1-11-9571/51

(3)Kinnipeetava karistusaeg algas 22.04.

1. a ja lõpeb 22.04.
2. a. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 22.10.
3. a. 21.10.
4. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Ivar Seppeni ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Ivar Seppeni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör leiab, et Tartu Vangla poolne iseloomustav materjal Ivar Seppeni suhtes on pigem positiivse alatooniga. Ivar Seppeni isikuomadused ja –hoiakud, samuti toime pandud kuritegu, selle iseloom ja vangla hinnangiseloomustuse alusel valitsev piisavalt madal isiku ohtlikkuse tase uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse osas, annavad prokuröri hinnangul alust Ivar Seppeni ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Prokurör toetab Ivar Seppeni ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Ivar Seppen avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Ta kahetseb toimepandud kuritegu ja selgitab, et see oli halbade asja kokkulangemine. Ivar Seppen leiab, et on ka ise piisavalt kannatada saanud - tema isa poos end üles, ta on vanglas peksa saanud. Endise ametnikuna on koos tavaliste kinnipeetavatega istumine samuti piisavalt raske. Vanglas on ta läbinud programmid ja teinud kõik vajaliku. Vabaduses toetavad teda ema, õde ja elukaaslane. Kinnipeetav on arvamusel, et saab vabaduses hakkama, on nõus igasuguse järelevalvega, uut kuritegu toime ei pane. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Ivar Seppen temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Ivar Seppeni vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava emale (xxxxxxxxxxx). Ivar Seppen on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Ivar Seppeni tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on Ivar Seppeni käitumine olnud enamjaolt korrektne, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla koostatud individuaalsest täitmiskavast ei ole kinnipeetav veel kõiki tegevusi läbinud, kuid tema motivatsioon ettenähtu läbida on väidetavalt kõrge. Vabanemise korral soovib Ivar Seppen asuda elama ema juurde. Emaga on suhted head, isa sooritas enesetapu peale poja vahistamist. Suhted on säilinud elukaaslasega, kellega on ühine alaealine laps. Enne vangistust töötas Ivar Seppen G4S turvatöötajana 1 aasta ja 10 kuud. Enne seda töötas 19 aastat miilitsas ja hiljem politseis. Vabanemisel on Ivar Seppenil võimalik tööle asuda Viru Plast ja 2

(3)Taaskasutus OÜ-sse, mida kinnitas kontaktisik xxxxxxxxxxxa. Kindla töökoha olemasolu on kahtlemata vajalik, sest kinnipeetaval on väga suures summas tasumata rahalisi kohustusi. Eelnevast nähtub, et Ivar Seppeni puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid (elu- ja töökoht, toetav lähedaste ring), mis võiksid toetada tema vabastamist. Samas olid need olemas ka varasemalt ja ei hoidnud teda kuriteo toimepanemisest eemale. Kohtu hinnangul ei kaalu nimetatud positiivsed asjaolud üle negatiivset, eelkõige toimepandud kuriteo asjaolusid. Ivar Seppen kannab karistust tapmise katse, s.o raske I astme kuriteo eest. Tema selgitustest selgub, et ta ei näinud enda käitumises etteheidetavat - põhjendas kuritegu väliste teguritega (alkohol, emotsionaalne seisund) ja leidis, et kuritegu ei olnud nii raske, sest kui kannatanu ei oleks ise alustanud, ei oleks midagi juhtunud. Ka istungil antud ütlustest nähtub, et Ivar Seppen peab kuritegu vaid halbade asjade kokkulangemiseks ja leiab, et ta on karistust kandes ise juba piisavalt kannatanud, mistõttu peaks ta vabastama. Kohus leiab, et Ivar Seppeni vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Ivar Seppenile mõistetud 9 aasta pikkusest vangistusest on tal käesolevaks ajaks ära kantud vaid pool ja kohtu hinnangul ei ole Ivar Seppeni osas olnud see aeg piisav tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ja isiku suhtumisest toimepandusse. Samuti ei vastaks raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku vabastamine ennetähtaegselt ligi neli ja pool aastat enne karistusaja lõppu ühiskonna arusaamadele õiguskorrast. Kohus on seisukohal, et Ivar Seppen tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3