KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 10.11.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 27.10.2015 koht Kohtuasja number 1-09-13760 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Valeri Kornatšjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Valeri Kornatšjov, isikukood 37307090308, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 13.03.2009 ja lõpp 13.03.2017 RESOLUTSIOON Jätta VALERI KORNATŠJOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Valeri Kornatšjovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.09.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Kornatšjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tunnistati Valeri Kornatšjov süüdi KarS § 113 järgi ja karistuseks mõisteti talle 8 aastat vangistust. Valeri Kornatšjov tunnistati süüdi ka KarS § 199 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 13.03.
- 1 Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vanglas viibib ta teist korda. Käesolevat karistust kannab tapmise ning varguse eest. Varasemalt kriminaalkorras karistatud kuriteo varjamise ja üliraske kehavigastuse tekitamise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Individuaalse täitmiskava kohaselt on kinnipeetav vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening (läbimisel oli väga aktiivne, võttis osa kõikide teemade arutamisel, väljendas hästi oma mõtteid. Kokkuvõttena kinnipeetav ei pidanud end sõltlaseks, ei näinud seoseid alkoholi tarvitamise ja negatiivse käitumise vahel ning väitis, et on võimeline hoiduma alkoholi tarvitamisest), sotsiaalprogrammis Agressiivsuse Asendamise Treening (töötas aktiivselt kaasa, oli valmis võtma vastutust, avaldas oma arvamust), osales rollimängudes ning tugigrupis MTÜ Teekond. Lisaks on vangistuse jooksul toimunud psühholoogi vastuvõtud. On läbinud edukalt riigikeele A2- ja B1-taseme kursused. Varasemalt osalenud majandustöödel koristajana ning alates
- aastast osaleb vangla tootmistöödel. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega xxxx aadressil xxxx. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on võimaliku vabanemise korral võimalus elama asuda MTÜ-sse Teekond "Poole tee kodu" aadressile Lennujaama 5, Tallinn. Eluasemeprobleemide lahendamiseks on kaasatud tugiisik, kes on telefonivestlusel kinnitanud, et rehabilitatsioonikeskuses on võimalus elada kuus kuud, mille jooksul toetab tugiisik kinnipeetavat eluaseme leidmisel. Enda sõnul on lõpetanud 8 klassi Tallinna 58 Keskkoolis. Hariduse edaspidises omandamises mingit eelist ei näe, kuna on enda sõnul piisavalt vana. Ametialasesse täiendamisse suhtub toetavalt. Enne vangistust sissetulek puudus, tegeles pudelite korjamisega. Saadud raha kulutas suuremalt jaolt alkoholi, alkoholilaadse toote (odekolonn) hankimisele. Vangistuses töötab AS EVT metallitsehhis keevitajana. Võimaliku vabanemise korral kindel töökoht puudub. Viru Vangla andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 913,60 eurot, vabanemisfondis 1220 eurot. Päritoluperekonda kuulub õde. Enne vangistust oli elukaaslane, kellega käesoleval ajal suhtleb, kuid vabanedes ei ole plaanis paarisuhet taastada. Vangistuses viibides õega ei suhtle. Varasemast abielust on täiskasvanud poeg, väidetavalt elab poeg xxxx koos emaga ning isikul puuduvad temaga kontaktid. Suhtleb iseseisvalt tugiisikuga, kellega on toetavad suhted. Tutvusringkond vabaduses koosnes kriminaalse taustaga inimestest, väidetavalt ei suhtle enam kellegagi. Kinnipeetav on oma käitumise suhtes hoolimatu, tegutseb hetkeemotsioonidest lähtuvalt, on mõjutatav, mida näitavad toime pandud kuriteod. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes olles. Ise alkoholi tarvitamises probleemi ei näe, väidab, et vajadusel oskab tarbimist kontrolli all hoida. Viimased paar aastat enne vanglasse sattumist tarvitas alkoholi iga päev. Tarbitav alkohol oli erinev, tarvitas ka odekolonni, kuna see oli odavam. Enda sõnul on motiveeritud elama kainelt. Käitumine on varjatult agressiivne, võib reageerida ettearvamatult, impulsiivselt. Loomult on pigem tagaplaanile jääv, teistega kaasamineja. Nooruses olid probleemid käitumisega, ei viitsinud õppida, käitus üleolevalt. Probleeme kippus lahendama agressiivselt. Vangistuses viimasel ajal agressiivsust täheldatud ei ole, enda sõnul on seadnud endale eesmärgiks vabanemise puhul töötamise ja õiguskuuleka eluviisi. Samas toimepandud kuritegu ei kahetse, on arvamusel, et see oli probleemile õige lahendus sellel hetkel. Väärtushinnangutes on domineerinud ükskõiksus, vastutustundetus. Käesoleval hetkel on kujunenud kindel veendumus, et peab elus hakkama saama ja enam kuritegusid toime ei pane. Ametnikega 2 läbisaamine on viisakas, probleeme ei ole esinenud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 25%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 36%. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta vangla Valeri Kornatšjovi ennetähtaegset vabastamist käitumiskontrolli kohaldamisega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni karistusaja lõpuni 13.03.2017 ning allutada ta käitumiskontrollile pikkusega 2 aastat. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Valeri Kornatšjovi täitma KarS § 75 lg 2 pdes 2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub vangla toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Teda on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, mh üliraske kehavigastuse tekitamise eest, millega põhjustati kannatanu surm. Vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Käesoleval ajal kannab ta karistust mh I astme isikuvastase kuriteo – tapmise toimepanemise eest, millest järeldub, et tema suhtes varem kohaldatud karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Kuna kinnipeetav kannab vangistust mh tapmise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuriteo on toime pandud alkoholijoobes), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 25% ja 36 %, mis on kõrge risk. Isiku vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende tervise, elu ja vara kaitseks, tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (mh sotsiaalprogrammides aktiivne osalemine, riigikeele õpe jm) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel ligi üks aasta ja neli kuud, mis on küllaltki pikk aeg. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on tal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima õigusrikkumiste toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur käesoleval ajal tema ennetähtaegsele vabastamisele vastu. 3 Maakohtu istung 27.10.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et tunnistab toimepandud rasket kuritegu ja kahetseb seda. Tahab veel endale pere luua. Töötab nüüd keevitajana, tahab saada ka sertifikaadi, et ennast tulevikuks kindlustada. On palju vanemaks ja targemaks saanud. Ei suhtle ega hakkagi suhtlema nendega, kellega varem suhtles. Tugiisiku sõnul aitab ta vabanemisel leida talle töökoha. Kõik, kes rehabilitatsioonikeskuses elavad, töötavad, läbivad programme, ka psühholoogid on seal. Tehakse kõik, et sotsialiseeruda. Palub kohtul anda talle võimalus alustada uut elu ja ennetähtaega vabaneda. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning vanglas viibib ta teist korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, varasemalt karistatud üliraske kehavigastuse tekitamise eest, millega põhjustati kannatanu surm, käesolev kuritegu on samuti raske esimese astme isikuvastane kuritegu – tapmine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et isik on vangistuse jooksul tegelenud erinevate ühiskonnastavate tegevustega, sh osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, MTÜ Teekond tugigrupi töös, käinud psühholoogi vastuvõttudel ning läbinud riigikeele A2- ja B1taseme kursused. Samuti on kinnipeetav olnud vangistuse jooksul hõivatud tööga, varasemalt vangla majandustöödel ning alates
- aastast tootmistöödel metallitsehhis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi kinnipeetaval ei ole ametnikega suhtlemisel probleeme esinenud, on Valeri Kornatšjovil 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka vangistuses viibides. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. MTÜ Teekond on küll isikule garanteerinud elukoha, kuid tegemist on ajutise elukohaga, kuivõrd elukoht antakse tähtajaga kuni 6 kuud. Tugiisik küll toetab isikut kindla elukoha leidmisel, kuid garanteeritud ei ole, et 6 kuu möödumisel isikule kindel elukoht ka leitakse. Enne vangistust isikul kindel sissetulek puudus, tegeles pudelite korjamisega, millest saadud raha eest ostis peamiselt alkoholi. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, seega puudub ka kindel igakuine sissetulek, mis 4 aitaks vabanemisel majanduslikult toime tulla. Isikul on tasumata nõudeid ligikaudu 900 euro ulatuses, vabanemisfondi on hoiustatud 1220 eurot, mis kohtu hinnangul aitab isikul vabanemisel vaid esialgselt toime tulla, arvestades ka tasumata rahalisi nõudeid. Vabanemisel toetav lähivõrgustik puudub, päritoluperekonnas on õde, kellega ei suhtle. Küll aga suhtleb tugiisikuga, kellega suhted on toetavad. Vabaduses oli läbivaks tutvusringkonnaks kriminaalse taustaga inimesed, kellega isik väidetavalt enam ei suhtle. Toimepandud kuriteod näitavad, et isik on mõjutatav, on teistega kaasamineja. Kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Ise probleemi ei näe, väidetavalt oskab tarbimist vajadusel kontrolli all hoida. Viimased paar aastat enne vanglasse sattumist tarvitas alkoholi igapäevaselt, samuti on kuriteod toimepandud alkoholijoobes olles. Isik on küll läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid läbiviija sõnul isik oma sõltuvust ei tunnistanud, kuid enda sõnul on motiveeritud elama kainelt. Vangla iseloomustusest nähtub, et isiku käitumine võib olla varjatult agressiivne, varasemalt lahendas probleeme agressiivselt vägivallaga, kuid viimasel ajal vanglas agressiivsust täheldatud ei ole. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 25% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 36%, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist keskmiselt enamarvestatava riskiga, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval ajal ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik ei ole usutavalt väljendanud siirast kahetsust toimepandud kuritegude suhtes, kuivõrd on avaldanud, et ei kahetse toimepandud kuritegusid vaid leiab, et kuritegu oli hetkelisele probleemile õige lahendus. Seega isiku soov edaspidi seaduskuulekat elu elada ei ole usutav, seda eelkõige uute probleemide tekkimisel. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Valeri Kornatšjovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Valeri Kornatšjovi vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5