Obsah (10)

§ 424§ 120§ 280§ 64§ 65§ 68§ 257§ 5§ 121§ 46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja viis 2. november 2015, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-8150 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Agu Timmi, Mati Kartau Kriminaalasi

§ 424

, § 120 lg 1 ja § 280 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)

1. oktoobri
2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tanel Soop, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatava Tanel Soobi apellatsioon Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
4. oktoobri
5. a otsusele läbi vaatamata.
6. Jätta rahuldamata Tanel Soobi taotlus riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
8. oktoobri
9. a otsusega tunnistati Tanel Soop süüdi

§ 120lg 1 järgi ja teda karistati 4-kuulise vangistusega.

Samuti tunnistati T. Soop süüdi

§ 280

lg 2 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega ja

§ 424

järgi, mille eest teda karistati 5-kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergemad karistused raskemaga kaetuks ja T.

Soobile mõisteti liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 6.

oktoobri 2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 3 kuu võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti T. Soobi karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg (26.-27.

juuli 2015), s.o 2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust. T. Soop vahistati kohtusaalis kohtuotsuse täitmise tagamiseks

1. oktoobril
3. T. Soop esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles kohus mõistis ta süüdi

§ 280lg 2 järgi ning karistas vangistusega 3 kuud.

Samuti taotleb ta otsuse tühistamist osas, milles kohus liitis 5-kuulisele vanglakaristusele Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2014 otsusega mõistetud 2-aastase vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust

§ 257järgi.

T. Soop soovib isiklikult istungil osaleda. Ta taotleb ka tunnistaja väljakutsumist ja ostu-müügi tšeki õigsuse kontrollimist. Lisaks soovib T. Soop riigi õigusabi korras kaitsja määramist. 2.1 T. Soop märgib, et

§ 280

lg 2 osas on tal tõendid, et ta tegelikult ostis 30 rm küttepuid hinnaga 900 eurot. Toimikus on selle kohta ka ostu-müügileping, mida aga ei arvestatud ega uuritud. T. Soop taotleb küttepuude müüja kohtuistungile kutsumist ja ostu-müügitšeki õigsuse kontrollimist. 2.2 T. Soop märgib, et

§ 257on alates 1.

jaanuarist 2015 tunnistatud kehtetuks. Seega on liitkaristus

§ 257järgi mõistetud seaduse vastaselt.

1. Ringkonnakohus loeb apellatsiooni esitatuks tähtaegselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja T. Soobi kaebusega, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus rahuldada T. Soobi taotlusi tema istungile kutsumiseks, tunnistaja ülekuulamiseks ja ostu-müügi tšeki õigsuse kontrollimiseks. Ringkonnakohus põhistab oma seisukohta järgmiselt.
3. Apellatsioonist nähtuvalt ei nõustu T. Soop maakohtu otsusega osas, milles kohus mõistis ta süüdi

§ 280lg 2 järgi.

5.1 Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et maakohus lahendas T. Soobile esitatud süüdistust kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (lause 2). 5.2 Praegusel juhul vaidlustab T. Soop maakohtu otsust osas, millega kohus tunnistas ta süüdi

§ 280lg 2 järgi, kuna leiab, et kuritegu ei ole tõendatud.

Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). 5.3 T. Soop on sõlminud

1. oktoobril 2015 kokkuleppe, milles on kirjas nii tema poolt toimepandud kuritegude asjaolud ja kvalifikatsioon, kui ka karistus (II kd, 34-36). Süüdistatav on oma allkirjaga kinnitanud, et on kokkuleppega nõus.
2. oktoobril 2015 toimunud kohtuistungil, mille käigus on T. Soop selgesõnaliselt ka kinnitanud, et kokkuleppe sisu on talle täielikult arusaadav, ta nõustub sellega. Ühtlasi avaldas T. Soop, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe (II kd, kohtuistungi protokoll, lk 42). Kokkuleppe sõlmimise ja selle hilisema avaldamise juures on viibinud ka T. Soobi kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann, kes vastavalt 2 õigusabitaotluses märgitule on tutvustanud süüdistatavale kriminaaltoimiku materjale. Kokkuleppemenetluse kohtulikul arutamisel ei toimu tõendite uurimise menetlust ega vaielda süüküsimuse üle. Samuti ei ole võimalik süüdistataval ise küsitleda ega lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid ega taotleda omapoolsete tunnistajate kutsumist kohtuistungile. Kokkuleppemenetluses tehakse lahend toimikumaterjalide ja kokkuleppe alusel. Ringkonnakohus lisab siiski, et T. Soobile esitatud süüdistustes kirjeldatud teod on õigesti hinnatavad kuritegudena ning vastavad neile antud kvalifikatsioonidele. 5.4 Ringkonnakohus märgib, et juhul kui T. Soop ei olnud nõus kuriteo tõendatusega

§ 280

lg 2 järgi, oli tal võimalik kokkuleppest keelduda ja taotleda asja arutamisest üldises korras. Seda süüdistatav aga ei teinud, olles teadlik kokkuleppemenetluse tagajärgedest, sh kaebeõiguse piirangutest. 6. Liitkaristuse osas märgib T. Soop, et

§ 257järgi kvalifitseeritav tegu on kaotanud kehtivuse.

Seega on välistatud T. Soobi karistamine

§ 257järgi.

Selles osas selgitab ringkonnakohus T. Soobile järgmist. 6.1

§ 257tunnistati tõepoolest 1.

jaanuari 2015. a seadusemuudatusega kehtetuks. See aga ei tähenda, et T. Soobi käitumine ei võiks olla kvalifitseeritav mõne teise kuriteokoosseisu järgi. Tartu Maakohus lahendas Tartu Vangla taotluse

§ 5lg 2 alusel T.

Soobi karistuse vähendamiseks või vabastamise otsustamiseks oma

1. jaanuari 2015 määrusega. Lahendiga jäeti T. Soobile
2. oktoobri
3. a otsusega mõistetud vangistus muutmata. Maakohus leidis, et seonduvalt

-i muudatuste jõustumisega tuleb

§ 5

alusel süüdimõistetu

§ 257

järgi kvalifitseeritud tegevust käsitleda kehalise väärkohtlemisena

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Kehtinud

§ 257

järgi oli süüdimõistetu tegevus karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega, kehtiva

§ 121

lg 2 p 3 järgi on süüdimõistetu tegevus karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Nähtavalt kehtinud

§ 257

ja kehtiva

§ 121lg 2 p-s 3 sätestatud sanktsioonide võrdlusest ei ole karistuse aeg lühenenud.

Seega tuleb jätta muutmata Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2014 otsusega T. Soobile

§ 257

järgi mõistetud vangistus 2 aastat ja liitkaristusena

§ 64lg 1 alusel mõistetud vangistus 2 aastat.

6.2 T. Soop ei nõustunud maakohtu määruses toodud seisukohaga ja vaidlustas selle Tartu Ringkonnakohtus, kes oma

1. jaanuari
2. a määrusega jättis Tartu Maakohtu
3. jaanuari
4. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Kokkuvõtlikult leidis Tartu Ringkonnakohus, et kuna T. Soobi

§ 257

järgi kvalifitseeritud tegevus on endiselt karistatav

§ 121

lg 2 p 3 järgi (30.10.2013 otsusega nr 1-13-9722 karistatud

§-de 120, 121, 263 p 3 järgi) ning nimetatud sätte sanktsioon on võrdne kehtinud

§ 257sanktsiooniga, puudub alus isikule mõistetud karistuse muutmiseks.

6.3 Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus

1. veebruaril
2. Seega on maakohus õigesti liitnud
3. oktoobri
4. a otsusega mõistetud karistusele
5. oktoobri
6. a otsusega mõistetud ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 3 kuud vangistust

§ 65lg 2 kohaldades. 7. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul puuduvad Kr

MS § 318 lg-s 4 toodud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Nimetatust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus T. Soobi apellatsiooni läbi vaatamata.

1. T. Soop on taotlenud apellatsioonimenetluses endale riigi õigusabi korras kaitsjat. Ringkonnakohus märgib, et T. Soobi kaitsekohustusi täidab alates
2. oktoobrist 2015 vandeadvokaat Raul Tosmann. Vastavalt KrMS § 45 lg-le 5 on kaitsja kohustatud 3 kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni ja võib omal algatusel keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud kaitsekohustusest üksnes KrMS § 46 lg-s 1 sätestatud korras.

§ 46

lg 2 kohaselt tehakse kaitsekohustuse võtmisest keeldumine või võetud kaitsekohustuse loobumine menetlejale viivitamatult teatavaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et R. Tosmann oleks sellise avalduse esitanud maakohtule. Ka ringkonnakohut ei ole teavitatud kaitsekohustusest keeldumisest või loobumisest. Seega on T. Soobil kaitsja, mistõttu puudub vajadus määrata talle riigi õigusabi korras kaitsjat ja T. Soobi vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Agu Timmi Mati Kartau 4