lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3, § 213 lg 1 järgi; Vassili Mihhailovi süüdistus
lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3, § 213 lg 1 järgi; Ilko Mitnitšuki süüdistus
lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3, § 213 lg 1järgi; Artur Dubini süüdistus
lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3, § 213 lg 1 järgi; Šalva Mamutšarašvilii süüdistus
lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3,
lg 1 järgi; Galina Šapovalova süüdistus
lg 2, § 209 lg 2 pde 1, 3 järgi; Anatoli Kapitonovi süüdistus
lg 2 p-de 1, 3 - § 22 lg 3, § 213 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; Edvika Teern-Golovani süüdistus
lg 2 p-de 1, 3 - § 22 lg 3, § 213 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses Menetlustoiming süüdimõistetu Ilko Mitnitšuki tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Menetlusosalised süüdimõistetu: Ilko Mitnitšuk (isikukood 36306132717; elukoht vabanemisel XXXX Kohtuistungi toimumise aeg 02.11.2015 RESOLUTSIOON Jätta Ilko Mitnitšuk Tartu Maakohtu 13.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5127 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse koopia saata kinnipeetavale, Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule 1 kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 13.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5127 tunnistati Ilko Mitnitšuk süüdi
lg 1; § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja § 213 lg 1 järgi ning tuginedes
lg 1 mõisteti temale karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise aja algust alates 13.08.2013, s.o alates Ilko Mitnitšuki kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 08.10.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdi mõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdlane on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Ilko Mitnitšuk on temale mõistetud karistuse ajast vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud, kusjuures ärakantud karistusaeg ületab tuntavalt nelja kuud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, 2 varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Ilko Mitnitšukki on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on olnud varieeruv, vaheldudes vägivaldsete ning varavastaste tegudega. Seejuures tuleb märkida, et isik eitab enamikke oma sooritatud kuritegusid, pidades end pigem ühiskonna ohvriks. Senised korduvad karistused ning kuritegude iseloom viitavad sellele, et Ilko Mitnitšuk ei aktsepteeri ning suhtub hoolimatult ühiselu reeglitesse. Selliste hoiakute olemasolu omakorda viitab sellele, et oht, et Ilko Mitnitšuk jätkab vabaduses kuritegude toimepanekut, on endiselt olemas. Ohtu võimendab asjaolu, et Ilko Mitnitšuk kaldub emotsionaalsele ebastabiilsusele ning võib käituda hetkeimpulssidest lähtudes. Ohutaset tõstab seegi, et Ilko Mitnitšukil on madal agressiivsuse ja vägivalla vallandumise lävi. Lisaks on Ilko Mitnitšuk korduvalt rikkunud vangla sisekorra eeskirju, mistõttu on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Ilko Mitnitšukil on küll vabaduses toimiv tugivõrgustik elukaaslase näol, kuid selline toetus oli tal olemas ka ajal, mil ta pani toime kuriteod, mille eest ta käesolevat karistust kannab. See näitab, et perepoolne toetus ja laste olemasolu ei oma kinnipeetava puhul õigusrikkumiste ärahoidmisel määravat tähtsust. Lähedasi pereväliseid suhteid Ilko Mitnitšukil ei ole. Seega peaks ta vabaduses enda ette kerkivate probleemidega suutma pigem üksi toime tulla. Samas on vangla iseloomustanud teda inimesena, kel esineb probleemide äratundmises ning nende lahendamises puudujääke. Ratsionaalsuse asemel võib ta lähtuda pigem hetkeemotsioonist. Kinnipeetaval on vabanedes võimalik asuda elama oma elukaaslasele kuuluvasse korterisse. See vajab küll remonti, kuid seal on siiski võimalik elada. Töökoha osas on Ilko Mitnitšukil kokkulepe olemas, kuid ta peab selleks saama C kategooria juhtimisõiguse. Sissetuleku tekkimiseni saaks teda rahaliselt toetada elukaaslane. Kui tugivõrgustiku olemasolu ja võimaliku materiaalse toetuse kõrval arvestada aga Ilko Mitnitšuki isiksuseomadusi, millel kohus peatus ülal, siis ei pruugi kinnipeetav oma probleemide lahendamisega adekvaatselt toime tulla. Tema taaskohanemine ühiskonnaga võib kujuneda keerukaks ning see omakorda võib viia konfliktsituatsioonideni, mis päädivad õigusrikkumiste toimepanekuga. Nimelt viitab kohus täiendavalt asjaolule, et vangistuse jooksul ei ole Ilko Mitnitšuk läbinud ühtki programmi, mis aitaks temast lähtuvat ohtu minimeerida ning soodustada tema resotsialiseerumist. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Ilko Mitnitšuki katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2015.a määrus: RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 2. novembri 2015 määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebused rahuldamata. 3 3. 4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) advokaat Valli Murdele määruskaebemenetluses Ilko Mitnitšukile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Ilko Mitnitšukilt välja menetluskulud riigituludesse. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.