Vasily Karpov tunnistati süüdi
Vastavalt
lg 1 mõisteti liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 13 (kolmteist) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus alates 18.10.2005.a kuni 19.10.2006.a, s.o 1 aasta 2 päeva. Kandmisele 2 kuulub 11 (üksteist) aastat 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust. Karistusaega nähti ette arvestada alates 20.10.2006.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning vanglas kannab ta karistust esimest korda. Karistust kannab isik rahalise kasu saamise nimel ja emotsioonide kontrollimatuse tõttu toime pandud mõrva eest. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Convictus, Eluviisitreening ja Viha juhtimine ning osalenud MTÜ Teekond tugigrupis. Isik on töötanud vanglas majandustöödel, kuid on esinenud ka tööst keeldumist. Alates 24.08.2015 töötab isik majandustöödel ning keeldub töötamast. Kinnipeetav on omandanud vangistuses riigikeele A2- ja B1-taseme ning osaleb riigikeele B2-taseme kursustel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 9 kuud vangistust. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, 24.09.2015 on talle määratud seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine tööst keeldumise eest. Taotluses esitatud aadressil xxxx asub kolmetoaline korter, milles elab kinnipeetava isa. Enne vangistust elas Vasily Karpov samal aadressil. Isa on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks Vasily Karpovi suhtes oma elukohas. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse Narva Soldina Gümnaasiumis. Peale põhikooli lõpetamist õppis isik Narva Kutsekoolis, mis jäi pooleli. Kinnipeetava sõnul oli ta mingil perioodil arvel Töötukassas, kunagi töötas ta lukksepana. Kinnipeetaval puudub eriala, kuid hetkel ei soovi ta vanglas eriala omandada, sest pakutavad erialad talle ei meeldi. Vangistuses toetab kinnipeetavat perekond. Enne vangistust töötas isik mitteametlikult. 22.09.2015 seisuga on isikul tasumata nõudeid 8115,07 eurot. Uue kuriteo sooritamise risk seoses majandusliku olukorraga on olemas, kuna toimepandud kuriteo ajendiks vastavalt kohtuotsusele oli materiaalse kasu saamine. Isik ise sellega ei nõustu. Vangistuses on kinnipeetav korduvalt keeldunud töötamast. Taotluses esitatud tööandja xxxx omanik P K selgitas, et ta võtab Vasily Karpovi katseajaga tööle, ettevõtte tegevusalaks on xxxx, objektid asuvad xxxx, xxxx ja xxxx. Lähedastest suhtleb kinnipeetav ema O K ja isa A K. Vanemad on lahutatud ja elavad eraldi, suhted nendega on väidetavalt head. Suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Pereliikmetega suheldakse tihti kirja ja telefoni teel, on käidud ka kokkusaamistel, kus on käinud ka teisi sugulasi. Suhtlusringi kohta on isa arvanud, et kuna ajast, mil Vasily Karpov asus karistust kandma, on palju aega möödas, on endise suhtlusringiga suhted usutavasti katkenud. Kinnipeetava sõnul ei ole tal alkoholiga probleeme olnud. Alkoholi tarvitas isik väidetavalt väga harva. Isik tegeles enda sõnul spordiga (poks) ja seetõttu ei tarvitanud alkoholi ega vajanud seda. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta enne vangistust amfetamiini, kuid väidetavalt sõltuvust narkootilistest ainetest ei tekkinud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikut on 2-l korral karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi. Kinnipeetava enesehinnang on põhjendamatult kõrge. Kuriteo soodusteguriks oli emotsioonide kontrollimatus. Isiku käitumine võib olla ettearvamatu, kuna võib tekkida ootamatuid vihahooge. Vangistuses on isikule määratud mitu distsiplinaarkaristust, mis on seotud kergesti ärritumisega ning vanglaametnike suhtes ähvardavate väljendite lausumisega. Isik on korduvalt eiranud vanglaametnike korraldusi. Oma käitumist õigustab isik sellega, et temaga ei arvestata ja tal on keeruline iseloom. Ise tunnistab, et see on tema nõrk külg ja ta tahaks õppida oma tunnetega toime tulema. Kinnipeetava puhul domineerib egotsentrilisus (eelkõige mõtleb iseendast ja enda heaolust). Vangistuses on kinnipeetavale määratud hulgaliselt distsiplinaarkaristusi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 13%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 19%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo 3 toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kui kohus peab otstarbekaks Vasily Karpov tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 18.10.2018 ning käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks kohustada teda täitma
Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 5 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks xxxx on isa A K ja vend N K, samuti elab xxxx kinnipeetava ema O K. Kinnipeetav on vallaline ning lapsi tal ei ole. Isa usub, et Vasily Karpov on suuteline täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Isa A K on valmis kinnipeetavat vabanemisel igati toetama. Vasily Karpov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on avaldanud soovi vabaneda ka elektroonilise valve alla. Ta on nõus täitma kõiki, ka väga rangeid kohustusi. Distsiplinaarkaristuste saamiseks mingeid erilisi põhjuseid ei olegi, tavaliselt tekib selline olukord inimeste vahel emotsionaalselt. Teda loetakse lihtsalt selliseks emotsionaalseks inimeseks, kellel on sellega seoses palju rikkumisi, aga ühelgi korral ei ole karistus olnud seotud vägivallaga. Kõik, mis ta öelda tahtis, pani ta kirja ja saatis kohtule. Ta oli 22-aastane, kui sattus vanglasse, nüüd on ta 33-aastane. Vasily Karpov kinnitas, et saab aru, et tema käe läbi kaotas teine inimene elu. Sellest jääb talle terveks eluks süütunne nende inimeste ees. Ta ei ole oma elus midagi näinud, sest on nii palju aastaid vanglas olnud. Kinnipeetav palus anda talle võimalus hoolitseda oma isa eest, kes on haige. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vasily Karpovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 24.09.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla V. Karpovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda, ei saa jätta tähelepanuta, et ta kannab karistust julma eluvastase kuriteo – mõrva, st teise inimese piinaval ja julmal viisil omakasu motiivil tapmise eest. Viru Maakohus 20.10.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-4388
MS § 199 lg 1 p 1 alusel. V. Karpovi iseloomustusest nähtub, et tema puhul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 13%, mis ei ole madal risk. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on V. Karpov kõrgohtlik avalikkusele. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja elu kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 18.10.2018) kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta ja kümne kuu, mis on pikk aeg. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur käesoleval ajal Vasily Karpovi ennetähtajalisele vabastamisele vastu.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vasily Karpov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega. Kuigi käesolev karistus on kinnipeetava esimene kriminaalkaristus, ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta asjaolu, et karistus on mõistetud muuhulgas raskeima esimese astme eluvastase kuriteo, s.o mõrva eest
p 1,5 järgi (tapmine, mis on toime pandud piinaval ja julmal viisil ning omakasu motiivil). Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid vangistuse jooksul on talle määratud üle 20 distsiplinaarkaristuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui isikul on raskusi kehtestatud normide ja reeglite järgimisega ka vanglas range järelevalve tingimustes, seab see kahtluse alla tema võime vabaduses olles seaduskuulekalt käituda. Kohtul puudub kindlus selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine aitaksid vähendada isiku ohtlikkust ühiskonnas, kuna agressiivsus on tema puhul olnud probleemiks ka kinnipidamisasutuses. Arvestades Vasily Karpovi poolt toimepandud kuriteo (mõrva) asjaolusid ja nimetatud kuriteo raskust, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega kannatanu lähedaste ja ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks kohtu arvates ilmselgelt ennatlik. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla 5 kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohus nõustub prokuröriga selles osas, et karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Vasily Karpovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on vangistuse jooksul osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides ning õppinud riigikeelt. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.