Obsah (8)

§ 175§ 448§ 313§ 187§ 438§ 367§ 163§ 177

Tsiviilasi nr 2-15-102540 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2015. a, Tartu Tsiviilasja number 2-15-102

§ 175lg 1 mõttes.

1. Välja mõista Tatjana Zagoruikolt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 318,50 eurot (kolmsada kaheksateist eurot ja 50 eurosenti).
2. Välja mõista Tatjana Zagoruikolt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt 318,50 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse täiendamine
3. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (

§ 448lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine 12. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 313lg 1 kohaselt väljastusteatega 01.10.2015.

a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine 13. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

1. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 2 Tsiviilasi nr 2-15-102540 KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamist. 16.Kohus märgib, et tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 5.03.2013 liitumislepingu nr 2377036; 5.03.2013 järelmaksuga vara müügilepingu nr 2377049; 22.03.2013 liitumislepingu nr 2403612; 22.03.2013 järelmaksuga vara müügilepingu 2403614, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 5.03.2013 ja 22.03.2013 sõlmitud liitumislepingud nr 2377036 ja nr 2403612 ning 5.03.2013 ja 22.03.2013 sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

1. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 05.03.2013 ja 22.03.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
2. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (nr 2006589958, 2006790440, 2006981001, 2007195718) eest tasumata 1409,46 eurot. Elisa Eesti AS on esitanud arve nr 2007195718 käsitlustasuga, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingu(te)st/soodushinnaga müügilepingu(te)st/vara kasutuslepingu(te)st. Käesoleva lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. Arve nr 2007195718 kohaselt on käsitlustasu 127,82 eurot.
3. Kohtu hinnangul on tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise korral kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, tarbijat ebamõistlikult kahjustav (VÕS § 42 lg 3 p 5). Kuna käsitlustasu 127,82 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 1281,64 eurot (1409,46-127,82 = 1281,64).
4. Eeltoodust tulenevalt väheneb ka sissenõutavaks muutunud viivis (hageja on arvestanud viivist summalt 1053,53 eurot alates 16.07.2013, so arve nr 2007195718 sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni 30.01.2015, so maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseni) ning põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista 30.01.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1119,39 eurot (158,09+130,44+49,10+1281.64 eurot × 563 päeva × 0,15%). Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb

§ 367

alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis 0,15% päevas põhinõudelt 1281,64 eurot alates 18.08.2015 (hagiavalduse esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 162,25 eurot. 3 Tsiviilasi nr 2-15-102540 21. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~91% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda. 22. Hageja on esitanud menetluskulude taotluse 904,12 euro hüvitamiseks. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 639,12 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (

§ 175lg 1).

Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot, millest 275 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses

§ 175lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 318,50 eurot (91% 350 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 318,50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4