← Eesti

2-15-112625/7

Obsah (11)§ 442§ 416§ 394§ 187§ 317§ 407§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2015, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-112625 Tsiviilasi OÜ Aktiva Fin

§ 442lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal M K’il on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded OÜ Aktiva Finants esitas 05.06.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 16.09.2015 hagi M K’i vastu võla nõudes. Seoses puuduste kõrvaldamisega esitas hageja 25.09.2015 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 20.09.2012 liitumislepingu nr 30050618, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja nõutud summasid ei tasunud. Tele2 Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas AS Tele2 Eesti poolt regulaarselt esitatud arvetel. Tele2 Eesti AS on väljastanud arveid miinimumarve kasutamata summadele. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingust, mis sätestab- juhul kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiiliteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilteenuseid kasutada, kuid kohustub tasuma AS-le Tele2 Eesti miinimumarveid kuni mobiiliteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. Lepingu lõpetamise kuupäev on 28.02.2013. Arvetest tulenevalt on tasumata 147,04 eurot, millest arvestati maha arvel nr 37102649 märgitud viivis summas 3,83 eurot. Eeltoodust lähtuvalt on kostjal arvete eest tasumata 143,21 eurot. Tele2 Eesti AS loovutas 3.10.2014 kostja vastase nõude põhisummas 143,21 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale on esitatud arve võlgnevuse sissenõudmise kuluga. Võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste p 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama AS-le Tele2 Eesti kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate AS Tele2 Eesti esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40%. Vastavalt Tele2 Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 6.13.2, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti AS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja arvestab viiviseid alates arve nr. 39483685 maksetähtajale 18.08.2013 järgnevast päevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani, kokku summas 140,70 eurot. Hageja palub kostjalt M K’ilt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 143,21 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 140,70 eurot ja lisanduva viivise 0,15% päevas põhinõudelt alates avalduse esitamisest, kuid mitte rohkem kui 2,51 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud

§ 317lg 1 p 1, lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 28.09.2015.

Kostjat on kohustatud hagile vastama 28 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 20.11.2015. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega, rahuldades sealjuures menetluskulude taotluse osaliselt. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 28 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 28.09.2015 ja loeti kättetoimetatuks 13.10.2015, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 10.11.2015.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 159,78 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva ja numbri osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Asi ei ole keerukas, kuivõrd sisuliselt on hageja esindaja koostanud/saatnud vaid 3- lehelise standardse sisuga hagi. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 60 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.