Obsah (6)

§ 146§ 142§ 144§ 147§ 154§ 158

2-15-6876 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-6876 Tsiviilasi

§ 146lg 4.

1. Hageja märgib, et: • hagi ei ole aegunud; • kostja on oma kohustusi rikkunud tahtlikult; • kostja ei ole nõuetekohaselt laenu tagasi maksnud ja intresse tasunud; • vale on kostja väide, et kostja maksis hagejale laenujäägi sularahas ära 2007.a märtsis; • kostja seisukohad ja avaldused on vasturääkivad ja sisaldavad valesid; • kostja omandas hagejalt võetud laenuga auto Mercedez Benz, millise müüs hiljem 2006.a novembris 110 000 krooni eest kolmandale isikule edasi. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Kostja leiab, et: • hagi on aegunud; • kostja on laenulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud; • kostja tasus laenumakseid korrapäraselt kuni 23.03.2007 kokku summas 95 352,32 krooni, so 6 094,12 eurot; • ülejäänud laenu tasus kostja hagejale 2007.a märtsis hageja palvel sularahas; • hageja väited, millede kohaselt nõudis hageja jooksvalt perioodil 2007 kuni 2012 kostjalt laenulepingu täitmist, on paljasõnalised ja tõendamata; • kostja poolt 2012.a tasutud maksed hagejale on eraldiseisvad ega oma mistahes kokkupuudet laenulepinguga; • tõendamata on hageja väited, et laen oli saadud auto ostmiseks. Kohtuotsuse põhjendus
4. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
5. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul juhinduvalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses.
6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
7. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
8. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on 2 2-15-6876 võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
9. Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et 28.03.2003 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 03028ET, mille alusel andis hageja kostjale laenu 153 000 krooni, so 9 778,48 eurot. Laenulepingu punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt tuli laenusumma koos intressidega maksta tagasi vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule hiljemalt 01.04.2006 (tl 4-6). Hageja kandis laenusumma üle 31.03.2003 (tl 22-25).
10. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja nõue on aegunud ning kas kostja on täitnud laenulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt.
11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 143 alusel võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on kohtule esitanud aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt hinnangu nõude aegumise osas.

§ 142

lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 144

kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg-st 1 tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 154

lg 1 kohaselt korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. 13. Puudub vaidlus, et laenulepingu nr 030328ET punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt tuli kostjal laen tagastada ja tasuda intresse vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule hiljemalt 01.04.2006 (tl 4-6). Laenu tagasimaksed ja intressi maksed olid korduvad kohustused

§ 154lg 1 mõistes.

Hageja laenulepingust tulenevad nõuded muutusid kõige hilisemalt sissenõutavaks alates 02.04.2006 ning juhindudes

§ 154

lg 1 teisest lausest nende aegumistähtaeg algas 01.01.2007 ning oleks lõppenud 31.12.2009. Hageja poolt esitatud Danske Bank A/S Eesti filiaali teatisest (tl 37-38) nähtub, et kostja on ise ning kostja eest on sooritatud laenulepingu täitmiseks makseid perioodil 02.05.2005-23.03.2007 kogusummas 77 473,76 krooni, so 4 951,48 eurot selgitustega „030328ET tagasimakse“ ja „030328ET tag.maks. 01.01.04“. Järgmised maksed on kostja teinud hagejale alates 02.08.2012 selgitusega „Autolaenu tagasimakse“. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 158

lg-st 1 hageja nõude kolmeaastane aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti 23.03.2007 ehk kostja poolt viimase laenumakse sooritamisega, so nõude tunnustamisega. Kostja väidete kohaselt tasus ta hagejale 2007.a märtsis sularahas ülejäänud laenujäägi. Hageja on sellele vastu vaielnud. Kohus märgib, et vaatamata sellele, kas kostja tasus ülejäänud laenujäägi sularahas 2007.a märtsis või mitte, lõppes hageja nõude aegumistähtaeg hiljemalt 2010.a aprilliks. Järgmised maksed pärast 2007.a tasus kostja hageja kontole alates 02.08.2012 (tl 38). Riigikohus on leidnud, et katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei olnud võla tunnistamise ajaks möödunud (vt RKTK 18.12.2013 otsuse 32-1-146-13 p 24 ja RKTK 21.11.2002 otsuse 3-2-1-122-02 p 11). Kohus märgib, et seega ei saanud alates 02.08.2012 kostja poolt tasutud maksed katkestada hageja nõude aegumist uuesti, 3 2-15-6876 kuna hageja nõue aegus hiljemalt 2010.a aprilliks. Seega oli 2012.a maksete tegemise ajaks hageja nõue juba aegunud. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas alates 02.08.2012 maksed sooritati vaidlusaluse laenulepingu katteks või muu võlaõigusliku suhte katteks, kuna hageja nõue oli nimetatud maksete tegemiseks aegunud. 14. Hageja on leidnud, et nõue ei ole aegunud, kuna kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning kohaldada tuleb

§ 146lg-s 4 sätestatud 10-aastast aegumistähtaega.

Kohus märgib, et VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on 22.09.2014 otsuse 3-2-1-67-14 punktis 37 märkinud, et

§ 146lg 4 kohaldamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et kohustus jäi täitmata.

Kohustuse tahtliku rikkumisega on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud neid asjaolusid ega tõendanud, et kostja oleks soovinud õigusvastast tagajärge ja käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Vastavat asjaolu ei saa järeldada ka hageja väidetest, et kostja müüs 110 000 krooniga 2006.a novembris sõiduauto, mille arvelt oleks võinud laenulepingu kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole kohaldatav

§ 146lg-st 4 tulenev aegumise 10-aastane tähtaeg.

15. Seega aegus hageja nõue hiljemalt 2010.a aprilliks. Hagi on esitatud 07.05.2015 ehk pärast nõude aegumist ning puudub alus hagi rahuldada. Koos põhinõudega aegus kooskõlas

§-ga 144 ka laenulepingust tulenev intressinõue. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata aegumise tõttu, puudub kohtul vajadus hinnata, kas kostja täitis laenulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Kohus märgib, et otsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid (tl 7-12, tl 39-41) asja lahendamisel kohtu hinnangul tähtsust ei oma ning seetõttu jätab kohus need tähelepanuta. Menetluskulud 16. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda. Nähtuvalt toimikust ei ole kostjale menetluskulusid tekkinud ning kostja ei ole esitanud ka menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Seega puudub alus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4