KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 08.12.2015 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-15-9422 (2302,15,016639) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi Carol XXXi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 24.10.2015 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220151273365 (2302,15,016639). Kaebaja Carol XXX isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Oleg Lodeikin. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1, § 132 p 3 kohus otsustas:
- Tühistada kohtuvälise menetleja 24.10.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220151273365 (2302,15,016639).
- Lõpetada väärteomenetlus Carol XXXi suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus, teatades sellest kirjalikult maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse poolt 24.10.2015.a. koostatud kiirmenetluse otsuse nr 10220151273365 (2302,15,016639) kohaselt Carol XXX juhtides 24.10.2015.a kella 15:19 ajal mootorsõidukit Volkswagen Passat, r/n XXX, sõitis Tallinna linnas, Paldiski mnt. ja Pirni tn. fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 58 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 221 lg 1 järgi. Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 24.10.2015.a kiirmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr 10220151273365 (2302,15,016639) karistati Carol XXXit LS § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 60,00 EUR. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning taotles väärteoasjas nr 10220151273365 (2302,15,016639) otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuses esitatud selgituste kohaselt oli kaebaja väärteos toodud kirjelduse ajal juhendaja rollis, andis sõidupraktikat autokoolis õppivale XXX, kes sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal. Juhtis sellele ka tähelepanu, kuid juhendatav oma kogemuse tõttu otsustas liikluses ristmiku siiski ületada. Nii tema, kui ka tema juhendatav suunati eraldi politseiautodesse, kus neile mõlemale määrati kiirmenetluse käigus trahv summas 60,00 eurot. Politseiautos arvas ekslikult, et tema juhendajana vastutab süüteo eest ainuisikuliselt, ehkki ta leidis juba sel hetkel, et objektiivselt ei oleks ta saanud juhendatava tegevust mõjutada. Politseiametnik palus tal kirjutada selgituse: „Sõitsin kollase tulega…“ Mäletab konkreetselt seda, et ametnik viitas talle mina-vormis ütluste andmisele, justkui oleks tema autot reaalselt juhtinud. Antud asi ajas teda väga segadusse. Kiirmenetluse käigus määrati trahviotsus ka juhendatavale-XXX. Nii tema kui ka tema juhendatava väärteo kirjeldus on kiirmenetluse otsuse identne ning vastavad mõlemad otsuse järgi LS § 221 lg 1 süüteokoosseisule. Saab aru, et juhendajat tuleb lugeda ka sõiduki juhiks, kuid samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et reaalselt juhtis autot juhendatav, ehk sõiduki füüsiline, faktiline juhtimine oli juhendatava kontrolli all (mh puuduvad juhendajal sõiduki juhtimiseks vajalikud pedaalid). Väärteokorras peaksid karistamiseks esinema nii süüteo objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused ning põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Kui tema juhtis juhendatava tähelepanu keelavale fooritulele, millest hoolimata ta ristmiku ületas, siis puudus tal võimalus juhendatava tegevust objektiivselt mingil muul viisil veel mõjutada. On nõus, et juhendatava teos esines LS § 221 lg 1 väärteokoosseis, kuid ei näe seda enda tegevuses. Kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, seda nii menetlusalust isikut süüstavate kui õigustavate tõendite osas. Vastav kohustus tuleneb VTMS § 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest, millest tulenevalt ei ole keegi kohustatud süütust tõendama. Riigikohus on oma lahendites pidanud väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks kiirmenetluse kohaldamist tingimustes, kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, so VTMS § 55 lg 1 toodud nõuete rikkumist. Kaebaja seisukoha kohaselt on kohtuväline menetleja teinud tööd hooletult, jätnud väärteomenetluses sisulist tähtsust omavad faktilised asjaolud tuvastamata. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg 3), kuid antud juhul puudusid tema kui juhendaja tegevuses mõlemad süüvormid (nii tahtlus kui ka ettevaatamatus). Juhul, kui kohtuväline menetleja oleks talle ette heitnud tegevusetust, oleks see pidanud kajastuma lahti kirjutatult ka tema väärteosüüdistuses, so milles tema nõutav, kuid tegemata jäänud tegevus seisnes ning millistele tõenditele tuginedes vastav süüdistus esitati. Rõhutab, et kohtuväline menetleja tema tegevusetusele vastavas kontekstis ei viidanudki, vaid teda käsitleti kui mootorsõidukit reaalselt juhtinud isikut ning tema ja juhendatava väärteokirjeldused sisuliselt dubleeriti (vt. kohtuvälise menetleja otsust). Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud. Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt, on Carol XXXile LS § 221 lg 1 alusel inkrimineeritud väärteo toimepanek usaldusväärselt tõendatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud väärteoasi tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd isik tegi endast kõik oleneva väärteo ära hoidmiseks. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 24.10.2015.a teostas menetlusalune isik XXX õppesõitu; olles ise juhendaja rollis. Asjas on vaidlus selles, kas menetlusalune isik on vastutav LS § 221 lg 1 järgi, so juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule sõitmise eest. Menetlusaluse isiku seletused antud asjaolude kohta on olnud erinevad; eeluurimisel ta tunnistab, et õppesõidukäigus otsustasid nad ristmiku ületada keelava kollase tulega, kuna pidurdamine oleks olnud ohtlikum. Kaebuses on menetlusalune isik enda ütlusi oluliselt muutnud ning seletanud, et kollase keelava tule süttimisel pööras ta juhile tähelepanu, juht aga otsustas siiski ristmiku ületada. Väärteo toimepanemist ta ära hoida ei saanud, seega ei saa ta antud teo eest vastutada. Samuti seletab, et politseiautos andis ta teistsuguseid ütluseid, kuna politsei dikteeris talle ette seda, mida ta kirjutama peaks. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et menetlusalune isikul puudus igasugune võimalus ülekuulamisel enda seisukohta väljendada ning ta pidi kirjutama seda, mida talle ette dikteeriti. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et Carol XXX on andnud allkirja enda ütluste kohta, samuti on ta andnud allkirja õiguste ja kohustuste tutvumise kohta. Seega pidi menetlusalune isik olema teadlik mh. kaitsja kaasamisest väärteomenetlusse. Tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik püüab kaebuses kirjeldatuga oma olukorda ilustada ning süüst vabastada. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku Carol XXX LS § 221 lg 1 järgi tõendamist leidnud ja seda järgmiste tõenditega: - kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokolliga, millest nähtub, et 24.10.2015.a kella 15:19 ajal juhtis Carol XXX 24.10.2015.a kella 15:19 ajal Harjumaal, Paldiski mnt. ja Pirni tn. ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Passat, r/n XXX ületades sealjuures ristmiku keelava kollase tulega; - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt tunnistab Carol XXX oma süüd. Seletab, et teostasid õppesõitu, ületasid ristmiku keelava kollase tulega, kuna arvasid, et antud olukorras oleks järsk pidurdamine olnud ohtlikum; - toimiku materjalide juures oleva DVD plaadi videosalvestisega, millest nähtub, et 24.10.2015.a kella 15:19 ajal ületas Volkswagen Passati, r/n XXX fooridega reguleeritud ristmiku keelava kollase tulega; - XXX videoülekuulamisega, millest nähtub, et 24.10.2015.a kella 15:19 ajal oli tema sõiduauto Volkswagen Passat, r/n XXX roolis. Tundis muret, kas trahvi määramine mõjutab tal nüüd lubade saamist. LS § 2 p 19 sätete kohaselt loetakse mh. ka juhiks õppesõidu või sõidupraktika ajal mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et Carol XXX oli väärteo toimepanemise hetkel sõiduautos juhendaja rollis. Seega on Carol XXX vastutav sõidukijuhina. Kohtu hinnangul pani Carol XXX toime väärteo tahtlusega, ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus, eeltoodule tuginedes, leiab, et antud väärtegu ei kuulu seega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Küll aga nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga väärteoasja lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, so otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-46-12 p-s 8 leidnud, et VTMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohtuväline menetleja või kohus väärteomenetluse küll otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid väärteomenetluse seadustikus ei täpsustata väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise kriteeriume. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest. KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas. Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse asjaolusid silmas pidades ei oleks menetlusalusele isikule karistuse kohaldamine mõõdukas. Kohtu hinnangul oli Carol XXXi süü väärteo toimepanemises väike ja rikkumisega ei tekitatud kahju kolmandatele isikutele ega seatud kedagi ohtlikku olukorda, mis näitab, et avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus tühistab vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/