) § 140 lõikest 1, mis sätestab, et kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ennistab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei või vanem hooldusõiguse peatumise ajal hooldusõigust teostada. 8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega, puudutatud isikule Xxxriigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoha ning puudutatud isikute Xxx ja Xxx, samuti Xxx ja Xxx`i avalduste ja nõusolekutega, leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et Xxx ja Xxx on käesoleval ajal võimetud teostama oma alaealise lapse Xxx hooldusõigust tulenevalt viibimisest kinnipidamisasutustes (t/l 9-10). Vanemate Xxx ja Xxx viibimine kinnipidamisasutustes nähtub ka vanglas kinnipeetavate isikute andmekogust. Kohtu hinnangul on eelnimetatud asjaolu alaealise lapse Xxx vanemate Xxx ja Xxx hooldusõiguse peatamise aluseks
9. Juhindudes
lõikest 2 rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada.
lõike 1 järgi määratakse alaealisele lapsele eestkostja, juhul kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Tulenevalt asjaolust, et Xxx ja 3 Xxxviibivad käesoleval ajal kinnipidamisasutustes ega ole seetõttu võimelised lapse hooldusõigust teostama, mistõttu nende hooldusõigus käesoleva kohtumäärusega ka peatatakse, mis tähendab, et Xxx`l ei ole esindusõigusega vanemat, on täidetud ka eestkoste seadmise eeldused, mistõttu tuleb alaealise lapse Xxx üle seada eestkoste, määrates talle ka eestkostja. 10.
lõike 3 kohaselt arvestatakse eestkostjat valides tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Kohus on seisukohal, et alaealise lapse Xxx eestkostjaks tuleb määrata Xxx ema Xxx, kes on alaealise lapse Xxx eest koos Xxx vanaisa Xxx`iga käesoleva ajani hoolitsenud ning kellega Xxx`l on head ning usaldusväärsed suhted. Kohtu hinnangul on lapse huvides säilitada talle stabiilne elukorraldus turvalises keskkonnas. Arvestades Xxx isikuomadusi ja tema soovi saada Xxx eestkostjaks, mida ta on kinnitanud ka kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (t/l 39), samuti Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja ja puudutatud isikule Xxx riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohtadega ning Xxx vanemate ja vanaisa nõusolekutega (t/l 11, 14-17), leiab kohus, et Xxx eestkostjaks tuleb määrata Xxx, kes on kohtu hinnangul sobiv isik täitma Xxx eestkostja ülesandeid, s.o seadusliku esindajana teostama alaealise lapse isikuhooldusõigust ja varahooldusõigust. Xxx eestkostjaks määramist takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. 11. Vastavalt
lõikes 1 sätestatule on eestkostja alaealise seaduslikuks esindajaks, kellele vastavalt
Xxx`st saab seega käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse Xxx seaduslik esindaja, kelle ülesandeks on määrata lapse viibimiskoht, seista hea lapse heaolu eest ja valitseda tema vara. Xxx`le kuulub Xxx isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, samuti lapse ülalpidamiskohustus. Xxx`le kuulub ka Xxxvarahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara. 12. Tulenevalt TsMS § 557 lõikest 21 märgitakse eestkoste seadmise määruses, et eestkoste seatakse alaealisele lapsele tema täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb alaealise lapse Xxx üle seada eestkoste kuni kohtu poolt Xxx vanema(te) Xxx ja/või Xxx hooldusõiguse ennistamiseni, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine vastavalt
MS § 557 lõike 2 punkti 4 alusel tuleb kohtumääruses ära märkida ka tehingud, mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kuivõrd alaealiste laste poolt tehingute tegemise õigust reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), ei ole käesoleval ajal vaja reguleerida Xxx tehingute tegemise õigust. 14. Kohus selgitab, et vastavalt
Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. 4 15. Vastavalt
lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka Xxx vara tõendavad dokumendid. 16.
lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Xxx`d esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. novembriks. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele. 17. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt
lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.
lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt
kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt
Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut, sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist, võtta laenu jne. Menetluskulude jaotamine 18. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse Xxx huvides ja kohus määras alaealisele lapsele Xxx riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et Xxx riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja oli avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 2 punkti 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Piret Randmaa Kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost lea.kryger@kohus.ee). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost anneli.poder@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.