) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Võlgnik on esitanud 16.11.2015 kohtule arve nr 43-2015 õigusabikulude kandmise kohta summas 952,90 eurot, millele lisandub käibemaks 190,58 eurot, kokku 1143,48 eurot. Arve kohaselt on õigusabiteenust osutatud võlgnikule 7,33 h, mis hõlmab pankrotiavaldusega tutvumist ja õiguslikku analüüsi, pankrotiavaldusele vastuväidete koostamist ja kohtuistungiks ettevalmistamist. Õigusabiteenuse tunnihinna määraks on märgitud 130 eurot, millele lisandub käibemaks. 16.11.2015 toimunud kohtuistungil leidis võlausaldaja, et nimetatud toimingutele on põhjendatud ajakulu 5 h. Võlausaldaja on 17.11.2015 kohtule esitatud omapoolses menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et tal puuduvad vastuväited võlgniku menetluskuludele. 19.11.2015 esitas võlgnik täiendava menetluskulude nimekirja ning 01.12.2015 vastava arve nr 48-2015, mille kohaselt on võlgnikule täiendavalt osutatud õigusabiteenust 379,60 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 75,92 eurot ning 2,92 h ulatuses. Arve hõlmab kohtuistungil osalemist ja kompromissi arutelu ja koostamist. Õigusabiteenuse tunnihinna määraks on märgitud 130 eurot, millele lisandub käibemaks. 01.12.2015 kohtule esitatud seisukohas palub võlgnik jätta kompromissläbirääkimiste menetluskulud poolte endi kanda. Seega arvestab kohus arvel nr 48-2015 näidatud ajakulu 2 h kompromissi arutelu ja koostamise osas võlgniku menetluskulude hulgast välja.
lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Võlgnik eelnimetatud asjaolusid pole kinnitanud. Seega tuleb antud juhul menetluskuludelt käibemaks maha arvata. Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu määraks on märgitud 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas puuduvad asjaolud, mis õigustaks nimetatud tunnitasu määra kohaldamist, kuivõrd tegemist pole tavapärasest keerukama ega mahukama õigusvaidlusega. Arvestades Riigikohtu seisukohti lahendites 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13 loeb kohus võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et võlgniku menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja toimingutele kulunud aeg on olnud vajalik ja põhjendatud, välja arvatud arvel nr 48-2015 näidatud ajakulu 2 h kompromissi arutelu ja koostamise osas. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlgniku menetluskulude suuruseks 990 eurot (ilma käibemaksuta), tulenevalt tunnitasu määrast 120 4 eurot (ilma käibemaksuta) ja toimingutele kulunud põhjendatud ajast 8,25 h. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.