3-15-2248/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-2248 Kohtuasi M.M. kaebus Viru Vangla 15.06.2015 käskkirja nr 6-2/977 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: M.M. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 28.12.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 15.06.2015 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-2/977 (tl 4), millega määrati kinnipeetav M.M. (edaspidi kaebaja) tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks V/7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana 16.06.2015 kuni 16.09.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Seejuures märgiti, et vastavalt arsti poolt määratud korraldusele töötab ta päevas kuni 1 tund ning ei tohi tõsta raskusi üle 5 kilogrammi. 05.08.2015 vaideotsusega nr 6-12/169-4 (tl 11-12) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamiseks kaebaja esindaja poolt 15.07.2015 koostatud vaie (tl 9-10) rahuldamata. 1 Veel on toimikusse esitatud vaidlustatud käskkirja lisaks olev koristaja tööjuhend (tl 5), kaebaja avaldus, milles ta väidab, et ei suuda töötada ja palub tervisliku seisundi kontrollimist kirurgi poolt (tl 6), e-kirjavahetus enne tööle määramist võetud kooskõlastuste kohta (tl 32), väljavõtted SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloost (tl 13-17), vaidlustatud käskkirja muutmiseks 05.08.2015 antud käskkiri nr 6-2/1231 (tl 34), kaebaja töötamisi kajastav õiend (tl 35), erinevatel aegadel meditsiiniosakonnas tema tervisliku seisundi kohta koostatud tõendid (tl 38-54) ning tervisekaardi väljavõte ajavahemiku 01.01.2015 kuni 22.10.2015 kohta (tl 63-72). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 07.09.2015 esindaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 2-3) palus kaebaja Viru Vangla 15.06.2015 käskkiri nr 6-2/977 tühistada väites, et selle alusel on teda järjepidevalt sunnitud tööle ja seda ka juhul, kui ta pole seljavalu tõttu võimeline töötama. Seejuures ta selgitas, et on üle elanud raske liiklusavarii, mille tagajärjeks on pidevad seljavalud, vasaku põlveliigese piiratud liikuvus ja füüsilise tööga võimenduvad hulgimurdude jääknähud, mistõttu on käskkirjas määratud füüsilise töö tegemine raskendatud ja ohuks tema tervisele. Ilmselgelt kohatuteks pidas ta väiteid nagu ei saaks koristustööd tekitada sundasendit ja valu kaasa toovate liigutuste tegemist ning ta saaks ise valida sobiva asendi. Lisaks ei nõustunud ta ka väidetega, et tegemist on kerge majandustööga, mille puhul pole vaja tõsta raskeid esemeid ega ülemääraseid füüsilisi pingutusi ning osundas seejuures käskkirjale lisatud koristaja tööjuhendile. 16.11.2015 täienduses (tl 74-75) märkis kaebaja, et kuigi käesolevaks ajaks on käskkirja mõju lõppenud ei pruugi selle mõju ja praktiline tähendus täielikult ammendunud olla. Lisaks märkis ta ära asjaolu, et kinnipeetava töövõime teeb kindlaks arst, tema tervist on aga korduvalt hinnanud töötajad, kes pole vangla kodulehel olevate andmete kohaselt arstid. Väiteid aegajalt toimunud töötamise kohta ei pidanud ta asjakohasteks ning juhtis tähelepanu 06.10.2015 toimunud sündmusele, mil ta tööd tehes teadvuse kaotas. Ühtlasi esitas ta ka taotluse ja kuludokumendid (tl 76-78) 15 euro suuruse riigilõivu ja 430 euro suuruse esindaja tasu hüvitamiseks.
7. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 29-30) paluti kaebus rahuldamata jätta ning selgitati, millistest õiguslikest alustest ja sisulistest põhjendustest tööle määramisel lähtuti. Seejuures märgiti, et kuna tervisekaardis on kajastatud kõik andmed kaebaja terviseseisundi kohta, sealhulgas ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla dokumendid, on töövõime hindamisel lähtutud õigetest andmetest ja kaalutlustest ning tööle määramisel on meditsiiniosakonna seisukohaga ka arvestatud. Veel märgiti, et kuivõrd kaebaja poolt viidatud avarii toimus peaaegu neli aastat tagasi, on tema terviseseisund paranenud, juhiti tähelepanu võimalusele saada põhjendatud juhul tööst ajutine vabastus ning loetleti üles kuupäevad, millistel kaebaja töötas ja millistel ta küll keeldus töötamast, kuid ei saanud tema tervislikku seisundit hindama tulnud medõelt vabastust. Kokkuvõttes leiti, et vangla tegevus pole olnud kaebaja õigusi rikkuv ega tema inimväärikust alandav, tööülesanded on talle määratud tervislikust seisundist lähtuvalt ning tööle asumine pole seda halvendanud. 20.11.2015 vastuväites (tl 80-81) ei nõustunud vastustaja sellega, et kaebaja tervislikku seisukorda sai hinnata üksnes arst ning leidis, et tema käitumine oli õigusaktide ja kohtupraktikaga kooskõlas. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas vaatamata kaebaja terviseprobleemidele oli olemas alus selleks, et määrata ta majandustööle eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana.
9. Kinnipeetava tööle määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab uurida üksnes, kas sellekohase haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal üldse puudub. 2 Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele.
10. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kehtestatu kohaselt peab kinnipeetav reeglina töötama ning juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on neis kehtestatud, et vastavast kohustusest on vaba kinnipeetav, kes ei ole võimeline tööd tegema tervislikel põhjustel. VangS § 37 lg 3 kohaselt tuvastab kinnipeetava töövõime arst. Kinnipeetavale endale pole seaduseandja andnud õigust oma tervislikkust olukorrast tulenevat töövõimet hinnata. Kaebaja majandustööle määramine on meditsiiniosakonnas enne vastava käskkirja koostamist kooskõlastatud. Väljavõtted SA Põhja Eesti-Regionaalhaigla haigusloost, tervisekaarti tehtud kanded ning meditsiiniosakonna tõendid kinnitavad küll tervisega seotud probleemide olemasolu, kuid 02.06.2015 Viru Vanglasse saabudes on ta ennast ise töövõimeliseks pidanud ning 11.06.2015 on vangla arst tunnistanud ta võimeliseks töötama üks tund päevas ilma raskuste tõstmiseta. Teisiti ei ole arvanud ka teda 18.06.2015 läbi vaadanud kirurg, kes on tervisekaardi kandesse nr 88 märkinud, et patsient on töövõimeline ja ta ei näe põhjust töölt vabastamiseks. Seejuures nähtub, et arstid on olnud teadlikud nii 2011 toimunud avariist kui selle tagajärgedest. Kohtul puudub alus tervisekaardi kannete ja töövõime ulatuse kohta 11.06.2015 väljastatud tõendi ehtsuses ja sisulises õigsuses kahtlemiseks. Samuti pole mingit põhjust arvata, et vanglas töötavad arstid ei tea, missuguseid tööülesandeid peab kinnipeetav eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega toime tulla ilma tervist ohtu seadmata ja endale ülemääraseid kannatusi tekitamata.
11. Mitte igasugust terviseprobleemi, valuaistingut või ebamugavustunnet ei ole põhjust pidada töötamise kohustusest vabastavaks töövõimetuseks. Vaatamata kaebaja teistsugusele arusaamisele pole ruumide koristamine reeglina raske füüsiline töö, mistõttu saab sellega seonduvaid ülesandeid täita ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti poolt antud soovitusi, kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid ja arvestab tööga kaasneda võivate riskidega. Seda, et tegelikult on kaebaja töötanud, talle antud ülesannetega hakkama saanud ja see pole oluliselt mõjutanud tema tervislikku seisukorda, kinnitavad 15.10.2015 koostatud õiend tema töötamiste kohta ning tervisekaarti tehtud kanded. Koristaja tööjuhend sisaldab küll mitmeid erineva sisu ja raskusega ülesandeid, kuid see ei tähenda veel, et kõik need peavad kuuluma kaebaja kohustuste hulka. Tervisekaardi kannetest nr 102 ja 122 nähtub, et ta töötab kergemal tööl ja pühib tolmu. Kannete nr 87, 101, 106, 108, 111, 113, 116 ja 117 märked tugeva trenni tegemise ja raskuste tõstmise kohta ning kaebuste tekkimisest alles tööle määramise ajal viitavad selgelt, et kaebaja püüab üldse vabaneda talle ebameeldivast töökohustusest, kuigi on tegelikult võimeline ka suuremateks füüsilisteks pingutusteks, kui need, mis koristamisega kaasnevad. Seda arvamust ei muuda ka asjaolu, et 06.10.2015 on ta tööd tehes tasakaalu kaotanud ja kukkunud. Tervishoiutöötaja on ta veidi aega hiljem üle vaadanud ega ole silmaga nähtavaid kahjustusi tuvastanud. 14.10.2015 tehtud kandesse nr 129 pole ka arsti märkinud midagi tervisega seotud probleemide halvenemisele viitavat ega kaebajat töötamise kohustusest ajutiselt või alaliselt vabastanud. Lisaks leidis toimunu aset peale vaidlusaluse käskkirja toime lõppemist ja väljub seetõttu käesoleva kaebuse raamest.
12. Tööle vormistamise nõuded on loetletud justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg-s
13. Vaidlustatud käskkirja puhul on need kõik täidetud, sest selles on olemas kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, töökoht, tööle asumise aeg ja töötamise tähtaeg ning töötasu arvutamise põhimõte. See on antud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 1 2 lg 1 sätestatud pädevuse piires, järgib täpselt kaebaja kohta arsti poolt 11.06.2015 väljastatud tõendis sisalduvat ettekirjutust ning ära on toodud ka viited asjakohaste õigusaktide sätetele. 3
14. VangS § 38 lg 22 näeb ette, et kinnipeetava võib töökohustusest vabastada, kui ta ei ole võimeline seda täitma. Käesoleval juhul nähtub Viru Vangla meditsiiniosakonnas vormistatud arvukatest tõenditest ja tervisekaarti tehtud kannetest, et kaebaja on saanud tööle asumise korralduse saamisel avaldada oma tervise seisundist lähtuvaid vastuväiteid, mispeale kutsuti välja tervishoiutöötaja, kes kontrollis tema seisundit ja otsustas, kas on alust teda tööst vabastada või mitte. 15.07.2015 on tema tööaega lubatud lühendada ja 30.09.2015 on ta saanud töövabastuse, ülejäänud kordadel pole aga selleks põhjust leitud. Seejuures ei oma mingit tähendust asjaolu, et vastavat otsust pole teinud mitte arst vaid vangla meditsiiniosakonnas töötav õde. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-53-14 leidnud, et olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tööle määramisel, saab tema ootamatu terviserikkega seotud terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde.
15. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Just nii tuleb toimida ka käesolevas asjas. Eelnevalt juba märgitu kohaselt on vaidlustatud käskkiri kooskõlas kõigi õigusaktides niisugusele haldusaktile kehtestatud nõuetega. Kaebaja pole kohtumenetluses esitanud midagi, mis annaks võimaluse käskkirja õiguspärasuses kahtlemiseks või selle peale esitatud vaide kohta tehtud vaideotsuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumiseks. Seetõttu piirdub kohus ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud.
16. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja eest kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv ja 430 euro suurune esindaja tasu halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel hüvitamata. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused sama seadustiku § 109 lg-st 1 tulenevalt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 4