lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust ning
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati Pavel Hissamutdinovile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks raskema, Viru Maakohtu 02.10.2013 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 30.01.2015 kohtumäärusega muudetud karistusega 4 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.08.2013-01.10.2013, s.o 1 kuu 18 päeva, lugedes lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva vangistust, mille kandmise aega arvatakse alates 02.10.2013. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Isikut on peamiselt karistatud varguse, röövimise, kelmuse ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Varasemalt on isikut karistatud ka kehalise väärkohtlemise eest. Praeguses kuriteos on isik samuti kasutanud vägivalda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja alkoholi kuritarvitamine. Väärteokorras on isikut karistatud 14-l korral erinevate väärtegude toimepanemise eest. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammides Viha juhtimine ja Eluviisitreening, lisaks on ta osalenud MTÜ Teekond ja OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes. Vangistuses on isik osalenud riigikeele A2 ja B1 taseme õppes ning osaleb kunstiringis. Ajavahemikus 17.11.2014-16.02.2015 osales isik tööhõives majandustöödel koristajana, alates 16.02.2015 osaleb tööhõives tootmistööl. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 10 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Isik elas enne vangistust koos oma vanematega aadressil xxxx. Võimaliku tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral soovib isik elama asuda koos oma elukaaslase ja ühise lapsega aadressile xxxx. Korter kuulub kinnipeetava elukaaslasele. Elektroonilise 3 valve seadmete paigaldamiseks on korteris kõik vajalikud tingimused olemas. Kinnipeetav omab põhiharidust, mille omandas xxxx Gümnaasiumis. Peale seda asus isik õppima xxxx Kutsekooli elektri-gaasikeevitaja erialale. Vanglas olles õppis isik elektrikuks. Kinnipeetav soovib omandada riigikeele B2 taseme. Isik on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Viimasel ajal tegi kinnipeetav juhutöid ja oli töötuna arvel Töötukassas. Kinnipeetav sai töövõimetuspensioni ning rahaliselt toetasid teda ka vanemad. Isikul on suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega ja seda olenemata sissetuleku suurusest. Isiku toimetulekut mõjutasid alkoholi tarvitamine ja võlad. K-raha andmetel seisuga 25.09.2015 on isikul vabanemisfondis 227,36 eurot, täitmata nõuded puuduvad. Kinnipeetava arvates ei teki tal probleeme töö leidmisega. Samuti võib OÜ Corrigo pakkuda isikule konsultandi kohta Anonüümsete Narkomaanide grupis, kuid seda läbi Töötukassa, kuid enne tuleb läbida konsultandi kursused ja siis saab kandideerida OÜ-sse Corrigo konsultandiks. Isik peab olema peale vabanemist kaine minimaalselt aasta. Isiku suhted vanematega ja praeguse elukaaslasega on head. Kinnipeetav suhtleb ka endise elukaaslase ja lapsega ning väidetavalt toetab neid. Vanglas toetavad kinnipeetavat tema vanemad. Isik väidab, et ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega. Enamikes isiku poolt sooritatud kuritegudes esinevad kaasosalised, millest võib järeldada, et isik on sõprade poolt mõjutatav. Isik kordab samu vigu. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik tunnistab alkoholi probleemi olemasolu, alkoholijoobes võib ta käituda agressiivselt ning kasutada vägivalda. Isik ise ennast sõltlaseks ei pea. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes ja vägivalda kasutades. Kinnipeetav mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust ja soovib alkoholist täielikult loobuda. Isikul on diagnoositud ka narkosõltuvus. Kinnipeetav saab aru, et narkootikumide tarvitamine tekitab kahju nii temale kui ka teda ümbritsevatele inimestele. Isik on varem läbinud narkovõõrutusravi. Kinnipeetav soovib täielikult loobuda narkootikumide tarvitamisest ning arvab, et suudab sellega toime tulla. Isikul on diagnoositud krooniline haigus ja määratud töövõimetus. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Isik kordab sageli samu vigu ning ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Probleemide lahendamisel lähtub hetke vajadusest. Isik väidab, et tal on olemas realistlikud pikaajalised eesmärgid nagu töö leidmine ja perele pühendumine. Kinnipeetav teeb ametiisikutega koostööd. Katseajal on isik sooritanud uue kuriteo, mis näitab, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kinnipeetav ise väidab, et on oma hoiakuid muutnud, soovib pühenduda perele ja lapse kasvatamisele ning ei soovi enam tagasi vanglasse sattuda. Isiku ohtlikkus seisneb selles, et olles alkoholijoobes võib ta toime panna kelmuse, väljapressimise, röövimise ja kehalise väärkohtlemise. Oht on kõige tõenäolisem peale alkoholi tarvitamist, kui ta võib käituda agressiivselt ja kasutada vägivalda. Rahaliste vahendite puudumisel võib isik panna toime varguse, röövimise. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 73% (kõrge risk) ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47% (keskmine risk). Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku kohustada Pavel Hissamudtinovit täitma
Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks teeb vangla ettepaneku määrata 10 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Katseaeg ja käitumiskontroll oleks otstarbekas määrata kuni isiku karistusaja lõpuni, s.o kuni 08.11.
Elektroonilise valve tähtaja pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 10 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Pavel Hissamutdinov selgitas, et ta on valmis ja soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on olnud terve kuu avavanglas ning töötab elektri-gaasikeevitajana ja remondilukksepana OÜ-s xxxx. Avavanglas viibib ta alates 13.11.2015. Vabanemise korral on tal võimalus saada sinna firmasse tööle, ta on ülemusega rääkinud ja talle garanteeritakse töö. Garantiikirja tal selle kohta ei ole, kuid on suuline kokkulepe. Ta suudab vabanemisel hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Ta võtab osa anonüümsete narkomaanide grupi tööst, vanglas ta mingit ravi saanud ei ole. Vabanedes ta ei jätka suhteid isikutega, kes on kriminaalkorras karistatud. Ta ei suhtle nendega juba kaks aastat. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Pavel Hissamutdinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 24.09.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla P. Hissamutdinovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et P. Hissamutdinovi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on varem 10-l korral karistatud. Reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. P. Hissamutdinovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. P. Hissamutdinov kannab
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust, mh I astme varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. P. Hissamutdinovi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt 5 riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga (röövimine), või selle katse, ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Enne vangistust oli P. Hissamutdinovil probleeme alkoholi kuritarvitamisega (diagnoositud alkoholisõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et P. Hissamutdinovi iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele. Tema poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 73% (kõrge risk) ja 52% (keskmine risk). Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 08.11.2017) kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle ühe aasta ja kümne kuu. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Pavel Hissamutdinovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et Pavel Hissamutdinov tuleks vabastada vangistusest enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Seda põhjusel, et isik on vangistuses aru saanud oma tegude tagajärgedest ja on otsustanud, et elus tuleb teha kardinaalsed muutused. Tal on lähedased ja laps ning kaitsja usub, et see on motivatsioon, et elada seaduskuulekat elu. P. Hissamutdinovil puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ta saab elada õiguskuulekalt. Isikul on elukoht. Ta on õppinud vangistuses olles eesti keelt ja soovib seda ka edasi õppida ning see aitab tal vabaduses tööd leida. Ta on osalenud paljudes sotsiaalprogrammides, on töötanud ja tal on tööharjumus. Kinnipeetav on praegu avavanglas, ta töötab ja tal on vabanedes võimalus jääda tööle OÜ-sse xxxx. Isikul ei ole enda sõnul enam probleeme alkoholi ja narkootikumidega. Ta ei ole viimased kaks aastat suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Eeltoodud asjaoludel on alust arvata, et Pavel Hissamutdinov ei pane vabaduses olles toime uusi kuritegusid.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Pavel Hissamutdinov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Toimepandud kuriteod on valdavalt olnud varavastased. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Käesoleval ajal kannab isik karistust muuhulgas esimese raskusastme varavastaste kuritegude (röövimise katse ja röövimine) eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud varalise kasu saamise eesmärk ning soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Isikul on diagnoositud alkoholi- ja narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kriminaalhooldusele on isikut määratud korduvalt, kuid katseajad on lõpetatud teise kohtuotsusega isiku kinnipidamiskohta 6 saatmisega. Sellest tulenevalt võib järeldada, et varasemad karistused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Viru Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 73%, mis on kõrge risk ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%, mis on keskmine risk. Kohus ei ole kindel, et elektroonilise valve kohaldamisega kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada, kuna isik on ka varasemalt korduvalt kriminaalhooldusele allutatuna pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Pavel Hissamutdinovi suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetav on osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides, taasühiskonnastavates tegevustes ja riigikeele õppes. Kinnipeetav on osalenud ja osaleb tööhõives ning käesoleval ajal viibib avavanglas. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello, kellel kulus õigusabi osutamiseks 54 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.