2-14-1183/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2015.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-1183 Tsiviilasi XXX Aktsiaseltsi hagi XXX vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 1 309.34 eurot. Menetlustoiming menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: XXX Aktsiaselts (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: Kaili XXX (e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline tiina@hema.ee) esindaja: Tiina Pill (e-post RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX Aktsiaseltsi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja menetluskulud summas 350.00 (kolmsada viiskümmend) eurot, XXX Aktsiaseltsi kasuks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohus jätnud 26.06.2015.a otsusega esimese ja teise astme menetluskulud kostja kanda. Riigikohus jättis 12.10.2015.a määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. XXX Aktsiaselts esitas 28.10.2015.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega. Hageja menetluskulud koosnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust kokku 150.00 eurot ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 200.00 eurot. 1 Kohtu põhjendused TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 150.00 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 1 309.34 eurot tasumisele riigilõiv 150.00 eurot. Hageja on tasunud seega riigilõivu seadusega kooskõlas. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 200.00 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 1 309.34 eurot tasumisele riigilõiv 200.00 eurot. Hageja on tasunud seega riigilõivu seadusega kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 350.00 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200.00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak kohtunik 2