Obsah (10)

§ 142§ 187§ 407§ 468§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 162

Tsiviilasi nr 2-15-16221 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esi

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Korteriühistu Väimela Põllu 2 esitas Tartu Maakohtule hagi G. L. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjal korter aadressil Põllu 2-
2. Hageja on esitanud kostjale arveid igakuiselt alates korteriühistu liikmeks saamisest. Esitatud arveid pole kostja hagejale korrektselt tasunud, olles hagejale regulaarselt võlgu alates perioodist mai 2013 kuni august
3. Hageja on teinud endast kõik sõltuva leidmaks kostjaga võla tasumise küsimuses kohtuvälist lahendit, kuid kostja pole võlgnevust seni tasunud osaliseltki. 07.10.2015 esitas hageja lepinguline esindaja kostjale võlanõude tähtposti teel. Kostja sai nõude kätte, kuid pole seda tasunud ega sellele vastu vaielnud. Samuti pole kostja esitanud võla tasumiseks muid ettepanekuid. Võla sissenõudmiseks kohtuvälises menetluses kandis hageja kulusid 100 euro ulatuses. Kostja võlgnevus hageja ees perioodist 05.2013 kuni 08.2015 on kokku 1 321,36 eurot. Hageja esitab kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude summas 100 eurot, mis tekkis õigusabi teenusest hageja kohtuvälises esindamises võla sissenõudmiseks. Kostja oma kohustuse mittetäitmisega andis hagejale aluse pöörduda Riivits legal&finance õigusbüroo poole, millise kutse- ja majandustegevuseks on õigusabi teenuste (sh võlgade sissenõudmine) osutamine. Sellega tekitas kostja hagejale otsese varalise kahju õigusabile tehtud kulutuste näol. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus koos tekitatud kahjuga kokku summas 1421,36 eurot.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 05.11.2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 2

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Korteriühistuseaduse § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1421,36 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 150 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades esitatud avalduse sisu on õigusabikulu summas 150 eurot põhjendatud. 3 Tulenevalt

§ 162lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 350 eurot kostja kanda.

Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (350 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4