2-15-16418/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-16418 Tsiviilasi I L hagi A L vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I L, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja A L, isikukood *, elukoht *, e-post * Kohtuistungi aeg
2. detsember 2015 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Lahutada I L (isikukood *) ja A L (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * ja mille kohta on koostatud abieluakt nr *.
5. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
6. Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 100 eurot. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 02.11.
7. a esitas hageja I L Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse A L vastu abielu lahutamise nõudes. 04.11.
8. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 07.12.2015 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi. Hageja nõue Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu *. Abielust on sündinud kaks last, kes mõlemad on käesoleval ajal alaealised. Lapsed elavad koos kostjaga. Pooltel ei ole vaidlusi laste elukoha ja elatise üle, sest pooled on saavutanud omavahelise kokkuleppe nendes küsimustes. Samuti puuduvad pooltel vaidlused ühisvara jagamise osas. Poolte abielulised suhted on lõppenud juba 7 aastat tagasi, kui hageja asus elama ja töötama *. Kohtusse on hageja sunnitud lahutuse nõudega pöörduma seetõttu, et perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning ei ole alust arvata, et pooled veel oma abielulised suhted taastaksid. Hageja on seisukohal, et ka kostja on nõus abielu lahutamisega. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Kostja seisukoht Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kohtuistungil oli kostja seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Kostja võttis omaks hagiavalduses esitatud väited, et poolte abielulised suhted on lõppenud seitse aastat tagasi ning puudub alus arvata, et nad hagejaga veel oma abielulised suhted taastaksid. Kostja palus poolte abielu lahutada. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abieluakt nr *. PKS § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud vähemalt seitse aastat tagasi. Mõlemad pooled olid kohtus nõus, et abielu tuleb lahutada. Hageja on 2 pöördunud abielu lahutamise nõudega kohtusse, sest tulenevalt hageja elukohast, milleks on *, ei ole perekonnaseisuasutus vastavalt PKS § 64 pädev abielu lahutama. Arvestades asjaoluga, et pooled ei ela enam paljude aastate jooksul koos, on kohus seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3