järgi kiirmenetluses-kokkuleppemenetluses Prokurör Kirjaliku arvamuse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Menetlustoiming süüdimõistetu Karel Kolgi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla Menetlusosalised süüdimõistetu: Karel Kolk (isikukood 38812292787; elukoht vabanemisel XXXX Kohtuistungi toimumise aeg 15.12.2015 RESOLUTSIOON Jätta Karel Kolk temale Tartu Maakohtu 04.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-151692 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Määruse koopia saata kinnipeetavale ning Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 04.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1692 tunnistati Karel Kolk süüdi
järgi ning temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 28.02.–02.03.2015, s.o 3 päeva ja Karel Kolgi kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 17.09.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuu ja 11 päeva võrra ja Karel Kolgi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 9 1 kuud ja 8 päeva vangistust.
lg 1 p 1 alusel mõisteti lisakaristus ja võeti Karel Kolgilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 20.03.2015. Karel Kolgi karistusaeg algas 05.05.2015 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 13.02.2017.
Karel Kolk esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu vangla toetab, tuginedes keskmisele riskitasemele, Karel Kolgi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga ( vangla teotab ennetähtaegset vabanemist elektroonilisele valvele allutamisega). Süüdimõistetu Karel Kolk avaldas kohtuistungil, et ta ei kavatse tulevikus enam seadusvastaseid tegusid toime panna. Karel Kolgi sõnul on tal võimalus peale vabanemist asuda tööle. Kohtu seisukoht Karel Kolk kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning isik nõustub
Käesolevaks ajaks on Karel Kolk temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas
lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et Karel Kolk plaanib vabanemisjärgselt asuda elama vanaema E.M. juurde aadressil XXXX, kus elas ta ka enne vangistust. Maja omanik E.M., kes elab samuti sel elupinnal, on andnud nõusoleku seal elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on tal olemas õiguslik alus nimetatud eluruumis elamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune eluruum samuti elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.
lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalsete eeldustena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Vangistuse kandmise ajal on kinnipeetava käitumine olnud hea. Ta on end üleval pidanud rahulikult ning temaga ei ole probleeme olnud. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Vabanedes oleks Karel Kolgil olemas kindel elukoht. Tal on olemas ka perekond, kes saaks teda moraalselt toetada. Kohtule on esitatud garantiikiri XXXX poolt, et Karel Kolk saaks vabanedes nimetatud ettevõttes tööle asuda. Karel Kolk on varem mitmel korral kuritegude toimepanemise eest karistatud, sh isikuvastase, varavastaste ja liiklussüütegude toimepanemise eest. Neljal korral karistati teda tingimusliku karistusega. Vaatamata sellele ei teinud Karel Kolk soovitud järeldusi, vaid jätkas seadusi eiravat käitumist. Seejuures on tähelepanuväärne see, et õigusrikkumiste toimepanekut jätkas Karel Kolk ka katseaja kestel. Lisaks on Karel Kolki karistatud arvukate väärtegude, enamasti
Kõik eelnev iseloomustab Karel Kolki isikuna, kes suhtub hoolimatult ühiskonnaelu reeglitesse ning kaldub elama teiste isikute arvel. Selliste hoiakute olemasolu viitab sellele, et oht Karel Kolgi poolt uute kuritegude toimepanemiseks on endiselt olemas. Lisaks ilmneb kohtule esitatud materjalidest, et Karel Kolk ei ole seniajani aru saanud enda rollist kuritegeliku käitumisviisi valikul. Nimelt käitub ta sageli impulsiivselt, mõtlemata oma tegude tagajärgedele. Samuti on ta oma tegusid vabandanud ning oma süüd vähendanud, avaldades, et ta ei näe joobes juhtimises midagi halba. Ehkki Karel Kolgi kohtuistungil antud seletustest ning temale vangla poolt antud iseloomustusest nähtub, et tal on motivatsioon muutuda, ilmneb Karel Kolgi iseloomustusest seegi, et ta vaatamata realistlikule tegevuskavale, mis aitaks tal muuta oma eluviisi ja vältida uute kuritegude toimepanekut., ei paista ta reaalselt teadvustavat tegutsemise vajadust. Seegi viitab uute kuritegude toimepanemise kõrgele ohule. Vanglas on Karel Kolgile koostatud individuaalne täitmiskava. Selle järgselt on Karel Kolk läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et kinnipeetava osalus programmis oli rahuldav, motivatsioon osalemiseks eelkõige väline. Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnanud, leiab kohus, et Karel Kolki ei saa käesolevalt enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on elektrooniline valve meetmeks, mida saab kohaldada isikute puhul, kellel on tahtekindlust ja motivatsiooni järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, kuid nende ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamiseks pole saabunud veel seaduses sätestatud tähtaeg. Karel Kolgi varasem elukäik ja muuhulgas suutmatus ka käitumiskontrolli ajal käituda õiguskuulekalt, annab kohtule põhjuse arvamuseks, et tegemist on impulsiivse ja mitte tahtekindla isikuga, kelle puhul elektroonilise valve kohaldamine ei suuda piisavalt tagada seda, et ta ei jätka uute kuritegude toimepanekut. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.