2-15-109566/8

2-15-109566 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-109566 XXX ja XXX hagi XXX vastu elatise nõudes Tsiviilasi 1755 eurot kummagi hageja osas Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad XXX (ik XXX) ja XXX (ik XXX), hagejate elukoht XXX hagejate seaduslik esindaja XXX ja lepinguline esindaja Tatjana Kalin Kostja XXX ik XXX, elukoht XXX Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalejad Kohtuistungil 22.10.2015 hagejate seaduslik esindaja XXX ja kostja XXX esindaja Hannes Kink .
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista XXX, ilt (ik XXX) elatis tema alaealiste laste XXX(ik XXX) ja XXX (ik XXX) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 24.08.2015 195 eurot kuus kummalegi lapsele laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXX kohustatud temalt kohtuotsuse p-s 2 väljamõistetud elatusraha üle kandma XXX kontole XXXXXXXXXX Swedbank, makse selgitus „elatis lapsele“. Menetluskulude jaotus. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. 1 2-15-109566 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
6. XXXon kantud isana alaealiste laste XXX (ik XXX) ja XXX(ik XXX) sünnitunnistustele.
7. XXX (ik XXX) ja XXX(ik XXX) jäid pärast vanemate kooselu lõppu elama koos emaga. Hagejate nõue ja selle põhjendused.
8. 24.08.2015.a kohtusse esitatud hagiavalduses paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise kummalegi lapsele summas 195 eurot, alates hagi esitamisest so 24.08.2015 kuni laste täisealiseks saamiseni. Vanemate abielu lahutati 15.08.2011 ning vanemad elavad eraldi. 2015 aastal isa oma lapsi ei ole toetanud. Eeltoodud asjaolu tingiski hagi esitamise kohtusse elatise väljamõistmiseks. 22.10.2015 kohtuistungil hagejate esindaja avaldab, et soovib kummalegi lapsele elatise miinimumi alates hagi esitamisest so 24.08.
10. Oma nõude tõendamiseks esitas hagejate seaduslik esindaja dokumentaalsete tõenditena laste sünnitunnistused, vanemate abielulahutuse tõendi ja arved ning tšekid lastele tehtud kulutuste kohta (tl 20-41). Kostja seisukohad.
11. Kostja oma 23.09.2015 vastuses hagile märgib, et kostjal on töövõime kaotus 50 % ning seepärast on tööde valik temale mõõdukalt piiratud. Käesoleval hetkel kostjal töökohta ega sissetulekut ei ole. 22.10.2015 kohtuistungil kostja märgib, et kostja soovib osaleda laste 2 2-15-109566 ülalpidamisel, kuid tal raha ei ole ja ka seepärast kompromiss ei ole võimalik. Kohtuotsuse põhjendused.
12. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
13. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
14. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
15. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
16. mai
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
18. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
19. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas menetlusosalistele nende tõendamise koormust hagi menetlusse võtmise määruses (t/l 18). Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hagejad seda teha paluvad, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. 3 2-15-109566
20. Hagis hagejad taotlevad elatist 195 eurot alates maikuust
21. 22.10.2015 kohtuistungil hagejate esindaja korrigeerib nõuet ning taotleb kummalegi lapsele elatist vähemalt minimaalmääras alates hagi esitamisest so 24.
22. 2015 kuni laste täisealiseks saamiseni. Seega tagasiulatuvat elatist hagejad ei taotle.
23. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et ta on oma laste ülalpidamiskohustust täitnud hagetaval perioodil. Seda kinnitab ka kostja ise 22.10.2015 kohtuistungil, et soovib osaleda laste ülalpidamisel, kuid tänaseks on ta ise muutunud abivajajaks. Elatise kohustuse täitmine kostja poolt on asjaolu, mille tõendamise koormus oli kostjal nagu kohus kostjale ka selgitas. Kuna hagejad on hagiavalduses väitnud, et kostja ei ole nende ülalpidamiseks elatist 2015 aastal ja kostja seda hagejate väidet ümber lükanud ei ole, tuleb asuda seisukohale, et kostja on rikkunud varasemalt oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega.
24. Edasi kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista summas 195 eurot igakuuliselt, alates hagi esitamisest so 24.08.
25. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 8 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära ja kohus asus kohtuotsuse p-s 10 seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on oma laste ülalpidamiskohustust hagetaval perioodil täitnud piisavas ulatuses, kuulub vastavalt hageja poolt taotletule kostjalt elatis väljamõistmisele kummalegi lapsele 195 eurot kuus. Kuna alates 2015 aastal on elatise miinimummäär 195 eurot ja kohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning Riigikohtu otsustes elatise suuruse kohta märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, loeb kohus põhjendatuks välja mõista elatis minimaalmääras so 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.
26. Kohus on seisukohal, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Tulenevalt hagejate poolt taotletust tuleb kohustada kostjat elatis üle kandma XXXkontole XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank, makse selgitus „elatis lapsele“. Menetluskulude jaotamine.
27. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Juhindudes eeltoodust jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda, kuna vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, 4 2-15-109566 oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik. Tsiviilasja hinna määramine.
28. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 1755 eurot (9 x 195 eurot) kummagi lapse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Lukiina Vismann 5