← Eesti

2-15-13726/12

Obsah (6)§ 22§ 1§ 9§ 31§ 29§ 23

2-15-13726 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-15-13726 Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 15. detsember 2015 kell 16.30. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Kohtutäitur Andrei Kre

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. novembril 2015 esitatud aruande kohaselt Sirje Soodla oli abielus T S (isikukood xxxx). Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt oli võlgniku ja tema abikaasa varaliste suhete liigiks ühisvarasuhe. Alaealisi lapsi võlgnikul ei olnud.
  3. Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs teostas võlgniku pärandvara inventuuri ning selgitas välja võlgniku pärandvarasse kuuluvad varad ja kohustused. Inventuuri kohaselt moodustasid seisuga 22.04.2015 võlgniku kohustused 20 750.02 eurot ja võlgniku vara 2 502.14 eurot. 2

(5)2-15-13726
  1. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule korteriomand xxxx, registriosa numbriga xxxx, mille üldpind on 56,60 m
  2. Kinnistusraamatu III jakku on kantud keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks Swedbank AS-i kasuks. Kinnistusraamatu IV jakku on kantud hüpoteek summas 400 000 krooni Swedbank AS-i kasuks. Ajutine haldur tutvus korteriomandi seisukorraga, korter on remonti vajav, aknaklaasid on osaliselt lõhutud. Ajutine haldur küsis hinnangut korteriomandi võimaliku turuväärtuse kohta AS-i Pindi Kinnisvara Tapa piirkonna maaklerilt U S, kelle sõnul on korteriomandi turuväärtus hinnanguliselt 4 000 eurot. Arvestades, et korteriomand kuulub ühisvara hulka, on pankrotivarasse kuuluva osa väärtus 2 000 eurot.
  3. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud sõidukeid, väikelaevu, laevu ja jette. Liiklusregistri andmetel on võlgniku abikaasa T S nimele registreeritud sõiduk xxxx (ehitusaasta 1982) registreerimismärgiga xxxx. Sõiduk kuulub võlgniku ja endise abikaasa T S ühisvara hulka. Arvestades sõiduki vanust, ei ole ajutise halduri hinnangul nimetatud vara likviidne. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontosid ja võlgnik ei ole liitunud kogumispensioniga. Äriregistris puuduvad võlgnikul mistahes seosed äriühingutega. Võlgniku nimel on avatud AS-is Swedbank arvelduskonto, mille saldo 13.10.2015 seisuga on null. Muud teadaolevat vara võlgnikul ei ole. Kokku on võlgniku pärandvarasse kuuluva vara väärtus hinnanguliselt 2 000 eurot.
  4. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt väljastatud informatsioonile on võlgnikul kohtutäiturite juures täitmisel viis sissenõuet summas 17 944.20 eurot, s.h: OK Debt Collect OÜ 1 348.91 eurot, kohtutäitur Raigo Pärs; Swedbank AS kokku 14 762.71 eurot, kohtutäitur Andrei Krek; Omega Invest OÜ 832.15 eurot, kohtutäitur Raigo Pärs; Julianus Inkasso OÜ 1 000.43 eurot, kohtutäitur Kairi Laiõun. Seisuga 05.11.2015 on teatanud võlgnevustest: Swedbank AS kokku 16 186.59 eurot; TF Bank AS 1 657.09 eurot, nõude aluseks maksekäsk nr 2-11-30325/
  5. Võlgnevused Kohtutäitur Raigo Pärsile 623.01 eurot. Võlgniku kohustused moodustavad kokku 21 648.18 eurot.
  6. Ajutine pankrotihaldur ei ole leidnud tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Ei ole välistatud, et vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused ilmnevad võlgniku pankrotimenetluse käigus, kuid võlgniku surma tõttu ja ajutise halduri poolt kogutud andmete põhjal võib väita, et vastavate aluste ilmnemine on vähetõenäoline. Käesoleval juhul tekkis alaline maksejõuetus võlgniku surma tõttu 18.06.2013, millest tingituna jäid täitmata võlgniku kohustused võlausaldajate ees. Samas, arvestades võlgniku elu ajal tema vara suhtes algatatud täitemenetlustes sissenõutavate kohustuste suurust, on üheks maksejõuetuse tõenäoliseks põhjuseks ka maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine ja piisava sissetuleku puudumine võetud rahaliste kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga ning esineb pankrotisituatsioon. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

12. Ajutine haldur palus

§ 1

lg 2, lg 3, § 28, § 29, § 30 alusel anda võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele võimalus tasuda menetluse raugemise vältimiseks pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1 500 eurot. Juhul, kui kohtu poolt määratud summat ei tasuta, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu vastavalt

§-le 29 ja määrata ajutise halduri tasu. KOHTUISTUNG 13. Kohtuistungil avaldaja jäi avalduse juurde. 3

(5)2-15-13726
  1. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
  3. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 9

lg 2 järgi võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 17.

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on varasid hinnanguliselt 2 000 eurot. Võlgnikul lasuvad kohustused 21 648.18 euro ületavad tema vara 10.82 korda. 18.

§ 29

lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 05.11.2015 kohus vastavalt

§ 29

lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 15.12.2015 1 500 eurot ettetasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud. 19. Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku pärandvarast ei jätku kohustuste täitmiseks. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab pärandvara pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud 20.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 21. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 7,75 tunni eest summas 620 eurot, millele lisandub käibemaks. Pärandvaras puuduvad vahendid menetluskulude katteks, mistõttu taotleb haldur ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest. 4

(5)2-15-13726 22.

§ 23

lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 23.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik, mille kaudu ajutine haldur tegutses. Ajutise halduri tunnitasu suurus 80 eurot ei ületa

§ 23lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot.

Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse osaliselt ning määrab OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot. 24. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1

lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.