1-15-7997/14

(15257000058)Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi Kuido Pukk süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kuido Pukk – elukoht *, isikukood 38210294712, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, töökoht *, kriminaalkorras * Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON 1.Õigeks mõista Kuido Pukk süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. 2.Tühistada Kuido Pukk suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 3.KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 734 (seitsesada kolmkümmend neli) eurot 59 senti. 4.Peale kohtuotsuse jõustumist saata kohtuotsus Eesti kohtuekspertiisi Instituudile Kuido Pukkilt 23.04.2015 võetud andmete kustutamiseks riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNAregistrist. 5.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Kuido Pukk`i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda Pärnu Maakohus karistas 08.12.2014 kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest KarS § 121 järgi vangistusega 6 kuud, viibides 21.02.2015 südaööl kella 00.00 paiku alkoholijoobes olles Haapsalu linnas * asuvas korteris, tungis isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale S T-le, keda lõi ühe korra rusikas käega vastu nägu. Sellise tahtliku tegevusega põhjustades ta kannatanu S T füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised alla 4 nädala kestvad tervisekahjustused- 2 mm pikkuse marrastuse ülahuulele ja punetuse ninale. Sellise tegevusega pani Kuido Pukk varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt. Kuido Pukk ei tunnistanud end talle süüks arvatavas kuriteos süüdi, ütles, et tahtlikult ei löönud, ei rünnanud. S T on 21.02.2015 kell 01.30 läbi vaadatud ja protokollist /tl 16-18/ nähtub, et tal on näol ülahuulel väike verduv marrastus, nägu nina ümbert punetav (vasemal). Muud silmaga nähtavad vigastused puuduvad. Patsiendikaardi /tl 19/ kohaselt 21.02.2015 kell 01.01 S.T. on läbi vaadatud ja tuvastatud näo ülahuulel väike verduv marrastus 2 mm. Nägu nina ümbruses punetav vasemal. Kaebusi nägemise poolt ei ole. Nendest tõenditest on näha, et S.T. esinesid 21.02.2015 tervisekahjustused. Edasi uurib kohus, kas K.Pukk tekitas need vigastused S.T-le süüdistuses talle süüks arvatud teoga. Nii süüdistatav, kannatanu kui tunnistaja O.K. rääkisid kohtus, et 20.02.2015 olid nad kõik Haapsalus * O K elukohas. Kõik kolm rääkisid, et korteris tarvitati alkoholi. K.Pukk tuli korterisse M.K-ga. Järgmisena räägivad kõik kokkulangevalt, et M.K. oli lahkunud ja K.Pukk oli jäänud voodisse magama. Samuti kinnitavad kõik kolmekesi, et kui T ja K hakkasid K.Pukki korterist välja ajama, siis K.Pukk ei tahtnud lahkuda, koridoris hakkas kätega vehkima. Prokurör leidis, et kannatanu ja tunnistaja ütlused on kokkulangevad ja tõendavad kannatanu löömist K.Pukk poolt. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja kirjeldus sündmusest ei ole kokkulangev. Kohus leiab, et detailid, millistes sündmuste kirjeldus kannatanu ja tunnistaja poolt erineb, on käesolevas asjas olulise kaaluga. Kõigepealt leidis prokurör, et tunnistaja kinnitas, et K.Pukk lõi kannatanut. Kohus leiab, et kannatanu ütlustest sellise järelduse tegemine on meelevaldne. Tunnistaja ütles selgelt, et ei näinud, kas K.Pukk lõi kannatanut. Tunnistaja on K.Pukk poolt kannatanu löömist järeldanud sellest, et nägi, et S.T. oli peale politseist tulekut silma alt punane. Tunnistaja on 3 selgesõnaliselt öelnud, et seisis kannatanu ja süüdistava selja taga, ei näinud, kas K.Pukk lõi S.T. Seega tunnistaja ütlused ei kinnita K.Pukk poolt kannatanu löömist. Süüdistuses arvatakse K.Pukkile süüks tüli käigus S.T. kallale tungimist, mis seisnes ühel korral rusikas käega vastu nagu löömist. Prokurör leidis, et süüdistuses märgitud vigastused võis kannatanu küll saada ühest löögist, sest marrastus oli huulel ja punetus nina all. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kannatanul oli punetus nina vasakul küljel, mitte nina all, see on selgelt näha tl 18 olevalt fotolt ning sellelt fotolt näha olevate vigastuste paiknemine huulel ja nina vasakul pool kinnitavad, et need vigastused ei saanud tekkida ühest rusikalöögist. Fotol fikseeritud olukorda kinnitas ka kannatanu, kes kinnitas, et vigastusi nina juurde ja huulele ei saanud ühekorraga vaid K.Pukk tabas tema nägu sel õhtul kahel korral. Seega on kannatanu ütlustega ja fototabeliga tõendamist leidnud, et kannatanul fikseeritud vigastused ei tekkinud ühe löögi tagajärjel – kannatanu selgitas, et silm ja nina said viga kui K.Pukk näpp talle kuidagi silma sattus. Seega ei ole kannatanu nina juures vasakul pool olnud punetus tekitatud K.Pukk poolt kannatanu rusikaga löömisel. Edasi uurib kohus, kas 2 mm pikkune marrastus kannatanu huulel tekkis K.Pukk poolt tema löömisel rusikas käega. Kannatanu kirjeldas sündmusi järgmiselt – kui K.Pukk vehkis kätega, oli O.K. nende vahel, püüdis neid lahutada ja siis K.Pukk lõi teda rusikaga või olid näpud lihtsalt kõverdatud, sai valu ja huul sai viga. Ei tea, kas see oli tahtlik löök või sai kogemata pihta. Kohus leiab, et kannatanu ütlused tema löömise kohta K.Pukk poolt on kahtlevad – kannatanu ei teagi täpselt, kas K.Pukk sai talle kogemata pihta või lõi teda, kas käsi oli rusikas või olid näpud niisama kõverad. Tunnistaja O.K. aga ütles, et tema ei näinud, kas K.Pukk lõi kannatanut, oli nende selja taga, mõlemad tõuklesid seal. Teab, et K.Pukk lõi kannatanut, kuna S.T. oli silma alt pärast punane, kui ta politseist tagasi tuli. Seega kannatanu kinnitab, et hetkel, kui K.Pukk teda lõi, seisis nende vahel tunnistaja. Tunnistaja O.K. seda ei kinnita. Kohus leiab, et kui tunnistaja oleks seisnud kannatanu ja süüdistatav vahel ja sel ajal K.Pukk oleks S.T. löönud, siis selline asjaolu ei oleks saanud ununeda. Seda just eelkõige seetõttu, et tunnistaja on naisterahvas ning kahe rüseleva mehe vahel olemine, kusjuures üks lööb teist, on ilmselgelt selline kogemus, mis ei saa meelest ära minna. Seega kannatanu ütlused on ainuke tõendiallikas, mille alusel võiks tekkida kahtlus, et K.Pukk kannatanut rusikaga lõi (kannatanu kirjeldas lööki kui sirgjoonelist liigutust). Kohus leiab, et kannatanu ütlused löömissituatsiooni kohta ei ole usaldusväärsed, kuna tunnistaja ei kinnita kannatanu ütlusi, et löömise hetkel oli tunnistaja kannatanu ja süüdistatava vahel. Kohus leiab, et ka kannatanul fikseeritud 2 mm huulevigastus näitab, et tegu ei saanud olla rusikas käega löömisega vastu nägu. Huulepiirkond on sedavõrd õrn, et kui seda piirkonda tabab löök rusikaga, siis selle tagajärjeks ei saa olla vaid 2 mm marrastus, sest õrna huulepiirkonna taga on hambad, mis löögi mõju võimendavad ja rusikaga huulepiirkonda löömise puhul tekib tavaliselt ka paistetus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtus ei ole tõendamist leidnud, et K.Pukk oleks S.T-le kallale tunginud, teda rusikas käega löönud vastu nägu s.o. süüdistuse faktiliseks aluseks olev elusündmus. Kohus leiab, et nn tüli oli – K.Pukk ei soovinud lahkuda, kuigi korteri perenaine ja S.T. soovisid tema lahkumist korterist. Samas aga ei ole tõendamist leidnud, et K.Pukk oleks selle tüli käigus S.Tle kallale tunginud. Kõik kolm korteris olnut kirjeldavad, et kogu tegevus oli suunatud K.Pukk korterist välja saamisele, K.Pukk vehkis kätega. K.Pukk selgitas, et ei saanud aru, mis toimub, oli unine ja alkoholi tarvitanud. Ka tunnistaja kinnitas, et K.Pukk magas, ta oli väga purjus, arvab, et K.Pukk võis arvata, et ta on enda juures kodus. K.Pukk kinnitas, et nii tunnistaja kui kannatanu tõukasid teda. Kannatanu kinnitab, et tõukas K.Pukki ning tunnistaja on rääkinud, et K.Pukk ja S.T. mõlemad tõuklesid. 4 Kohtus on küll tõendamist leidnud, et K.Pukk vehkis kätega ja sellise tegevuse tulemusena võis tabada S.T. nägu, kuid kätega vehkimise tagajärjel S.T. valu ja tervisekahjustuste tekitamist ei ole K.Pukkile süüks arvatud. KrMS § 268 lg 5 kohaselt kohus ei või süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu – K.Pukk poolt S.T-le kallale tungimine, tema löömine ühe korra rusikas käega näo piirkonda, ei ole tõendamist leidnud ja K.Pukk tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Kohus leiab, et kohtus tõendamist leidnud faktilised asjaolud – K.Pukk poolt kätega vehkimine ja võimalik, et selle tagajärjel S.T. valu ja kehavigastuste tekitamine, erinevad oluliselt süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest ja KrMS § 268 lg 5 kohaselt tegevuses, mida süüdistuses ei ole kirjeldatud, kohus K.Pukki süüdi mõista ei saa Lähtudes eeltoodust leiab kohus, kohtus uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et K.Pukk oleks toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud teo ja seetõttu tuleb K.Pukk talle süüks arvatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi õigeks mõista. TÕKEND Kuido Pukk suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 21-22/. Tõkend tuleb tühistada. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. Eesti Haigekassa on S T 21.02.2015 tekitatud kehavigastuste tõttu osutatud raviteenuste seest tasunud SA Läänemaa Haigla raviteenuste arve seeria CX nr 540712 alusel 18,49 eurot /tl 20/. Kohtuotsus tuleb peale jõutumist saata Eesti Haigekassale teadmiseks. ASITÕENDID puuduvad MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 181 lg 1 õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Seega tuleb riigi kanda jätta määratud kaitsjale makstud tasu, mis on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale V.Krinal K.Pukk kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 221,76 eurot /tl 11-14/, 149,76 eurot /tl 43-47/, 39,55 eurot /tl 48-50/ ja 323,52 eurot, kokku 734,59 eurot. Kohtuekspertiisi seaduse § 99 lg 2 kohaselt isiku õigeksmõistmisel kustutakse isiku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed vastavalt riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist kohtuotsuse alusel. Kuna kohus mõistab K.Pukk talle süüks arvatud süüdistuses õigeks, tuleb K.Pukkilt 23.04.2015 võetud ja 06.05.2015 kirjaga nr 3.2-1/145211 registrile edastatud /tl 23/ andmed riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist peale kohtuotsuse jõustumist kustutada. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik