lg 1 kohaselt isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. Kinnistute kinkelepingutes on mõlema kinnistu väärtuseks märgitud 100 000 krooni, seega kokku 200 000 krooni (so 12 782, 33 eurot). Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (
Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (
Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
õ 177 lg 4).
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda
lg 4 alusel olenemata sellest et hagi jääb rahuldamata, arvestades asjaoluga, et hagejad on kostjat 6 2-15-5879 kinkelepinguga märkimisväärselt rikastanud, hagejad on eakad inimesed ja H. R. tervislik seisund on halb. Kohtu hinnangul oleks sellises olukorras hagejatelt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.