← Eesti

2-15-113011/4

Obsah (6)§ 187§ 162§ 173§ 174§ 138§ 468

2-15-113011 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2015, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-113011 Tsivii

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kohus võttis hagi 28.07.2015 määrusega menetlusse ja andis tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja seaduslik esindaja, Priit Robas sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 15.10.2015 (tl 45). Vastuse esitamise tähtajaks oli 29.10.2015. Kostja seaduslik esindaja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 1 ja 2).

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 225 eurot sh 09.06.2015 maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 49, 82 eurot ja 13.07.2015 hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 175, 18 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 225 eurot sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 49, 82 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 175, 18 eurot. Viivitamatu täitmine 2

(3)2-15-113011 Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.