1-13-9945 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2015, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-9945 (11740000078) Kohtukoosseis Eesistuja kohtu

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

§ 181

lg 1 alusel hüvitada Artur Kaluginile riigieelarvest valitud kaitsjale Anatoli 1 1-13-9945 Jaroslavskile makstud tasu üldsummas 3500 (kolm tuhat viissada) eurot (14.06.2012 arvekviitung nr 126.14.02 summas 1000 eurot; 22.06.2012 arve-kviitung nr 126 summas 2000 eurot; 05.07.2012 arve-kviitung nr 126/2.4 summas 500 eurot).

§ 181

lg 1 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud - kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti, tunnistaja D. G sõidukulud 5 (viis) eurot, tunnistaja A. P sõidukulud 70 (seitsekümmend) eurot 17 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt kohtuistungil õigusabi osutamise eest 1344 (üks tuhat kolmsada nelikümmend neli) eurot - riigi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. oktoobrist
2. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajja. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 1.Süüdistuse sisu 2010 - 2011.a pandi tuvastamata isikute poolt toime rida on-line arvutipettusi Saksamaa Liitvabariigis. Selle käigus omandati arvutiviiruste ja nuhktarkvara abil erinevate isikute internetipanga paroolid ja kasutajatunnused, misjärel kurjategijad kandsid saadud andmeid kasutades kontoomanike teadmata ning nõusolekuta nende arvetel olnud raha variisikute poolt Eestis avatud kontodele. Pärast laekumist võeti raha kas pangakontorites või pangaautomaatide kaudu välja ja edastati arvutikelmuste toimepanijatele. Nimetatud skeemi raames, tegutsedes koos tuvastamata isikutega viimaste ettepanekul pidi Artur Kalugin vastavalt kokkuleppele korraldama variisikute, kes omaksid või avaksid pangakontosid erinevates Eesti pankades, leidmise ning loovutaksid internetpanga paroolid ja muud kontode kasutusõigust kinnitavad dokumendid vaevatasu eest A. Kaluginile. Antud tegevuse eesmärgiks oli saada oma kontrolli alla rida pangakontosid, mille kaudu oleks võimalik kuritegelikul teel saadud raha selle ebaseaduslikku päritolu varjates „puhtaks pesta“ ning seejärel edastada laekunud summad arvutikuriteod toime pannud isikutele ilma viimaste tegelikku identiteeti paljastamata. Selleks, et mitte seostada ennast toimepandava kuriteoga tegutses A. Kalugin A. T kaudu, kes omakorda andis A. Kalugini korraldused ja juhised edasi A. S , A. T ja P. K . Vastutasuks lubas A. T maksta nendele iga ostetud arve pealt 5-10% kontole ülekantavast summast. Ajavahemikul novembrist 2010.a kuni aprillini 2011.a A. Kalugini korraldusel ja A. T juhiste kohaselt otsisid A. S , A. T ja P. K variisikuid, saades enda kätte vähemalt 5 erineva isiku pangakontode kontrollimiseks ning kasutamiseks vajaminevad juurdepääsuparoolid ja pangadokumendid. Seejärel nimetatud isikud andsid saadud pangakontode andmed edasi A. T , kes omakorda edastas need A. Kaluginile. Artur Kalugin andis pangakontode numbrid ja kontoomanike andmed edasi oma tuvastamata kaasosalistele, kes korraldasid arvutikelmuse toimepanemist. Ajavahemikul november 2010 kuni aprill 2011 laekusid arvutikelmuse toimepanemise tulemusel variisikute kontodele erinevatel aegadel erinevates summades rahvusvahelised laekumised Saksamaalt sealsete kontoomanike teadmata ja nõusolekuta. Nii A. T juhiste kohaselt pöördusid P. K ja A. T oma tuttava A S poole palvega hankida 2 1-13-9945 pangadokumendid rahalise vaevatasu eest A. Kalugini jaoks. A. S nõustus P. K , A.T ja A. T ettepanekuga ning avas arvelduskonto nr xxxxxxx Marfin Pank Eesti AS. Olles pangakaardi ja internetipanga paroolid kätte saanud, andis A. S need P. K ja A. T , kes andsid need edasi A. T ja too A. Kaluginile, kes saanud sel moel kontrolli A. S konto üle, edastas saadud kontoandmed oma tuvastamata kaasosalisele. Pärast seda 17.11.2010 kanti A S arvelduskontole nr xxxxxxx Marfin Pank Eesti AS 34349,27 krooni ehk 2205,50 eurot. Nimetatud ülekanne pärines Saksamaa Raiffeisen Bank EG asuvalt arvelt, mis kuulus füüsilisele isikule C J R . 19.11.2010 kanti A S arvelduskontole nr xxxxxxxxx Marfin Pank Eesti AS 883,70 eurot. Nimetatud ülekanne pärines Saksamaa Volksbank EG asuvalt arvelt, mis kuulus füüsilisele isikule F I . 19.11.2010 kanti A S arvelduskontole nr xxxxxxx Marfin Pank Eesti AS 868,90 eurot. Nimetatud ülekanne pärines Saksamaa Volksbank EG asuvalt arvelt, mis kuulus füüsilisele isikule C W F . Peale selle P. K , A. T ja A. T ettepanekul avas A S arvelduskonto nr xxxxxxx Nordea Pangas ning loovutas viimastele raha ülekannete tegemiseks oma pangakonto andmed. 01.12.2010 kanti A. S arvelduskontole nr xxxxxxx Nordea Pangas 645,96 eurot. Nimetatud ülekanne pärines Saksamaa Volksbank EG asuvalt arvelt, mis kuulus füüsilise isiku A M W . 02.12.2010 kanti A. S arvelduskontole nr xxxxxxxx Nordea Pangas 1731,60 eurot. Nimetatud ülekanne pärines Saksamaa Volksbank EG asuvalt arvelt, mis kuulus füüsilisele isikule P D . Samal päeval võeti laekunud rahast sularahaautomaadi (asukohaga Viru 7, Sillamäel) kaudu välja kokku 1731,60 eurot. 02.12.2010 kanti A. S arvelduskontole nr xxxxxxxxx Nordea Pangas 892,40 eurot. Nimetatud ülekanne pärines Saksamaa Volksbank EG asuvalt arvelt, mis kuulus füüsilisele isikule L H . Samal päeval võeti laekunud rahast sularahaautomaadi (asukohaga Viru 7, Sillamäel) kaudu välja kokku 892,40 eurot. Peale selle A. Kalugini korraldusel ja A. T juhiste kohaselt pöördusid A. T ja P. K oma tuttava A Z poole palvega hankida pangadokumendid vaevatasu eest A. Kalugini jaoks. A. Z nõustus A. T ja P. K ettepanekuga ning avas
3. aasta veebruaris arvelduskonto nr xxxxxxxxx Nordea pangas. Saanud kätte ettepanekuga nõustunud ja konto kasutamise tegelikest eesmärkidest mitteteadliku A. Z pangakaardi ning netipanga paroolid, andis A. T need P. K , kes omakorda edastas saadud dokumendid kokkulepitud vaevatasu eest A. T ja too A. Kaluginile. Viimatinimetatu saanud sel moel kontrolli A. Z konto üle, edastas saadud kontoandmed oma tuvastamata kaasosalistele. Pärast seda kanti 03.02.2011 A. Z arvelduskontole nr xxxxxxxx Nordea pangas 8233,48 eurot. Nimetatud ülekanne pärines Saksamaa VR-Bank EG Raiffeisen/Volksbank asuvalt arvelt, mis kuulus füüsilise isiku T S . Peale selle A. Kalugini korraldusel ja A. T juhiste kohaselt pöördus A. T 2011 veebruaris J K poole palvega hankida pangadokumendid rahalise vaevatasu eest A. Kalugini jaoks. J. K nõustus A. T ettepanekuga ning avas 2011 veebruaris arvelduskonto xxxxxxxx Nordea pangas. J. K pangakaardi ning internetipanga paroolid, andis A. T A. T ja too A. Kaluginile. Viimati nimetatu saanud sel moel kontrolli P. K konto üle, edastas saadud kontoandmed oma tuvastamata kaasosalistele. Pärast seda kanti 14.02.2011.a J K arvelduskontole nr xxxxxxxx Nordea pangas 9400,50 eurot. Nimetatud ülekanne pärines Saksamaa Volksbank asuvalt arvelt, mis kuulus füüsilisele isikule H J S . 3 1-13-9945 Peale selle A. Kalugini korraldusel ja A. T juhiste kohaselt pöördusid A. S ja A. T
4. aasta aprillis A. P kaudu V M poole palvega hankida pangadokumendid rahalise vaevatasu eest A. Kalugini jaoks. Nii andis V. M oma Nordea panga pangakonto nr xxxxxxxx dokumendid A. S ja A. T . V. M pangakonto dokumendid andsid A. S ja A. T edasi A. T ja too A. Kaluginile, kes saanud sel moel kontrolli V. M konto üle ning edastas saadud kontoandmed oma tuvastamata kaasosalisele. Pärast seda kanti 27.04.2011 V. M arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Nordea pangas 435,96 eurot. Nimetatud ülekanne pärines Saksamaa Geisenheimi linna Rheingauer Volksbank EG asuvalt arvelt, mis kuulus füüsilisele isikule C R . Ajavahemikul
5. kuni 29.04.2011 siseneti V. M netipanga paroole kasutades korduvalt V. M arvelduskontole (sealhulgas 27.04.2011), eesmärgiga veenduda ülekannete kontole laekumises. Kontole sisenemiseks oli 4 korral kasutatud A. Kalugini naabrite kasutuses olevat IP-aadressi 91.217.82.
6. Peale selle A. Kalugini korraldusel ja A. T juhiste kohaselt 2011 jaanuaris pöördusid A. S ja A. T oma tuttava D L poole palvega hankida pangadokumendid rahalise vaevatasu eest A. Kalugini jaoks. Nii avas D L A. S ja A. T ülesandel Nordea pangas oma nimele pangakonto nr xxxxxxxxxxx. D. L pangakaardi ja internetipanga paroolid andsid A. S ja A. T edasi A. T ja too A. Kaluginile, kes saanud sel moel kontrolli D. L konto üle, edastas saadud kontoandmed oma tuvastamata kaasosalisele. Pärast seda kanti 14.04.2011 D. L arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Nordea pangas 4671,66 eurot. Nimetatud ülekanne pärines Saksamaa VR-Bank Rottal-Inn EG Pfarrkirchen asuvalt arvelt, mis kuulus füüsilisele isikule C D . Saksamaa Liitvabariigis asuvatelt pangaarvetelt Eestis asuvatele variisikute arvetele kanti raha summas 29969,66 eurot. Artur Kalugin oma tegevusega D. L , V. M , A. Z , P. K , A. S Nordea panga ning A. S Marfin Panga internetpanga paroolide ja muud kontode kasutusõigust kinnitavate dokumentide tuvastamata kaasosalistele edasi andmisega arvutiviiruste ja spyware nuhkprogrammi abil Saksamaa Liitvabariigis asuvatelt pangaarvetelt varalise kasu saamise eesmärgil, aitas kaasa arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamisele, muutmisele, kustutamisele, sulustamisele või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, mõjutades andmete töötlemise tulemust. Sellega pani Artur Kalugin toime kaasaitamise arvutikelmusele, so KarS § 213 lg 1 - § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo. Peale selle süüdistatakse Artur Kalugunit selles, et raha variisikute D. L , V. M , A. Z , P. K , A. S pangaarvetele laekumiste kontrollimiseks sisenes ta internetparoole kasutades variisikute internetpanga kontodele, kasutades selleks erinevaid IP-aadresse ja arvuteid. Juhul, kui kontod rahapesukahtluse tõttu ei olnud blokeeritud, korraldas A. Kalugin A. T kaudu kaasosaliste A. S , A. T ja P. K ning variisikute kaasabil laekunud summade väljavõtmise pangakontorite ja sularahaautomaatide kaudu Narvas, Jõhvis, Sillamäel ja Tallinnas. Selleks, et varjata arvutikelmuse tulemusena variisikute A S arvelduskontole nr xxxxxxxxx Nordea pangas 01.12.2010 A M W kontolt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx laekunud rahaliste vahendite summas 645,96 eurot, A S arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Nordea pangas 02.12.2010 L H kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx laekunud rahaliste vahendite summas 892.40 eurot ning A S arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Nordea pangas 02.12.2010 P D kontolt xxxxxxxxxxxxxxx laekunud rahaliste vahendite summas 1731,60 eurot, A Z arvelduskontole nr xxxxxxxx Nordea pangas 03.02.2011 T S kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx laekunud 4 1-13-9945 rahaliste vahendite summas 8233.48 eurot, D L arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx Nordea pangas 14.04.2011 C D kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx laekunud rahaliste vahendite summas 4671.66 eurot, V M arvelduskontole nr xxxxxxxxx Nordea pangas 27.04.2011 C R kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx laekunud rahaliste vahendite summas 435,96 eurot ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikud, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärjest sai A. Kalugin eespool nimetatud summad alljärgnevalt: 01.12.2010 võtsid P. K ja A. T A. S arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Nordea pangas laekunud rahast sularahaautomaadi (asukohaga Viru 35, Tallinnas ) kaudu välja kokku 645,96 eurot. Saadud raha andsid nad edasi A. T , kes edastas need A. Kaluginile; 02.12.2010 võtsid P. K ja A. T A. S arvelduskontole nr xxxxxxxxxx laekunud rahast sularahaautomaadi (asukohaga Viru 7, Sillamäel) kaudu välja kokku 1731,60 eurot. Saadud raha andsid nad edasi A.T , kes edastas need A. Kaluginile; 02.12.2010 võtsid P. K ja A. T A. S arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx laekunud rahast sularahaautomaadi (asukohaga Viru 7, Sillamäel) kaudu välja kokku 892,40 eurot. Saadud raha said P. K ja A. T , kes andsid selle edasi A. T , kes edastas A. Kaluginile; 03.02.2011 võttis A. T A. Z arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx Nordea pangas laekunud rahast sularahaautomaadi (asukohaga Puškini 13, Narvas) kaudu välja kokku 6000,00 eurot. Saadud raha andis ta edasi A. T , kes edastas need A. Kaluginile; 28.04.2011 võttis V M arvelduskontole laekunud rahast pangakontorist välja 433,72 eurot. Saadud raha V. M andis A. S ja A. T , kes andsid selle edasi A. T , kes edastas A. Kaluginile; 14.04.2011 võttis A. S D L arvelduskontole nr xxxxxxxxx Nordea pangas laekunud rahast sularahaautomaadi (asukohaga Keskväljak 4, Jõhvis) kaudu välja kokku 3500,00 eurot ja 15.04.2011 võeti D L arvelduskontole laekunud rahast sularahaautomaadi (asukohaga Viru 35, Tallinnas) kaudu välja kokku 1000,00 eurot, ning andis need A. T , kes edastas raha A. Kaluginile. Artur Kalugin jättis endale eelnevalt A. T saadud rahasummadest osa sularahas, aga osa – 1000 eurot, edastas korduvalt 30.05.2011.a edasisaatmise süsteemi „WEBMONEY“ K OÜ kaudu oma arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS Eesti Krediidipangas ja mis on samal päeval võetud pangas välja sularahana summas 997,41 eurot. Pangaülekanne oli tehtud kuritegeliku tulu varjamiseks. Peale eespool nimetatud toiminguid kaotati rahaliste vahendite seos kuriteoga, millest see vara oli saadud. Ülalkirjeldatud tegevusega tegutsedes grupis koos tuvastamata kaasosalisega ja kasutades eespool loetletud isikute kaasabi Artur Kalugini ebaseaduslik tegevus on käsitatav grupiviisiliselt toimepandud kuriteona. Tema varjas, muundas ning kandis üle korduvalt kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara (arvutipettuse tagajärjel kannatanute kontodelt võetud raha) selle tõelise omaniku ja vara päritolu ning kuritegelikus tegevuses osalenud isikute varjamise eesmärgil. Käesolevas kriminaalasjas uurimise all olnud rahapesuskeemi raames pangakontoritest ja pangaautomaatidest võeti variisikute V M , D L ja A S pangaarvetelt sularahas välja ning omastati kurjategijate poolt rahalisi vahendeid summas vähemalt 14203,68 eurot. Eespool nimetatud tegevusega pani Artur Kalugin toime rahapesu isikute grupi poolt, vähemalt teist korda, so KarS § 394 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo.
7. Kohtuistungil uuritud tõendid 5 1-13-9945 2.
8. Süüdistatava ütlused Süüdistatav Artur Kalugin vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav, ennast süüdi ta ei tunnistanud. A. Kalugin ütles, et ta ei ole käesoleva kuriteoga mitte kuidagi seotud, et kõikidest kriminaalasjas osalevatest isikutest tunneb ta ainult T , kuna nad õppisid koos ning on lapsepõlvesõbrad. Kõiki ülejäänud osalejaid ta ei tunne üldse ning ei ole kunagi nendega kohtunud. Rahaoperatsioone ta nendega ei ole teinud. Peale selle ta väidab, et ta ei ole rahapesuga kunagi tegelenud ning samuti ei ole ta ka arvutikelmusega kuidagi seotud. Mingeid raha ülekandeid ta vahetult kätte ei ole saanud ega kellelegi raha saatnud. 2010-
9. aastatel ta aeg-ajalt kohtus T Sillamäel. Tol ajal oli tal sõiduauto Mercedes. T samuti kasutas erinevaid sõiduautosid, seetõttu võisid nad autoga mööda Sillamäed sõita. Sillamäel elavad tema vanemad. Tallinnasse sõitis ta koheselt peale kooli lõpetamist. Mingi aja jooksul ta õppis, seejärel läks tööle. Töö oli seotud internetis reklaamiteenuste osutamisega. Tellijad olid endistest SRÜ riikidest. Selle tegevusega teenis ta endale elatist. Sissetulekuid ta ei deklareerinud, kuna ta ei pidanud seda Eesti territooriumil olevaks sissetulekuks. Kuni käesoleva ajani tegeleb samaga. WebMoney konto oli avatud mugavamaks arvelduseks endistest SRÜ riikides piires viibivate tellijatega. Endal oli tal juurdepääs ainult nendele kontodele, mis olid avatud tema nimele. 2.
10. Tunnistajate ütlused Tunnistaja D L selgitas, et 2011.a jaanuaris saatis ta A P palvel talle Nordea Pank pangakaardid, sh ka paroolid. P rääkis talle, et raha hakkab laekuma olmetehnika müügist või kasiinomängudelt. Kes kasutas tema kontot, ta ei tea, ei tundnud selle vastu huvi. Ta sai P käest konto kasutamise eest 150 eurot. Ta ei tunne ei S ega T . Tema kontolt väljavõetud summade kohta sai ta uurija käest teada. Artur Kaluginit ta ei tunne. Tunnistaja D G selgitas, et ta tunneb A T (nad õppisid koos kutsekoolis).
11. õppeaasta keskel palus T tal avada pangas konto. T ei öelnud mida ta selle kontoga teha tahab, ta pakkus konto kasutamise eest 100 eurot. Tunnistaja avas Nordea pangas konto. Paroolikaardi andis T , pangakaardi jättis enda kätte ning edaspidi enam selle konto vastu huvi ei tundnud. Peale tema ülekuulamist politseis ta sulges pangakonto. Ta ei tea kes kasutas tema pangakontot. Artur Kaluginit ta ei tunne. Tunnistaja A S selgitas, et ta ei tunne Artur Kaluginit. Ta tunneb A T , P K ja A Z . Koos T leidsid nad telefoni teel isiku, kes tegi neile ettepaneku otsida isikuid, kes on valmis avama pangakonto sinna raha ülekandmiseks. Seejärel helistas see isik neile ise, teatas raha laekumisest. Hääl oli tundmatu. Dokumendid ja raha peitsid nad kokkulepitud kohas. Nad ise koos T määrasid kindlaks summad nende ja pangakontod avanud isikute jaoks. T suhtles telefoni teel ühise muusikahuvi suhtes. Tunnistaja V M selgitas, et ta ei tunne Artur Kaluginit. Ta ei tunne S ja T .
12. aasta aprillis toanaaber A P küsis kasutada tema Nordea panga kontot. Ta andis pangakaardi ja paroolikaardi P . P küsis pangakonto kasutamiseks kaks päeva. Mingi aja möödudes võttis ta P palvel pangakontolt välja umbes 430 eurot, mille andis üle P . Ta ei teadnud kust see raha pärit oli. Pangakonto kasutamise eest andis P 10 eurot. Tunnistaja A P selgitas, et ta ei tunne Kaluginit. Ta tunneb S ja T .
13. aasta jaanuaris helistas talle S ja pakkus raha teenimise võimalust – avada pangakonto. Tunnistaja pakkus seda teha L ja M . Ta võttis nende käest pangakaardid ja saatis S bussiga Sillamäele.
14. aasta
15. aprillil helistas S ja teatas, et raha laekus kontole. Ta ise oli samuti L pangakontost huvitatud ja sisenes 6 1-13-9945 ühiselamus arvutis tema käes olevate juurdepääsuparoolidega pangakontole. Samal õhtul S ja T sõitsid Tallinna ja talle anti üle 700 eurot, millest 250 eurot andis ta L . S ütles talle, et M pangakontole peaks laekuma 10000 eurot. Ta ei öelnud kelle käest see summa peaks laekuma. Nad suhtlesid S interneti teel. Nii teatas S 450 euro laekumisest M pangakontole. See rahasumma oli välja võetud. 300 eurot saatis ta bussijuhi kaudu S . Kogu selle aja jooksul ei räägitud ei T ega Kaluginist. Tunnistaja A S selgitas, et ta ei tunne Artur Kaluginit. Pangakontod Marfin pangas ja Nordea pangas avas ta T ja P K palvel. Kolmanda isikuna tundis ta esitatud fotodelt ära T . Pangakaardid edastas ta vahetult T . Pangakonto kasutamise eest lubati maksta 1000 krooni. Raha ta ei saanud. Ükskord sõitsid nad koos T , T ja K Tartu, et võtta tema nimele avatud pangakontolt raha välja. Kuid pangast talle raha ei väljastatud, vaid tema käest nõuti selgitust selle raha päritolu kohta. Ise ta raha tema poolt avatud pangakontodelt ei ole pangast ega pangaautomaatidest välja võtnud. Tunnistaja A T selgitas, et ta ei tunne Artur Kaluginit, ta on teda linnas näinud. Isiklikult ta ei ole temaga kohtunud ega midagi talle edasi andnud. Ainult ühel korral ta nägi, kuidas T koos Kaluginiga Mercedesega kohale sõitsid. Kohtumispaigal andis tunnistaja S nimele väljastatud pangakaardi K ning too andis selle edasi T . Seejärel T istus Kalugini kõrvale autosse ja nad sõitsid minema. Kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütluste järgi: „Kes võttis pangaautomaadist A. S pangakontolt raha välja, ma ei tea, kuid arvan, et seda võis teha K , T või tema sõber Artur Kalugin. Niipalju kui mina tean, siis kõik pangakontod, mida mina, K ja S kokku korjasime ja T edastasime, edastas ta hiljem Kaluginile“. T selgitas kohtus oma oletust Kalugini suhtes sellega, et T ja Kalugin suhtlesid tihti omavahel. Tunnistaja A Z avaldas kohtus, et ta ei mäleta oma
16. aasta tegevust. Ta mäletab ainult, et T palus avada pangakonto. Kaluginit ta ei tunne. Tunnistaja A T selgitas, et tunneb Kaluginit lapsepõlvest saadik, nad on head tuttavad.
17. aastatel suhtlesid nad harva, sest Kalugin elas siis Tallinnas ning tema Sillamäel. Kohtumises leppisid nad kokku telefonitsi. Sellest, millega tunnistaja tol ajal tegeles, ta Kaluginile ei teatanud. Sillamäel kohtumisele võisid nad sõita erinevate sõiduautodega. Pangakonto avada soovivate isikute otsingutega tegeles T . Tema aga edastas nende isikute andmed interneti teel isikule, kes pakkus sellist liiki teenimisvõimalust. Raha kandis Western Union kaudu erinevatele isikutele. Osa raha jättis endale, osa andis T . Kohtuistungil avaldatud J K ütlustest nähtub, et ta avas pangakonto Z palvel. Talle edastas ta ka pangakaardid. Enda pangakontole raha ülekandmisest sai ta teada uurija käest. 2.
18. Muud tõendid Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: · Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu andmebüroo kuriteoteade lisadega, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, kohta, viisi, tekitatud kahju suurust, A S , A T , A T ja A P seotust kuriteoga, tl 8-13; · Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu andmebüroo kuriteoteade lisadega, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, kohta, viisi, tekitatud kahju suurust, A S , A T , A T ja A P seotust kuriteoga, tl 15-17; 7 1-13-9945 · Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu andmebüroo kuriteoteade lisadega, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, kohta, viisi, tekitatud kahju suurust, A S , A T , A T seotust kuriteoga, tl 20-23; · Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu andmebüroo kuriteoteade lisadega, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, kohta, viisi, tekitatud kahju suurust, A T ja P K seotust kuriteoga, tl 26-55; · Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu andmebüroo kuriteoteade lisadega, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, kohta, viisi, tekitatud kahju suurust, A T ja P K seotust kuriteoga, tl 56-60; · AS Nordea Bank vastuskiri vastused, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, D L konto seotust A S , A T , A T tegevusega, tl 63-66; · AS Nordea Bank vastuskiri vastused, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, D L konto seotust A S tegevusega, tl 70-71; · AS Nordea Bank vastuskiri vastused, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, D L konto seotust A S , A T , A T tegevusega, tl 74, 76-84; · AS Nordea Bank vastuskiri, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, A Z konto seotust A T , A T , P K tegevusega, tl 87-91; · AS Nordea Bank vastuskiri, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, A Z konto seotust A T , A T ja P K tegevusega, tl 94-98; · AS SEB Pank vastuskiri, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, D L konto seotust A S , A T , A T tegevusega, tl 101, 105-107; · AS SEB Pank vastuskiri Artur Kalugini konto väljavõte kohta kinnitab, et Artur Kalugin on müünud „WEBMONEY“ K OÜ-s ajavahemikul so 01.10.2010 kuni 10.05.2012, tl 120; · K OÜ vastuskiri Artur Kalugini konto väljavõte kohta kinnitab, et Artur Kalugin on müünud „WEBMONEY“ K OÜ-s ajavahemikul so 01.10.2010 kuni 10.05.2012, tl 110-120; · Läbiotsimisprotokoll, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi D L poolt, tl 26-29; · Äratundmiseks esitamise protokoll, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, A S konto seotust A T , A T , P K tegevusega, tl 21-24; · Läbiotsimisprotokoll, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, A S poolt, tl 31-35; · Asitõendi vaatlusprotokoll, millega tõendatakse A S seotust A T ja A T kuriteo toimepanemise ajal, tl 42-59; · Jälitusprotokoll –

§-i 117 ettenähtud toimingute käigus salvestatud kõneeristused, mis kogumis kinnitavad eesmärke ning kinnitavad süüdistatavate A. T ja P. K tegevuse aega ja kohta, kuriteost osavõtjate liikumise suunda; mobiiltelefonide positsioneerimine näitab 8 1-13-9945 süüdistatavate asukohta tugijaamade järgi ning kõnede järgi on võimalik määratleda kuriteo toimepanemise ajavahemikku, tl 60-61; · Jälitusprotokoll –

§-i 117 ettenähtud toimingute käigus salvestatud kõneeristused, mis kogumis kinnitavad eesmärke ning kinnitavad süüdistatavate A. S ja P. K tegevuse aega ja kohta, kuriteost osavõtjate liikumise suunda, mobiiltelefonide positsioneerimine näitab süüdistatavate asukohta tugijaamade järgi ning kõnede järgi on võimalik määratleda kuriteo toimepanemise ajavahemikku, tl 62-63; · Jälitusprotokoll –

§-i 117 ettenähtud toimingute käigus salvestatud kõneeristused, mis kogumis kinnitavad eesmärke ning kinnitavad tunnistaja A. P ütluseid ning süüdistatava A.S tegevuse aega ja kohta ning kõnede järgi on võimalik määratleda kuriteo toimepanemise ajavahemikku, tl 64-65; · Jälitusprotokoll –

§-i 117 ettenähtud toimingute käigus salvestatud kõneeristused, mis kogumis kinnitavad eesmärke ning kinnitavad tunnistajate D. L ja A. P ütluseid ning süüdistatava A. S tegevuse aega ja kohta, kuriteost osavõtjate liikumise suunda, mobiiltelefonide positsioneerimine näitab süüdistatavate asukohta tugijaamade järgi ning kõnede järgi on võimalik määratleda kuriteo toimepanemise ajavahemikku, tl 66-67; · Jälitusprotokoll –

§-i 117 ettenähtud toimingute käigus salvestatud kõneeristused, mis kogumis kinnitavad eesmärke ning kinnitavad tunnistajate D. L ja A. P ütluseid ning süüdistatava A. S tegevuse aega ja kohta, kuriteost osavõtjate liikumise suunda, mobiiltelefonide positsioneerimine näitab süüdistatavate asukohta tugijaamade järgi ning kõnede järgi on võimalik määratleda kuriteo toimepanemise ajavahemikku, tl 68; · Jälitusprotokoll –

§-i 117 ettenähtud toimingute käigus salvestatud kõneeristused, mis kogumis kinnitavad eesmärke ning kinnitavad tunnistajate V. M , D. L ja A. P ütluseid ning süüdistatava A. S tegevuse aega ja kohta, kuriteo toimepanemise ajavahemikku, tl 69; · Jälitusprotokoll –

§-i 117 ettenähtud toimingute käigus salvestatud kõneeristused, mis kogumis kinnitavad eesmärke ning süüdistatavate A. T , A. S ja A. T tegevuse aega ja kohta, kuriteost osavõtjate liikumise suunda, mobiiltelefonide positsioneerimine näitab süüdistatavate asukohta tugijaamade järgi ning kõnede järgi on võimalik määratleda kuriteo toimepanemise ajavahemikku, tl 70-72; · Jälitusprotokoll –

§-i 117 ettenähtud toimingute käigus salvestatud kõneeristused, mis kogumis kinnitavad eesmärke ning kinnitavad süüdistatavate A. T ja A. T tegevuse aega ja kohta, kuriteost osavõtjate liikumise suunda, mobiiltelefonide positsioneerimine näitab süüdistatavate asukohta tugijaamade järgi ning kõnede järgi on võimalik määratleda kuriteo toimepanemise ajavahemikku, tl 73-74; · Vara arestimise protokoll – A S Marfin Pank Eesti AS arvelduskontol asuv raha summas 3943,67 eurot, tl 75- 80; · Saksamaa Liitvabariigist saabunud õigusabitaotluse ja vastuse dokumendid kinnitavad tunnistaja J K ütlused ning tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, J K konto seotust A T , A T tegevusega, tl 82-97; · Saksamaa Liitvabariigist vastuskiri õigusabitaotlusele kinnitab raha ülekande fakti summas 8233,48 eurot konto omaniku tahte vastaselt, tunnistaja A Z ütlused ning millega 9 1-13-9945 tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, A Z konto seotust A S , A T , A T tegevusega tl 98-122 · Saksamaa Liitvabariigist vastuskiri õigusabitaotlusele kinnitab raha ülekande fakti summas 435,96 eurot konto omaniku tahte vastaselt, tunnistaja V M ütlused ning millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, V M konto seotust A S , A T , A T tegevusega, tl 124-153; · Saksamaa Liitvabariigist vastuskiri õigusabitaotlusele kinnitab raha ülekande fakti summas 4671,66 eurot konto omaniku tahte vastaselt, tunnistaja D L ütlused ning millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, D L konto seotust A S , A T , A T tegevusega, tl 158-191; · Väärteomenetluse lõpetamise määrus kinnitab, et süüdistatav A T (AT) tegevuses on kuriteo tunnused, tl 193; · Tunnistaja S. G ütlused, mis kinnitavad seda, et politseiametnik on mootorsõiduki juhtimise pealtnägeja, kes tõendab süüdistatava poolt kuriteo toimepanemis,t tl 194-198; · Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll kinnitab joobeseisundi tuvastamise fakti, tl 199; · Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll kinnitab süüdistatav A T (A T ) kainenemisele toimetamist, tl 200; · Joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi joobeseisundi tuvastamise uuringuakt nr 1896T, millega tõendatakse joobeseisundi tuvastamine verest. Veres etanoolisisaldus 2,00+/-0,06mg/g, tl 201-202; · Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 07.07.2012 – põhjendatud kahtlus mootorsõiduki joobes juhtimise kohta, tl 203; · Tõend isikule tehtud väljamakse kohta, et Artur Kalugin 2010, 2011 aastal tuludeklaratsiooni ei esitanud, tl 214-218; · Läbiotsimisprotokoll, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, A Z poolt, tl 37-40; · Soome vastus, et J K viibib viimased 3 kuud vahi alla O linnas vanglas; · Tunnistaja J K ütlused tõendavad kuriteo toimepanemise aega, viisi ja kohta, tl 238-241; · Karistusregister, et Artur Kaluginil varasem karistatus puudub; · LeaseWeb.Com osutaja, kes omab servereid Amsterdamis /Madalmaad, Holland/, ülevaade.

1. Kohtu järeldused süüdistuse osas 3.
2. Kuulanud ära süüdistatava, tunnistajate, uurinud toimiku materjale, kohus jõuab arvamusele, et Artur Kalugini süü talle esitatud süüdistuses ei ole kohtuistungil tõendatud. 10 1-13-9945 Prokuröri poolt esitatud süüdistuse kohaselt on A. Kalugin põhiliseks osaliseks neli aastat tagasi toime pandud kuritegudes, mis on kvalifitseeritud kui arvutikelmus ja rahapesu. Artur Kalugunit süüdistatakse selles, et ta pani toime kaasaitamise arvutikelmusele, so KarS § 213 lg 1 - § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo. Karistusseadustiku § 213 sätestab arvutikelmuse koosseisuna varalise kasu saamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Kaitstavaks õigushüveks on vara. Vara mõistet määratletakse vara õiguslikust, vara majanduslikust või vara isikulisest küljest. Objektiivne koosseis on varalise kasu saamine lubamatu sekkumise teel andmetöötlusprotsessi. Koosseisutüübilt on tegemist materiaalse kuriteokoosseisuga - andmetöötlusprotsessi sekkumisega peab süüdlane saama varalist kasu. Muutmine tähendab, et olemasolevad andmed või programm asendatakse teiste andmete või programmiga. Kustutamine tähendab, et olemasolevad andmed või programm kõrvaldatakse arvutisüsteemist. Rikkumine tähendab, et andmetesse või programmi tehakse muudatus, mis teeb võimatuks andmete või programmi kasutamise nende esialgseks otstarbeks või raskendab seda. Sulustamine tähendab, et andmed ja programmid säilivad arvutisüsteemis, kuid arvutisüsteemi kasutaja ei saa neid kasutada, kuna juurdepääs nendeni on takistatud. Andmete või programmi arvutisüsteemi sisestamine tähendab nende arvutisüsteemi kandmist andmetöötlusprotsessiks või säilitamiseks. Kui süüdistatav tungib salaja arvutisüsteemi rahaliste vahendite varguse eesmärgil, siis tungib ta süsteemi programmide, andmete või tehniliste vahendite manipuleerimise teel. Süüdistusaktis antud manipulatsioonid just nimelt Kalugini poolt toimepanduna peavad olema kirjeldatud, see tähendab millisel KarS § 213 lg 1 sätestatud moel pani Kalugin toime kaasosalisuse arvutikelmuses. Süüdistusaktis puuduvad arvutikelmuse toimepanemise viisi kirjeldused. Kohus arvab, et käesoleval juhul on nimetatud kuriteoepisoodi puhul tegemist puuduliku süüdistusega, mis ei võimalda isikut KarS § 213 lg 1 - § 22 lg 3 järgi süüdi mõista ning kohtul puuduvad

§ 14

lg-s 1 sätestatud võistlevuse põhimõttest tulenevalt volitused omal algatusel süüdistust täiendada ja täpsustada kohtuotsuses. Kohus leiab, et Artur Kaluguni sellise tegevuse kohta ei ole esitatud kohtule mitte ühtegi tõendit, kust nähtuks, et ta pani toime kaasaitamise arvutikelmusele ning selles osas on süüdistus paljasõnaline ning tõendamata. 3.

1. Artur Kalugunit süüdistatakse KarS § 394 lg 2 p 1, 2 järgi, so rahapesu isikute grupi poolt. Vastavalt süüdistuse tekstile, millega kohus on seotud, seisnes rahapesu selles, et raha variisikute D. L , V. M , A. Z , P. K , A. S pangaarvetele laekumiste kontrollimiseks sisenes ta internetiparoole kasutades variisikute internetpanga kontodele, kasutades selleks erinevaid IPaadresse ja arvuteid. Juhul, kui kontosid rahapesukahtluse tõttu ei olnud blokeeritud, korraldas A. Kalugin A. T kaudu kaasosaliste A. S , A. T ja P. K ning variisikute kaasabil laekunud summade väljavõtmise pangakontorite ja sularahaautomaatide kaudu Narvas, Jõhvis, Sillamäel ja Tallinnas. Selleks, et varjata arvutikelmuse tulemusena variisikute ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikud, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärjest sai A. Kalugin nimetatud süüdistusaktis summad. Artur Kalugin jättis endale eelnevalt A. T saadud rahasummadest osa sularahas, aga osa - 1000 eurot, edastas korduvalt 30.05.2011.a edasisaatmise süsteemi „WEBMONEY“ K OÜ kaudu oma arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx AS Eesti Krediidipangas ja mis on samal päeval võetud 11 1-13-9945 pangas välja sularahana summas 997,41 eurot. Pangaülekanne oli tehtud kuritegeliku tulu varjamiseks. Peale eespool nimetatud toiminguid kaotati rahaliste vahendite seos kuriteoga, millest see vara oli saadud. Ülalkirjeldatud tegevusega tegutsedes grupis koos tuvastamata kaasosalisega ja kasutades eespool loetletud isikute kaasabi Artur Kalugini ebaseaduslik tegevus on käsitatav grupiviisiliselt toimepandud kuriteona. Tema varjas, muundas ning kandis üle korduvalt kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara (arvutipettuse tagajärjel kannatanute kontodelt võetud raha) selle tõelise omaniku ja vara päritolu ning kuritegelikus tegevuses osalenud isikute varjamise eesmärgil. Rahapesu tähendab kriminoloogias kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara tõelise olemuse ja päritoluga seotud õiguste varjamist või saladuses hoidmist, samuti vara kasutamist eesmärgiga varjata või hoida saladuses selle ebaseaduslikku päritolu. RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUSe §
2. sõnastuses Rahapesu:

§ 60

lg 2 kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja

§ 61

lg 1,2 kinnitavad arusaama, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Prokuröri poolt esitatud kirjalike tõendite hinnang: Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu andmebüroo kuriteoteate lisadega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, kohta, viisi, tekitatud kahju suurust. Kuid Rahapesu teatebüroo 20.07.2011, 25.05.2011, 01.03.2011, 22.11.2010 teated raha ülekannete kohta Nordea Panga kontodele D L , V M , A Z nimele, Marfin Pank kontodele A S nimele ning nende teadetele lisatud nimetatud isikute pangakontode väljavõtted ei tõenda seda, et Artur Kalugin on sellega seotud. AS Nordea Bank ja AS SEB Pank vastuskiridega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, D L , A S , A T , A T , P K , A Z seotust kuriteoga. L , M , Z kontode väljatrükkide lisad selle kohta, et nimetatud kontodele sisenemiseks oli kasutatud erinevaid IPaadresse. Nendest andmetest nähtub, et nende IP-aadresside asukoht on Tšehhi Vabariik, Holland, Luksemburg, Rumeenia. Puuduvad andmed, et Artur Kalugin on nende IP-aadressidega seotud. Ei ole tõendatud, et ta on viibinud nendes riikides. Samuti ei ole tõendatud, et IP-aadresse renditakse teiste riikide territooriumil. AS SEB Pank vastuskiri Artur Kalugini konto väljavõte kohta kinnitab, et Artur Kalugin on müünud „WEBMONEY“ K OÜ-s ajavahemikul s.o 01.10.2010 kuni 10.05.

1. K OÜ vastuskiri Artur Kalugini konto väljavõte kohta kinnitab, et Artur Kalugin on müünud „WEBMONEY“ K OÜ-s ajavahemikul s.o 01.10.2010 kuni 10.05.
2. Kohus arvab, et Kalugini süüdistuses ei oma tõenduslikku jõudu WebMoney K OÜ süsteemi kasutamine. See fakt, et Kaluginil, omamata tol ajavahemikul ametlikku sissetulekut, olid pangakontol rahalised vahendid, ei tõenda seda, et see on kuritegelikul teel saadud raha. Kohtule esitatud AS SEB Pank vastuskiri (kd.1 t.l. 110-117) tõendab seda, et Artur Kalugin kasutas WebMoney alates
3. aastast (politsei päringule antud vastus), kuid faktiliselt ta alustas süsteemi kasutamist tunduvalt varem. IP 85.17.183.230 kasutamise võimalus (kd.1 tl. 114): nimetatud hosting provideri Lease.Web.com server asub Hollandis, Madalmaades. Kalugin möönab, et kasutas selle provideri teenuseid. Kuid ei Hollandis ega Madalmaades ta käinud ei ole. Ta möönab, et see võis olla Venemaal, kuna Venemaal on Lease.Web.com partnerid. Kalugin selgitas, et ta kasutas oma, aga mitte võõrast kontot ning 1000 euro teistkordne ülekanne
4. mail 2011.a. oli tingitud ebakorrektselt kirjutatud nimest (kd. 1 tl 112). Ehkki tl 110-117 esitatud dokumendid tõendavad seda, et Artur Kalugin kasutas Web.Money alates
5. aastast, kuid süüdistaja ei vaidlusta seda hetke, et Kalugin (nagu ta selgitas kohtuistungil) hakkas kasutama WebMoney alates
6. aastast, kui ta kolis Tallinna. Süüdistatav on selgitanud, et tema töö oli seotud internetis reklaamiteenuste osutamisega. Tellijad olid endistest SRÜ riikidest. WebMoney konto oli avatud mugavamaks arvelduseks endistest SRÜ riikides piires viibivate tellijatega ning seda kasutati ainult nendel eesmärkidel. Antud Kalugini selgitused ei ole kohtumenetlusega ümber lükatud. 13 1-13-9945 Kohtuliku uurimise käigus ei ole tõendatud, et Kalugin kasutas WebMoney selleks, et panna sinna sularaha ning kanda need enda pangakontole. Ei ole tuvastatud seda fakti, et ta pani sularaha WebMoney kontole, tõendeid selle kohta pole. Et täiendada WebMoney kontot, tuleb kanda pangakontole raha selle vahendaja pangakontole, kes tegeleb WebMoney süsteemis konto täiendamisega. Riiklikul süüdistajal oleks olnud võimalik välja selgitada see fakt. Kui Kalugin oleks teinud sellise ülekande, siis see oleks fikseeritud tema pangakontol, järelikult oleks see võinud olla kajastatud tema süüdistuses. Kuid süüdistuses seda märgitud pole. Seega kuritegelikul eesmärgil WebMoney konto kasutamise fakt ei ole tõendatud. Saksamaa Liitvabariigist saabunud õigusabitaotluse ja vastuse dokumendid kinnitavad tunnistajate J K , A Z , V M , D L ütluseid ning tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, tunnistajate konto seotust A T , A T tegevusega, kuid mitte Kalugini tegevusega. Prokuröri poolt olid esitatud kriminaalasja materjalid T süüdistuses sõiduauto Mercedes-Benz S300 nr xxx juhtimise kohta joobeseisundis 07.07.2012.a (kd. 2 tl. 193-194). Süüdistuse väitel on Kalugini seos selles, et ta kasutas nimetatud transpordivahendit ajal, kui ta kohtus tunnistajatega. Tehnilise passi (kd. 2 tl. 204) kohaselt kuulus see hõbedat värvi sõiduauto Sillamäe elaniku J T . Kuid ükski tunnistajatest ei kinnitanud, et just sellel sõiduautol on keegi näinud Artur Kaluginit. Jälitusprotokollid -

§-i 117 ettenähtud toimingute käigus salvestatud kõneeristused, mis kogumis kinnitavad eesmärke ning kinnitavad ainult A. S , D. L , A. T , A. T , V. M , A. P ja P. K tegevuse aega ja kohta, kuriteost osavõtjate liikumise suunda, mobiiltelefonide positsioneerimine näitab süüdistatavate asukohta tugijaamade järgi. Süüdistus esitas jälitusprotokolli (tl 73-74), millega prokuröri arvates on tuvastatud seos A. T , A. T ja A. Kalugini telefonivestluste vahel ajavahemikul

1. veebruar kuni
2. veebruar 2011.a. Prokurör näeb siin seost
3. veebruaril 2011.a Z kontolt rahaliste vahendite väljavõtmisega. Nendes dokumentides käib jutt abonentide fikseeritud telefonikõnedest, ja nimelt: Artur Kalugini telefonikõnest A T ajavahemikul 2.02.2011.a kuni 08.02.2011.a. Kusjuures neli minutilist telefonikõnet olid tehtud
4. veebruaril 2011.a (Sillamäe). Ning pikem telefonivestlus toimus
5. veebruaril 2011.a. Oli fikseeritud Narva-Jõesuus. Seega nende telefonikõnede aja ega koha kohta ei saa öelda, et need on kuidagi seotud Z kontolt rahaliste vahendite väljavõtmisega. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Kalugin ja T suhtlevad omavahel lapsepõlvest saadik. Ning ehkki Kalugin elas T , käis ta siis aeg-ajalt S , kus elavad tema vanemad. Ning see oli täiesti loomulik helistada sõbrale ja kohtuda temaga. Telefonikõnede väljatrüki ajavahemik oli uurimise poolt piiratud, seetõttu ei teki kahtlust, et vestlused Kalugini ja T vahel toimusid ka muul ajavahemikul. Kohus leiab, et jälitusprotokollis (tl 73-74) kajastuvad vestlused, mis toimusid
6. veebruaril ja
7. veebruaril 2011.a Artur Kalugini ja A T vahel, ei võimalda asuda seisukohale, et Artur Kalugin pani toime rahapesu. Kohus arvab, et kohtule pole esitatud tõendeid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et Artur Kalugin pani toime rahapesu isikute grupi poolt, vähemalt teist korda so KarS § 394 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo ja pani toime kaasaitamise arvutikelmusele. Tunnistajate ütluste hinnang: Tunnistaja D L selgitas, et 2011.a jaanuaris saatis ta A P palvel talle Nordea Pank pangakaardid, sh ka paroolid. P rääkis talle, et raha hakkab laekuma olmetehnika müügist või kasiinomängudelt. Kes kasutas tema kontot, ta ei tea, ei tundnud selle vastu huvi. Sai P käest konto kasutamise eest 150 eurot. Ta ei tunne ei S ega T . Tema kontolt väljavõetud summade 14 1-13-9945 kohta sai ta uurija käest teada. Tunnistaja D L ütlusega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust. Tunnistaja ütlused ei tõenda Kalugini süüd. Tunnistaja D G selgitas, et ta tunneb A T (nad õppisid koos XXX).
8. õppeaasta keskel palus T tal avada pangas konto. T ei öelnud mida ta selle kontoga teha tahab, ta pakkus konto kasutamise eest 100 eurot. Tunnistaja avas Nordea pangas konto. Paroolikaardi andis T , pangakaardi jättis enda kätte ning edaspidi enam selle konto vastu huvi ei tundnud. Peale tema ülekuulamist politseis ta sulges pangakonto. Ta ei tea kes kasutas tema pangakontot. Artur Kaluginit ta ei tunne. Tunnistaja D G ütlusega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega ja viisi A T poolt. Tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, et Kalugin osales rahapesus ja pani toime kaasaitamise arvutikelmusele. Tunnistaja A S selgitas, et ta ei tunne Artur Kaluginit. Ta tunneb A T , P K ja A Z . Koos T leidsid nad telefoni teel isiku, kes tegi neile ettepaneku otsida isikuid, kes on valmis avama pangakonto sinna raha ülekandmiseks. Seejärel helistas see isik neile ise, teatas raha laekumisest. Hääl oli tundmatu. Dokumendid ja raha peitsid nad kokkulepitud kohas. Nad ise koos T määrasid kindlaks summad nende ja pangakontod avanud isikute jaoks. Ts suhtles telefoni teel ühise muusikahuvi suhtes. Kohus ei leia Kalugini süü tõendamist A S ütlustes. Tunnistaja V M selgitas, et ta ei tunne Artur Kaluginit. Ta ei tunne S ja T .
9. aasta aprillis toanaaber A P küsis kasutada tema Nordea panga kontot. Ta andis pangakaardi ja paroolikaardi P . P küsis pangakonto kasutamiseks kaks päeva. Mingi aja möödudes võttis ta P palvel pangakontolt välja umbes 430 eurot, mille andis üle P . Ta ei teadnud kust see raha pärit oli. Pangakonto kasutamise eest andis P 10 eurot. Tunnistaja V M ütlusega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust. Tunnistaja ütlused ei tõenda Kalugini süüd. Tunnistaja A P selgitas, et ta ei tunne Kaluginit. Ta tunneb S ja T.
10. aasta jaanuaris helistas talle S ja pakkus raha teenimise võimalust – avada pangakonto. Tunnistaja pakkus seda teha L ja M. Ta võttis nende käest pangakaardid ja saatis S bussiga Sillamäele.
11. aasta
12. aprillil helistas S ja teatas, et raha laekus kontole. Ta ise oli samuti L pangakontost huvitatud ja sisenes ühiselamus arvutis tema käes olevate juurdepääsuparoolidega pangakontole. Samal õhtul S ja T sõitsid Tallinna ja talle anti üle 700 eurot, millest 250 eurot andis ta L . S ütles talle, et M pangakontole peaks laekuma 10000 eurot. Ta ei öelnud kelle käest see summa peaks laekuma. Nad suhtlesid S interneti teel „Vkontakte“. Nii teatas S 450 euro laekumisest M pangakontole. See rahasumma oli välja võetud. 300 eurot saatis ta bussijuhi kaudu S . Kogu selle aja jooksul ei räägitud ei T ega Kaluginist. Seega tunnistaja A P ütlusega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, D L konto seotust A S , A T ja A T tegevusega. Tunnistaja ütlused ei tõenda Kalugini süüd. Tunnistaja A S selgitas, et ta ei tunne Artur Kaluginit. Pangakontod Marfin pangas ja Nordea pangas avas ta T ja P K palvel. Kolmanda isikuna tundis ta esitatud fotodelt ära T. Pangakaardid edastas ta vahetult T. Pangakonto kasutamise eest lubati maksta 1000 krooni. Raha ta ei saanud. Ükskord sõitsid nad koos T, T ja K Tartu, et võtta tema nimele avatud pangakontolt välja raha. Kuid pangast talle raha ei väljastatud, vaid tema käest nõuti selgitust selle raha päritolu kohta. Ise ta raha tema poolt avatud pangakontodelt ei ole pangast ega pangaautomaatidest välja võtnud. Tunnistaja A S ütlusega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, A S konto seotust A T, A T ja P. K tegevusega. Artur Kalugini süü talle esitatud süüdistuses ei ole tunnistaja ütlustega tõendatud. Tunnistaja A Z avaldas kohtus, et ta ei mäleta oma
13. aasta tegevust. Ta mäletab ainult, et T palus avada pangakonto. Kaluginit ta ei tunne. Prokuröri poolt avaldatud Z ütlustest ei nähtu, et 15 1-13-9945 Kalugin osales tema poolt pangakonto avamisel. Tunnistaja A Z ütlusega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, A Z konto seotust A S , A T , A T tegevusega. Tunnistaja ütlused ei tõenda Kalugini süüd. Tunnistaja A T selgitas, et tunneb Kaluginit lapsepõlvest saadik, nad on head tuttavad.
14. aastatel suhtlesid nad harva, sest Kalugin elas siis T ning tema S . Kohtumises leppisid nad kokku telefonitsi. Sellest, millega tunnistaja tol ajal tegeles, ta Kaluginile ei teatanud. Sillamäel kohtumisele võisid nad sõita erinevate sõiduautodega. Pangakonto avada soovivate isikute otsingutega tegeles T . Tema aga edastas nende isikute andmed interneti teel isikule, kes pakkus sellist liiki teenimisvõimalust. Raha kandis Western Union kaudu erinevatele isikutele. Osa raha jättis endale, osa andis T . A T ütlused kinnitavad, et ta tunnistab end süüdi. Artur Kalugini süü talle esitatud süüdistuses ei ole tunnistaja ütlustega tõendatud. Kohtuistungil avaldatud J K ütlustest nähtub, et ta avas pangakonto Z palvel. Talle edastas ta pangakaardid. Enda pangakontole raha ülekandmisest sai ta teada uurija käest. Ülekuulamisprotokollis ei ole peale A Z rohkem kedagi mainitud. Tunnistaja J K ütlusega tõendatakse kuriteo toimepanemise aega, viisi, kahju suurust, J K konto seotust A T , A T tegevusega. Artur Kalugini süü talle esitatud süüdistuses ei ole tunnistaja ütlustega tõendatud. Tunnistaja A T selgitas, et ta ei tunne Artur Kaluginit, kuid ta on teda linnas näinud. Isiklikult ta ei ole temaga kohtunud ega midagi talle edasi andnud. Ainult ühel korral ta nägi, kuidas T koos Kaluginiga Mercedesega kohale sõitsid. Kohtumispaigal andis tunnistaja S nimele väljastatud pangakaardi K ning too andis selle edasi T . Seejärel T istus Kalugini kõrvale autosse ja nad sõitsid minema. Kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütluste järgi: „Kes võttis pangaautomaadist A. S pangakontolt raha välja, ma ei tea, kuid arvan, et seda võis teha K , T või tema sõber Artur Kalugin. Niipalju kui mina tean, siis kõik pangakontod, mida mina, K ja S kokku korjasime ja T edastasime, edastas ta hiljem Kaluginile“. T selgitas kohtus oma oletust Kalugini suhtes sellega, et T ja Kalugin suhtlesid tihti omavahel. Selline T selgitus ei saa tõendada Kalugini osalust kuriteo toimepanemises. T poolt kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütluste järgi varem ta Kalugini kohta ei rääkinud kuna ta kartis, et T ja Kalugin võivad teda mõjutama hakata, siis T ei suutnud selgitada kohtule miks ta nii ütles. Neid tunnistaja poolt uurimise ajal antud ütlusi tuleb hinnata kui tema oletusi. Kohtuistungil T selgitas, et keegi teda tegelikult ei mõjutanud ega ähvardanud. T ütluste hindamisel tuleb märkida seda, et kuriteo toimepanemise kaasosaliste grupis (lähtudes isegi T enda ütlustest), oli tema aktiivseim osaline. Kohus leiab, et A T ütlused ei võimalda asuda seisukohale, et Kalugin pani toime rahapesu isikute grupi poolt ja kaasaitamise arvutikelmusele. Kuna T vastas kohtuistungil üheselt, et tema oletused Kalugini suhtes tuginevad ainuüksi sellele teadmisele, et Kalugin ja T suhtlesid omavahel (tl 27 kohtuistungi protokoll 07.10.2015), siis kohus ei näe alust antud tunnistaja ütluste väljajätmiseks tõendite nimekirjast. 3.
15. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas omavahel, teiste kriminaalasja materjalidega. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaks seda, et A. Kalugin pani toime rahapesu isikute grupi poolt ja kaasaitamise arvutikelmusele. Nimetatut ei kinnita ükski kohtule esitatud tõend. Tunnistajate ütlused on täiesti kooskõlas Artur Kalugini selgitusega. Kohtuistungil on tuvastatud, et A. Kalugin õppis eesti õppekeelega koolis, seejärel läks üle teise kooli, koheselt peale kooli lõpetamist sõitis ta ära T . Seetõttu ei ole alust mitte usaldada ülekuulatud tunnistajaid selles, et 16 1-13-9945 nad ei tundnud Kaluginit ja ei ole temaga kohtunud. Peale selle on Kalugini ja tunnistajate vanusevahe 3-4 aastat. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses, kuna prokurör ei taotlenud süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamist tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks, siis saab järeldada, et ta on menetluse kestel andnud järjepidevalt ühesuguseid ütluseid, tema ütlused on detailirohked ning tema ütlused ei ole ka vastuolus teiste kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja kohtu jaoks usaldusväärseks peetud tõenditega. Süüdistatav Artur Kalugin ei tunnistanud oma süüd. Artur Kalugin selgitas, et süüdistusaktis loetletud isikutest tunneb ta ainult A T , kes on tema sõber. 2010-
16. aastatel nad aeg-ajalt kohtusid Sillamäel. Tol ajal oli tal sõiduauto Mercedes. T samuti kasutas erinevaid sõiduautosid, seetõttu võisid nad autoga mööda Sillamäed sõita. S elavad tema vanemad. Tallinnasse sõitis ta koheselt peale kooli lõpetamist. Mingi aja jooksul ta õppis, seejärel läks tööle. Töö oli seotud internetis reklaamiteenuste osutamisega. Tellijad olid endistest SRÜ riikidest. Selle tegevusega teenis ta endale elatist. Sissetulekuid ta ei deklareerinud, kuna ta ei pidanud seda Eesti territooriumil olevaks sissetulekuks. Kuni käesoleva ajani tegeleb samaga. WebMoney konto oli avatud mugavamaks arvelduseks endistest SRÜ riikide piires viibivate tellijatega. Endal oli tal juurdepääs ainult nendele kontodele, mis olid avatud tema nimele. A. Kalugin järjekindlalt avaldas seda, et ta ei ole käesoleva kuriteoga mitte kuidagi seotud, et kõikidest kriminaalasjas osalevatest isikutest tunneb ta ainult T , kuna nad õppisid koos ning on lapsepõlvesõbrad. Kõiki ülejäänud osalejaid ta ei tunne üldse ning ei ole kunagi nendega kohtunud. Mingeid rahaoperatsioone ta nendega ei ole teinud. Peale selle ta väidab, et ta ei ole rahapesuga kunagi tegelenud ning samuti ei ole ta ka arvutikelmusega kuidagi seotud. Mingeid raha ülekandeid ta vahetult kätte ei ole saanud ega kellelegi raha saatnud. Materjalides puuduvad tõendeid selle kohta, et ta on nende ebaseaduslikult saadud rahadega seotud. Üheski pangaautomaadis, kust oli kogu raha välja võetud, mitte kuskil ei ole Artur Kalugini nägu fikseeritud. Mitte keegi tunnistajatest ei avaldanud seda, et pangaautomaadist välja võetud raha edastas ta Artur Kalugunile. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda süüdistatava ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna neid ei lükka ümber ükski kohtule esitatud tõend.

§ 7lg 2 kohaselt kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid süüdistatava ütlused ümber ning vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Seega objektiivseid tõendeid selle kohta, et Kalugin osales rahapesus ja pani toime kaasaitamise arvutikelmusele, kriminaalasjas ei ole. Kohus leiab, et A. Kalugini sellise tegevuse kohta ei ole esitatud kohtule mitte ühtegi tõendit, kust nähtuks, et ta pani toime kuritegu ning süüdistus on paljasõnaline ning tõendamata. Kohtul on tekkinud kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus, mis tuleb tulenevalt

§ 7lg-st 3 tõlgendada süüdistava kasuks ning süüdistatav tuleb õigeks mõista süüdistuses Kar

S § 213 lg 1 - § 22 lg 3, § 394 lg 2 p 1,2 järgi, kuna kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditega ei leidnud tõsikindlalt tõendamist see, et Kalugin osales rahapesus ja pani toime kaasaitamise arvutikelmusele. Asjaolud, et süüdistatav tunneb T ja T teadis sellest, et T ja Kalugin suhtlesid omavahel, ei võimalda asuda seisukohale, et Kalugin pani toime kuriteod, kuna nimetatud isikute tundmine ei tõenda rahapesus osalemist. Seega tuleb üheselt järeldada seda, et kogu süüdistuse sisu Artur Kalugini suhtes on rajatud oletustel. Antud juhul on tegemist süütuse presumptsiooniga.

§ 6

lg 3 kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 17 1-13-9945 Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid Artur Kalugini süü kohta nii arvutikelmuse toimepanemises, st KarS § 213 lg 1 - § 22 lg 3 ettenähtud kuriteos, kui ka rahapesus isikute grupi poolt, st KarS § 394 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteos ning ta tuleb õigeks mõista. Kohus mõistab süüdistatava õigeks seoses sellega, et tema osalemine kuriteos ei ole tõendatud, vaatamata sellele, et kuritegu iseenesest on kindlaks tehtud, kuid kohtu poolt uuritud tõendid ei tõenda selle toimepanemist Kalugini poolt. Süütuse presumptsiooni põhimõttest lähtuvalt on süü tõendamatus oma õiguslikus olemuses süüdistatava süütuse, kuriteost osavõtmatuse tõendus. Mõistes süüdistatavat õigeks tugineb kohus sellele, et olemasolevad tõendid on ebapiisavad tema süü tõsikindlaks järeldamiseks. Kuna kohus leidis, et süüdistatava tegevus talle nimetatud süüdistuse osas inkrimineeritud tegudes ei ole tõendatud, siis ei tule kohtul anda hinnangut ka sellele, kas tema tegevus vastab mõnele muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks see tegu võimalik

§ 268lg-s 6 sätestatud korras ümber kvalifitseerida.

4. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

§ 181

lg 1 alusel tuleb hüvitada Artur Kaluginile riigieelarvest valitud kaitsjale Anatoli Jaroslavskile makstud tasu üldsummas 3500 eurot (14.06.2012 arve-kviitung nr 126.14.02 summas 1000 eurot; 22.06.2012 arve-kviitung nr 126 summas 2000 eurot; 05.07.2012 arvekviitung nr 126/2.4 summas 500 eurot).

§ 181

lg 1 alusel tuleb jätta kriminaalmenetluse kulud - kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti, tunnistaja D. G sõidukulud 5 (viis) eurot, tunnistaja A. P sõidukulud 70 (seitsekümmend) eurot 17 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt kohtuistungil õigusabi osutamise eest 1344 (üks tuhat kolmsada nelikümmend neli) eurot - riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja

§-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Granatkina Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Antonina Roosimägi Rahvakohtunik 18