 (tõenäoliselt sõiduki registreerimisnumber) ja identifitseerimata isiku allkiri. Vastuapellant ei ole tõendanud, et saatja Peter Zenz GmbH on kooskõlas CMR artikli 12 p-i 5 alapunktiga a) vastuapellandile väljastanud saatedokumendi esimese eksemplari, millele on kantud uued juhised vedajale;

5)on alusetu vastuapellandi väide, et maakohtu otsusest ei nähtu, kas tegemist on lepingulise või lepinguvälise kahjuga. Maakohus on otsuse 5. lehekülje 2. lõigus üheselt osundanud: „Kuivõrd veolepingu järgi tuli kaup vedada Saksamaalt Eestisse...”. Seega on tegemist veolepingust tuleneva kahjuga;

6)on dokumentaalsete tõenditega ümber lükatud vastuapellandi väide, et lepinguga kindlaksmääratud tingimustel on vedu teostanud mitu järjestikust vedajat. Kahes saatedokumendi eksemplaris on täitmata lahter 17, kuhu kantakse järgnevate vedajate andmed.

Saatedokumendi kolmandal eksemplaril on täidetud lahter 24, mis tavapäraselt peaks andma tunnistust sellest, et kaup on saajale kohale toimetatud. Lahtrisse 24 ei kanta järgnevaid vedajaid. Isegi siis, kui ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel teostas vedu mitu järjestikust vedajat võib CMR art 36 kohaselt kauba kaotsiminekust tingitud hagi esitada ka ainult esimese vedaja vastu;

7)on hageja esitanud mitmeid tõendeid kahju suuruse tõendamiseks. Vastustaja esitas dokumentaalse tõendina kauba maksumuse kohta kauba saatja poolt Agrofood OÜ-le esitatud arve koos tõlkega (tlk 11 ja 12), millest nähtub, et kauba maksumuseks kauba veoks vastuvõtmise ajal ja kohas oli 35 414,02 eurot. Kahjuhüvitise määramisel ei oma tähtsust asjaolu, kas veolepingu järgne saaja on kauba eest saatjale tasunud või mitte. Kahju määratakse CMR art 23 p 1 järgi kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Kahju suuruse tõestamiseks on hageja esitanud ka arve ja maksekorralduse (tlk 18 ja 19), millest nähtub, et veo eest on Allando Ekspeditsioon OÜ-le kui ekspedeerijale tasutud 40 120 krooni ehk 2564,14 eurot;

8)ei ole hagi aegunud vastavalt CMR art 32 p-le 1. Vastuapellant nõustub siinkohal maakohtu põhjendustega.

EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS 8. Asja esmakordsel läbivaatamisel jättis ringkonnakohus 17. veebruari 2014 otsusega OÜ Optima Privaat apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt 8 Askersund Trading OÜ vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustati maakohtu otsust üksnes selle õiguslike põhjenduste osas. Ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust ja jättis nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Optima Privaat kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb vaidlusalusele suhtele kohaldada CMR-i ning selle art 32 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist.

CMR art 32 lg 1 kohaselt kehtib konventsiooni toime alla kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele üldjuhul üheaastane hagi aegumistähtaeg. Erandina kohaldatakse kolme aasta pikkust aegumistähtaega juhtudele, kus nõude aluseks on kostja tahtlik õigusvastane tegevus või kohustuse niisugune rikkumine, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu kohaldatavale seadusele võrdsustatakse sihiliku õigusvastase tegevusega. CMR art 32 lg 1 kohaldamisel tuleb juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-te 1 ja 4 tõlgendamispõhimõtetest, kuna konventsiooni säte viitab siseriikliku õiguse aegumist käsitlevatele normidele. Sellest tuleneb, et kohustuse tahtliku rikkumisena CMR art 32 lg 1 teise lause mõttes tuleb käsitada niisugust rikkumist, mida kohus loeks tahtlikuks TsÜS § 146 lg 4 mõttes. CMR art 32 lg 1 ja TsÜS § 146 lg 4 vahelist seost on käsitlenud Riigikohus asjas nr 3-2-1-165-12 tehtud otsuse p-s 41, leides, et nimetatud sätte kontekstis pidanuks kohustuse rikkumine (sh maksekohustuse täitmata jätmine) olema suunatud õigusvastase tagajärje saavutamisele, sh eelkõige kostja tahtlikule kahjustamisele, ning sarnase sisuga on TsÜS § 146 lg 4.

Puudub alus lugeda kostjat veolepingust tulenevat kohustust tahtlikult rikkunuks ja seetõttu on põhjendatud kohaldada ühe aasta pikkust aegumistähtaega CMR art 32 lg 1 esimese lause järgi.

Seega on CMR art 32 lg 1 esimese lause ja alapunkti b järgi hageja nõue aegunud. Kuna asjaolude kohaselt on kogu kaup kaduma läinud, algas hagi aegumistähtaja kulgemine 30. päeval pärast kokkulepitud tähtaja möödumist. Lähtudes sellest, et kauba kohaletoimetamise tähtajana oli kokku lepitud 27. mai 2009, algas aegumine 26. juunil 2009 ja lõppes 27. juulil 2010. Hagi on esitatud 3. mail 2011. Hagi aegumise üle otsustamisel puudub vajadus tuvastada nõude olemasolu või põhjendatust, kuna see tähendaks kogu vaidluse sisulist lahendamist.

9.Riigikohus rahuldas OÜ Optima Privaat kassatsioonkaebuse, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 17. veebruari 2014 otsuse ja saatis samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Riigikohus ringkonnakohtu järeldustega CMR art 32 lg 1 tõlgendamisel ei nõustunud.

Kolleegium jäi oma 26. märtsi 2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-191-13 p-s 12 väljendatud seisukoha juurde, et kaubaveolepingul põhineva nõude aegumistähtaja õiguslik käsitlus tuleneb lisaks CMR art-le 32 ka VÕS §-st 802. Riigikohus selgitas, et sobivaks võrdlusaluseks CMR nõuete aegumise regulatsiooni sisustamiseks on riigisisene regulatsioon veolepingust tulenevate nõuete aegumise kohta, mis on eriregulatsioon võrreldes TsÜS-i järgsete tehingust tulenevate nõuete üldiste aegumistähtaegadega. Sobiv on selline võrdlusalus seetõttu, et CMRist tulenevale vastutusele ja nõude aegumisele ei ole põhjust esitada teistsuguseid kriteeriume, kui on kehtestatud riigisiseses õiguses. See vastab ka CMR art 32 lg 1 teisele lausele, mis viitab konventsiooni osalisriikide õiguse kohaldatavusele. Riigisiseselt reguleerib kaubaveolepingust tulenevate nõuete aegumist VÕS § 802. VÕS § 802 lg 1 esimese lause kohaselt on kaubaveolepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg üks aasta. Sama lõike teise lause järgi on tahtluse või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Seega järeldub VÕS § 802 lg 1 alusel, et ka raske hooletus on asjaolu, mis annab aluse kohaldada pikemat aegumistähtaega.

Kuna ringkonnakohus tugines TsÜS § 146 lg-te 1 ja 4 tõlgenduspõhimõtetele ning hindas üksnes seda, kas kostja on veolepingust tulenevat kohustust tahtlikult rikkunud, on 9 ringkonnakohus kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme, jättes CMR art 32 lg 1 kohaldamisel kohaldamata VÕS § 802 lg 1 ning kohaldanud ekslikult TsÜS § 146 lg-d 1 ja 4.

Selleks, et hinnata, kas kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg, tuleb hinnata lisaks kostja võimalikule tahtlikule õigusvastasele käitumisele ka asjaolu, kas kostja käitumine oli raskelt hooletu. Kuna ringkonnakohus ei ole seda teinud, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul aegumise küsimuse lahendamisel hinnata ka seda, kas kostja käitumine oli raskelt hooletu. Seejuures tuleb arvestada ka hageja väiteid, et kostja ei ole järginud kauba saatja juhiseid kauba üleandmise koha osas, vaid muutis kolmanda isiku korraldusel kaubaveo sihtkohta ja toimetas kauba saatedokumendis märgitule vaatamata Tallinna asemel Riiga, mille tagajärjel läks kaup kaduma. Kui ringkonnakohus leiab, et kostja oli raskelt hooletu, kohaldub hageja nõudele kostja vastu CMR art 32 lg 1 teises lauses ning VÕS § 802 lg 1 teises lauses sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg.

MENETLUSOSALISTE RINGKONNAKOHTUS SEISUKOHAD ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL 10. Askersund Trading OÜ jäi asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus oma 01. veebruari 2013 ringkonnakohtule esitatud seisukohtade juurde (vastus apellatsioonkaebusele, kd I lk 165166). Kostja leidis, et Tartu Maakohtu seisukoht, mille kohaselt hagejal puudus hagemisõigus ja sel motiivil tuleb jätta hagi rahuldamata, on õige ja apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et antud asjas puudub kostjapoolne tahtlus ja raske hooletus. Kostja käitus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttetest lähtuvalt ja täitis mitte kolmanda isiku vaid oma lepingupartneri veose tellija AKTSIASELTSI ALLANDO TRAILWAYS/Allando Ekspeditsioon OÜ (antud veose korraldaja, kellega kauba saaja AgroFood OÜ korraldusel oli TÜ Jewe sõlminud veolepingu) korraldusi ja andis kauba poolel teel üle teisele kauba vedajale, kes pidi kauba toimetama ettenähtud sihtkohta. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja toimetas kauba teise kohta, Tallinna asemel Riiga. Kostjale kuuluv auto oli teel Riiast Tallinnasse, kui talle tuli veose korraldajalt korraldus anda kaup Riias üle uuele vedajale, kes toimetab kauba edasi Riiast Tallinnasse. Kostja esindaja pidi täitma veolepingust tulenevalt veose korraldaja korraldusi ning kostja ei vastuta edaspidi uue vedaja tegevuse eest. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt ei saa väita, et kostja tegevuses esineks raske hooletuse tunnuseid.

Hageja ei ole küllaldaselt tõendanud, miks kostja ei oleks pidanud täitma kauba saaja poolt valitud veose korraldaja korraldusi ja keelduma kauba üleandmisest uuele vedajale. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kostjale on tasutud kauba veo eest ainult Saksamaalt Riiga, Riiast Tallinnasse veo eest kostjale tasutud ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Optima Privaat apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 11. detsembri 2012 otsuse peale tuleb rahuldada. Vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ise uue otsuse, millega rahuldab hagi täies ulatuses.

Kooskõlas TsMS § 693 lg-ga 2 järgib ringkonnakohus Riigikohtu 11. juuni 2014 otsuses esitatud seisukohti, mis on sama asja arutavale ringkonnakohtule kohustuslikud.

10 12. Ringkonnakohus märgib esmalt, et vastuapellatsioonkaebuse väide selles, et asja lahendamisel ei saa kohaldada CMR-i sätteid, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus jääb selles osas käesolevas asjas 17. veebruari 2014 otsuses esitatud põhjenduste juurde, mida ei ole ka selles osas vaidlustatud. Ka Riigikohtu 11. juuni 2014 otsuses ei ole CMR-i kohaldatavust asja lahendamisel kahtluse alla seatud.

13.Riigikohus on oma otsuse p-s 16 andnud ringkonnakohtule asja uuel läbivaatamisel juhise hinnata aegumise küsimuse lahendamisel ka seda, kas kostja käitumine oli raskelt hooletu.

Sellest, kas kostja käitumine oli raskelt hooletu või mitte, sõltub veolepingust tuleneva nõude aegumistähtaja kestus vastavalt CMR-i art-le 32, mida Riigikohtu seisukoha järgi saab sisustada VÕS § 802 lg-ga 1. VÕS § 802 lg 1 kohaselt on veolepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg üks aasta. Tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagi ei ole aegunud, kuid leiab, et aegumistähtaja kolme aastani pikenemise põhjuseks on kostja raske hooletus, mitte tahtlus. VÕS § 104 lg 4 sätestab, et raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Õiguskirjanduses on leitud, et käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmine olulisel määral tähendab seda, et tunduvalt on ületatud hoolsuse tavalist määra, mistõttu peaks käitumine olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu (VÕS I kommenteeritud väljaanne, lk 332 p 6.2.2). Käesoleval juhul on Askersund Trading OÜ-le heidetud ette seda, et ta ei järginud kauba saatja Peter Zenz GmbH juhiseid kauba üleandmise koha osas, vaid muutis AKTSIASELTSI ALLANDO TRAILWAYS (Allando Ekspeditsioon OÜ) logistiku Ariel Kingsi korraldusel kaubaveo sihtkohta ja toimetas kauba saatedokumendis märgitule vaatamata Tallinna asemel Riiga, mille tagajärjel läks kaup kaduma.

Õige on maakohtu otsuse põhjendus selles osas, et tulenevalt CMR art 12 lg-st 1 oli kauba käsutamise õigus kauba saatjal Peter Zenz GmbH-l. Pooled ei vaidle selle üle, et tegelikkuses järgis Askersund Trading OÜ AKTSIASELTSI ALLANDO TRAILWAYS (Allando Ekspeditsioon OÜ) logistiku Ariel Kingsi juhiseid (kd I lk 88 pöördel). Ringkonnakohus on seisukohal, et professionaalse kaubavedajana pidi Askersund Trading OÜ olema teadlik kohustusest järgida saatja Peter Zenz GmbH juhiseid (äriregistrist nähtuvalt on Askersund Trading OÜ tegevusalaks mh kaubavedu maanteel). Vastavalt 22. mai 2009 koostatud kaubaveo saatelehele (kd I lk 20) oli kauba üleandmise kohaks Tallinn. Kuna kaup ei ole kooskõlas Peter Zenz GmbH-i juhistega jõudnud kauba sihtkohta Tallinnasse ja vedaja/tegelik vedaja on omaalgatuslikult muutnud kauba sihtkohta, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist Askersund Trading OÜ raske hooletusega. Eeltoodust tulenevalt on VÕS § 802 lg 1 kohaselt hagi aegumise tähtajaks 3 aastat. Hagiavalduse esitamise ajaks 3. mail 2011 ei olnud hagi aegunud.

14.Ringkonnakohus on seisukohal, et Optima Privaat OÜ-l on olemas hagemisõigus käesolevas tsiviilasjas. Ringkonnakohtu hinnangul saab nõude loovutamise lepingute tõlgendamisel arvestada AgroFood OÜ ja Optima Privaat poolt 13. septembril 2011 antud kinnitust nõude loovutamise kohta (kd I lk 62). Ka ei nähtu Tartu Maakohtu 9. novembri 2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-48505 kinnitatud kompromissist Askersund Trading OÜ pankrotimenetluses (kd I lk 90-91), et Optima Privaat OÜ õiguseellane AgroFood OÜ oleks kompromissis loobunud käesolevas tsiviilasjas vaidlusalusest veolepingust tulenevast nõudest Askersund Trading OÜ vastu.

27.juulil 2009 on Tulundusühistu JEWE loovutanud mh 19. mai 2009 sõlmitud kaubaveolepingust nr V900040 tuleneva nõude AgroFood OÜ-le (kd I lk 34-36). 1. augusti 11 2009 nõude loovutamise lepinguga on OÜ AgroFood loovutanud nõude AKTSIASELTS-i ALLANDO TRAILWAYS vastu OÜ-le Optima Privaat (kd I lk 31-33).

Ringkonnakohus möönab, et 27. juuli 2009 nõude loovutamise lepingust ei nähtu, milles seisneb Tulundusühistu JEWE nõue AKTSIASELTS-i ALLANDO TRAILWAYS ja Askersund Trading OÜ vastu. Lisaks sellele ei nähtu 01. augusti 2009 nõude loovutamise lepingust Askersund Trading OÜ vastu oleva nõude loovutamist. Samas sisaldab AgroFood OÜ ja Optima Privaat OÜ 13. septembri 2011 kinnitus nõude loovutamise kohta vajalikku teavet poolte ühisest tegelikust tahtest, mis võimaldab tõlgendada nõude loovutamise lepingut vastavalt VÕS § 29 lg-le 1. Kinnituse kohaselt oli 01. augusti 2009 nõude loovutamise lepinguga hõlmatud ka nõue Askersund Trading OÜ vastu, mis koosnes kauba väljaandmise või alternatiivselt kahju hüvitamise nõudest ja veokulude nõudest, mis tulenes Tulundusühistu JEWE ja AKTSIASELTS-i ALLANDO TRAILWAYS 19. mail 2009 sõlmitud kaubaveolepingust. Ringkonnakohus leiab, et 13. septembri 2011 kinnituse arvestamist nõude loovutamise hindamisel ei takista selle koostamine pärast hagiavalduse esitamist ja nõude loovutamise üle vaidluse tekkimist.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, et pankrotimenetluses sõlmitud kompromissiga loobus AgroFood OÜ oma nõudest Askersund Trading OÜ vastu, on vastuolus nii maakohtu määrusega kompromissi sisu kui ka pankrotimenetluses kompromissi sõlmimise põhimõtetega.

Tartu Maakohtu 9. novembri 2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-48505 kinnitatud kompromissist (kd I lk 90-91) ei nähtu, et Optima Privaat OÜ õiguseellane AgroFood OÜ oleks kompromissis loobunud käesolevas tsiviilasjas vaidlusalusest veolepingust tulenevast nõudest Askersund Trading OÜ vastu. Samuti jättis maakohus asjas tähelepanuta, et pankrotimenetluses kompromissi sõlmimist reguleerivad erisätetena pankrotiseaduse vastavad sätted (PankrS 12. peatükk).

15.Vastavalt 19. mai 2009 kaubaveolepingule tellis Tulundusühistu JEWE AKTSIASELTSilt ALLANDO TRAILWAYS kauba transpordi Rehlingenist Tallinna. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu sõlmimisel tegutses Tulundusühistu JEWE AgroFood OÜ ülesandel. Sisuliselt oli tegemist ekspedeerimislepinguga VÕS § 854 lg 1 mõttes, mis hõlmas VÕS § 855 lg 1 järgi eelkõige vedaja valikut ja vajalike lepingute sõlmimist. Ehkki AgroFood OÜ ei olnud Tulundusühistu JEWE ja AKTSIASELTS-i ALLANDO TRAILWAYS vahel sõlmitud lepingu pooleks, on AgroFood OÜ õigusjärglasel ringkonnakohtu arvates õigus esitada VÕS § 800 lg 1 alusel kauba kaotsiminekust tulenevat nõuet vedaja Askersund Trading OÜ vastu.

Ringkonnakohus on seisukohal, et AgroFood OÜ ülesandel Tulundusühistu JEWE ja AKTSIASELTS-i ALLANDO TRAILWAYS vahel sõlmitud veolepingut saab pidada lepinguks kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 mõttes. AgroFood OÜ-l tekkis nõudeõigus vedajate vastu nii kauba kaotsiminekust tuleneva kahju hüvitamiseks (kauba maksumus) kui ka veokulude osas, millise nõude loovutas AgroFood OÜ-le Tulundusühistu JEWE.

16.Askersund Trading OÜ poolt veolepingu rikkumine seisnes selles, et Askersund Trading OÜ jättis täitmata kauba saatja Peter Zenz GmbH antud juhise toimetada kaup Tallinna, mille tulemuseks oli veose kaotsiminek. Ringkonnakohus on nõustunud maakohtu seisukohaga, et tulenevalt CMR art 12 lg-st 1 oli kauba käsutamise õigus kauba saatjal Peter Zenz GmbH-l, mitte aga AKTSIASELTS-il ALLANDO TRAILWAYS, ning leidis, et kostja käitumine oli raskelt hooletu (vt käesoleva otsuse p 13). Asjakohatud on Askersund Trading OÜ vastuväited, nagu oleks pärast tellimuse muutmist ja kauba toimetamist Tallinna asemel Riiga lõppenud kostja kui tegeliku vedaja vastutus nii veose tellija kui ka kauba saaja ees. CMR-i art 12 lg 7 kohaselt vedaja, kes ei täitnud talle käesoleva artikli sätete kohaselt antud juhiseid või täitis 12 juhiseid, nõudmata saatedokumendi esimese eksemplari esitamist, vastutab isiku ees, kellel on õigus nõuda hüvitust sellega seoses tekkinud mis tahes kulude ja kahju eest. CMR-i art 17 lg 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohale toimetamisega mis tahes viivitamise eest. Askersund Trading OÜ ei ole esitanud ega tõendanud tema vastutust välistavaid asjaolusid.

Ebaõige on kostja väide, nagu oleks hagi esitatud vale kostja vastu. CMR-i art 34 kohaselt kui ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel teostavad vedu mitu vedajat järgemööda, siis igaüks neist kannab vastutust kogu veo eest; teine vedaja ja iga sellele järgnev vedaja muutub kauba ja saatedokumendi vastuvõtmisel veolepingu osapooleks saatedokumendis nimetatud tingimustel. Riigikohus on selgitanud, et CMR-i art 34 peamine mõte on anda kauba saatjale alus otsenõude võimaldamiseks kõikide veos osalevate vedajate vastu. Nimetatud otsenõue on selgelt väljendatud CMR-i art-s 36 (RKTKo 3-2-1-28-03 p 9). Ka VÕS § 800, mille eeskujuks on mh CMR-i art 34 (VÕS III kommenteeritud väljaanne lk 364 p 2) sätestab, et veose kaotsimineku eest vastutab nii vedaja kui ka tegelik vedaja. Käesoleval juhul oli kaubaveoleping sõlmitud Tulundusühistu JEWE ja AKTSIASELTS-i ALLANDO TRAILWAYS vahel. Viimane võis anda veo teostamise ülesande edasi, kuna veoleping ei eelda lepingu isiklikku täitmist. AKTSIASELTS-i ALLANDO TRAILWAYS ja Askersund Trading OÜ vahelist suhet saab käsitleda allveolepinguna, milles allvedaja (Askersund Trading OÜ) on tegelik vedaja VÕS § 800 mõttes (VÕS III kommenteeritud väljaanne lk 364 p 3.1). Kuna vastavalt VÕS § 800 lg-le 3 on vedaja ja tegelik vedaja solidaarvõlgnik, saab kahju saanud isik VÕS § 65 lg 1 järgi valida, kelle vastu ta nõude esitab.

17.Askersund Trading OÜ rikkumise tulemusena jäi AgroFood OÜ-l saamata Peter Zenz GmbH-lt tellitud kaup. Õige on apellandi seisukoht, et kahjuhüvitise määramisel ei oma tähtsust asjaolu, kas veolepingujärgne saaja on kauba eest saatjale tasunud või mitte. CMR art 23 lg 1 kohaselt kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel.

Pooled ei vaidle selle üle, et kauba maksumus oli Peter Zenz GmbH 22. mai 2009 arve kohaselt 35 414,02 eurot (kd I lk 11). Vastavalt CMR art 23 lg-le 4 peab Askersund Trading OÜ hüvitama ka veokulud 2 564,14 eurot. Veolepingus oli Tulundusühistu JEWE saatjaks, kellel tekkis VÕS § 774 lg 1 järgi kohustus tasuda vedajale kaubaveo teostamise eest. Toimikust nähtuvalt on Allando Ekspeditsioon OÜ esitanud Tulundusühistule JEWE arve kaubaveo eest (kd I lk 18) vastavalt Tulundusühistu JEWE ja AKTSIASELTS-i ALLANDO TRAILWAYS kokkuleppele arve esitaja muutmise kohta (kd I lk 16-17) ning arve on tasutud (kd I lk 19).

Nõuete loovutamise tulemusel on Optima Privaat OÜ-l õigus nõuda kahju hüvitamist kokku summas 37 978,16 eurot.

VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis. Viivise suurusele ega arvestusele ei ole kostja vastu vaielnud. Hagiavalduse esitamise seisuga (03. mai 2011) oli viivis 3 418,79 eurot. Alates hagi esitamisest kuni käesoleva otsuse tegemiseni on viivise arvestus järgmine: perioodi 04. maist 2011 kuni 3. maini 2014, s.o 3 aasta eest on viivis 5 % arvestatuna 37 978,16 euro nõudelt kokku 3 x (37 978,16 eurot x 5 %) = 5 696,72 eurot; perioodi 4. maist 2014 kuni 29. septembrini 2014, s.o 148 päeva eest 148 x (37 978,16 eurot x 5 % /

365)= 769,97 eurot, kokku 5 696,72 + 769,97 = 6 466,69 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis käesoleva otsuse tegemise seisuga 3 418,79 + 6 466,69 = 9 885,48 eurot.

Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele on TsMS § 367 alusel põhjendatud ka lisanduva viivise nõue alates 30. septembrist 2014 kuni põhinõude 37 978,16 euro täitmiseni.

13 18. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja Askersund Trading OÜ kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 14 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.