Obsah (4)

§ 29§ 397§ 197§ 637

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-13-1029

a lõikust ja väljavedu ca 241 tm ulatuses ning OÜ-le Raja KT on

a müüdud 422 tm ulatuses, on ilmne, et nimetatud teenust osutas kostjale peale hageja ka teine alltöövõtja. Seega on hageja ja teise alltöövõtja poolt teostatud töid arvestuslikult sellises mahus, mis hõlmab kogu Madala metsaüksust. Maakohus leidis, et hageja väited, mille kohaselt omandati alltöövõtjaks olnud äriühing OÜ Dan-Ti alles 06.02.2013 ning vastavaid teenustöid polnud võimalik teostada, ei ole asjakohane, kuna vastavalt äriregistrile on juhatuse liikme kanne tehtud 07.02.

1. Lille metsaüksusega seoses märkis kohus, et kuivõrd laenulepingu sõlmimise ning laenu andmise vahel oli vaid 7 päeva, on usutav, et laen summas 15 000 eurot oli mõeldud just Lille üksusel teostatud tööde maksumuse tasaarvestamiseks. Vastupidist pole hageja tõendanud. Isegi kui lähtuda hageja väitest, et Lille üksuse osas puudub pooltel kokkulepe selle kohta, et kostja andis hagejale laenu summas 15 000 eurot, millega oli hõlmatud kogu kostjale Lille üksusel osutatud teenuse maksumus, poleks põhjendatud hageja nõue nimetatud summat ületavas osas. Kostja on põhistanud teenuse tavapärast hinda Lille metsaüksusega sarnase maapinnaga üksustel. Kuivõrd poolte vahel pole vaidlust Lille üksusel tehtud tööde mahu osas 1395 tm, siis on selle maksumus samas suurusjärgus hagejale väljastatud laenuga. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. OÜ Hansamets esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
3. detsembri 2014 otsuse tühistamist ja uue otsusega tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 3 1) oli pooltevaheline praktika selline, et vastustaja andmetel esitati teostatu eest vastav arve ning kogu teostatu arvestust pidas M. Noormets. Vastustajal puuduvad pretensioonid teostatud teenuse osas. Vaidlus puudub ka teenuse hinnas; 2) ei oma tähtsust asjaolu, et arvele nr 130059 eelnevad arved on tasutud või tasaarvestatud. Apellandi ja vastustaja ainuisikuline esindaja ei ole teadlikult esitanud vastustajale nõuet kogu tööde mahu eest. Esindaja tegutses osaniku teadmata huvide konfliktis ning apellandi teadlik kahjustamine oligi suhete lõppemise ajendiks; 3) on maakohus hinnanud tõendeid erapoolikult, ühekülgselt ning jätnud need olulises osas tähelepanuta. Tõenditest nähtub, et apellandi poolt teostatu maht ületab esitatud nõuet. Hea usu põhimõttest tulenevalt pidi vastustaja vastupidist tõendama; 4) ei olnud pooltel kokkulepet selle kohta, et kogu teenus Lille metsaüksusel pidi olema laenuga hõlmatud. Teenust osutati tavapärase ja põhjendatud tariifi alusel (13 eurot/tm + käibemaks). Antud hind on apellandi madalaim hind ning väljastatud laenu tasaarvestati vastavas ulatuses (15 000 eurot) ja ülejäänud osas peab vastustaja teenuse maksumuse hüvitamata. Kostja seaduslik esindaja oli hindadest teadlik, sest ta ise korraldas hageja esindajana teenuste osutamist; 5) on maakohus jätnud kohaldamata

§ 29lg-s 2 sätestatud reeglid lepingu tõlgendamisel.

Laenulepingus on sätestatud, et laen tasaarvestatakse teenustöödega. Tõlgendus, et hageja pidi teostama laenu eest mingil maaüksusel kõikvõimalikud tööd, jääb arusaamatuks ja ei tulene lepingust; 6) on kostja poolt esitatud hinnapakkumised kunstlikud ja tekitatud kohtule esitamise eesmärgil. Kostja tunnistaja E.I. ütlused teenuse hinna kohta ei ole usaldusväärsed, sest need ei ole kontrollitavad ning hinna koostis ei ole samuti tõsiseltvõetav. 5. OÜ EuroMets vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole arvel nr 130059 märgitud summa osas lisatud ühtegi täpsustust ega tõendit, põhistamaks hagi aluseks oleval arvel näidatud summat. Ebaõige ning tõendamata on väide, et tegemist on M. Noormetsa poolt esitatud summaga. Kirjavahetusest tuleb selgesõnaline kinnitus, et Madala metsaüksusel tehtud tööd on täies ulatuses tasutud; 2) on tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et Madala metsaüksusel osutas lisaks apellandi töötajatele, kes töötasid harvesteriga, metsa ja

a lõikamise ja väljaveo teenust ka E.I, kes esitas vastava teenuse eest 18.02.2013 Dan-Ti OÜ nimelt arve nr

1. Apellant ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud harvesteri väljatrükki, seega ei ühti nimetatud väljatrükil kajastatud andmed apellandi paljasõnaliste väidetega lõigatud metsamaterjali mahtude osas; 3) on maakohus tõendeid õigesti hinnanud. Ebaõige on apellandi väide, et kohus oleks jätnud tähelepanuta asjaolusid või tõendeid; 4) on maakohus õigesti leidnud, et hageja ja teise alltöövõtja poolt on töid teostatud arvestuslikult sellises mahus, mis hõlmab kogu Madala metsaüksust. Ei ole põhjendatud hageja väited, nagu oleks ta teostanud töid üksi ja suuremas mahus, kui seni arvetel näidatud. Apellatsioonkaebuse ps 2.5 esitatu ei ole õige ega kooskõlas kohtu poolt uuritud tõenditega; 5) nähtub laenulepingu p-st 3, et pooled on kokku leppinud, et apellant kohustub tagastama laenusumma 15 000 eurot tasaarvestusega metsatehnika teenuste arvetega hiljemalt 28.03.
2. kuivõrd laenulepingu sõlmimise ajaks ei olnud pooltel omavahel sõlmitud pooleliolevaid metsa ülestöötamise lepinguid ühelgi teisel maaüksusel, said laenulepingus nimetatud tasaarvestamise aluseks võetud metsatehnika arved olla üksnes Lille maaüksusel teostatava teenuse eest; 4 6) on ebaõige apellandi väide selle kohta, et teenust osutati hinnaga 13 eurot/tm (lisandub käibemaks). Rivalte Transport OÜ hinnapakkumises märgitud hind on ilmselgelt koos käibemaksuga, ilma käibemaksuta on hind 11 eurot/tm. Vastustaja poolt esitatud hinnapakkumistel märgutud metsa ülestöötamise hind 11 eurot/tm on igati põhjendatud. Nimetatud asjaolu kinnitas ka tunnistaja E. I. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
4. detsembri 2014 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet kostja vastu ning seetõttu on kohus õigustatult jätnud hagi rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja tuginenud oma nõudes
6. veebruari 2013 arvele nr 130059 (I kd tl 14), mis on esitatud poolte vahel suuliselt sõlmitud lepingu alusel (poolte vahel oli sõlmitud metsalõikuse ja metsamaterjali väljaveo leping, s.o töövõtuleping). Arvel märgitu kohaselt on arve esitatud metsalõikuse ja

a väljaveo eest Madala majandusüksusel ja Ravi majandusüksusel summas 8000 eurot (käibemaksuta) ning metsalõikuse, metsamaterjali väljaveo ja saematerjali väljaveo eest Lille majandusüksusel summas 17 044,34 eurot (käibemaksuta). Koos käibemaksuga on arvel märgitud summaks 30 053,21 eurot, sellest 15 000 eurot on tasaarvestatud 21.11.12 laenulepingust tuleneva laenuga ja lõplikuks nõudeks, mille väljamõistmist hagis nõutakse, on 15 053,21 eurot.

1. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud ning vastuväite kohaselt on perioodil 16.10.2012 – 20.11.2012 Ravi ja Madala majandusüksustel teostatud tööde eest tasutud täies ulatuses ning täiendava arve esitamine on põhjendamatu. Lille majandusüksuse osas esitatud vastuväite järgi vaidleb kostja vastu tööde maksumusele. Lisaks märgib kostja, et pooled leppisid kokku hageja poolt Lille majandusüksusel vajalike tööde tegemises 15 000 euro ulatuses ja kostja oli tasunud nimetatud tööde eest juba enne teostamist 21.11.2012 laenulepinguga nr
3. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid seoses Ravi majandusüksusel teenuse osutamisega, s.o kuigi arvel nr 130059 on märgitud koos Madala majandusüksusega ka Ravi majandusüksus, millel teostati metsalõikust ja

a väljavedu summas 8000 eurot, siis apellatsioonkaebuses väidetu kohaselt on teenus osutatud kogu ulatuses (s.o summas 8000 eurot) Madala majandusüksusel. 10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud täiendava nõude (arvel nr 130059 märgitud) olemasolu kostja vastu, mis puudutab metsalõikust ja

a väljavedu Madala majandusüksusel summas 8000 eurot. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 12 ja 13, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Apellandi väitel oli hageja esindaja ja kostja esindaja sama isik ((Mark Noormets), kes teadlikult ei esitanud kostjale nõuet kogu tehtud tööde mahtu arvestades, vaid tegutses huvide konfliktis ja tekitas hagejale kahju. Apellandi poolt esile toodud asjaolu võib olla äriseadustiku sätete kohaselt M. Noormetsale nõude esitamise aluseks, kuid samas ei tõenda seda, et hagejal on seoses Madala majandusüksusel teostatud töödega nõue 8000 eurot kostja vastu. Tõendamata on siinkohal hageja väide, et arvel nr 130059 märgitud nõue 8000 eurot on esitatud kostja vastu M. Noormetsalt saadud andmete alusel ja kokkuleppel temaga. Asjas olevate materjalide kohaselt ei ole M. Noormets nõustunud eelpoolnimetatud väitega, vaid on kogu 5 menetluse kestel vastu vaielnud (nt I kd tl 75-77) ning olnud seisukohal (sarnaselt kostjaga), et Madala majandusüksusel teostatud tööde eest on hagejale täies ulatuses tasutud. 11. Apellandi väite kohaselt oli Madala majandusüksusel metsateatisega kavandatud maht 1208 tm (II kd tl 61), ning kuna ainult tema oli Madala majandusüksusel metsa ülestöötajaks, siis on ta õigustatud nõudma tasu kogu raiemahu ulatuses. Teenuse mahu arvestamisel on hageja lähtunud toimikutes olevatest arvetest (I kd tl 173-180; II kd tl 62,77); metsamaterjali üleandmisvastuvõtu aktidest (II kd 137-144); tunnistajate E.I. (III kd tl 12-14), S.S. (III kd tl 8-10) ja J. S (III kd tl 10-12) ütlustest; arvest nr 50 (II kd tl 146). Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt nimetatud tõendid ei tõenda tema poolt Madala majandusüksusel osutatud teenuse mahtu. Arvel nr 130059 ei ole märgitud Madala majandusüksusel osutatud teenuse kogust, ühikut jms, on ainult summa 8000 eurot. Hageja poolt osutatud teenuse mahtu ei tõenda metsateatis, millel on märgitud raie kavandatav maht, ning samuti ei tõenda teenuse mahtu metsamaterjali AS-ile Holmen Mets ja AS-ile Södra Eesti võõrandamise aktid ning OÜ-le Raja KT esitatud arve

a võõrandamise eest. Pigem tõendavad nimetatud tõendid, et metsa ülestöötamise ja

alõikuse teenust osutas lisaks hagejale ka kolmas isik. Eelnimetatud asjaolu kinnitavad tunnistaja E.I. ütlused, millede kohaselt ta teostas Madala majandusüksusel metsa ja

a lõikamise ning väljaveo teenust oktoobris 2012 ja jaanuaris 2013 mahus 370 tm. Samuti nähtub tunnistajate S.S. ja J. S ütlustest, et koos nendega töötas Madala majandusüksusel ka E. I. Arvestades kõike eeltoodut on maakohus õigesti asunud seisukohale, et Madala majandusüksusel teostas töid lisaks hagejale veel kolmas isik, ning hageja väited teostatud töö mahu kohta ei ole tõendatud.

1. Lille majandusüksuse kohta on arvel märgitud: 1) metsalõikus – 1269,603 tm – hind 6,5 – summa 8252,42; 2) metsamaterjali väljavedu – 1269,603 tm – hind 6,5 – summa 8252,42; 3) väljavedu (saemeeste materjal) – 83,0 tm – 6,5 – 539,
2. Kokku on Lille majandusüksusel teostatud tööde eest hageja nõue 20 453,21 eurot (17 044,34 + käibemaks 20% = 20 453,21). Pooled ei vaidle Lille majandusüksusel teostatud tööde mahu osas, vaidlus on selles, kas 21.11.2012 laenulepinguga nr 2111 kostja poolt hagejale antud laenuga summas 15 000 eurot on tasaarvestuse tulemusena lõppenud hageja nõue kostja vastu ning samuti vaidlevad pooled teenuse hinna üle.
3. Laenulepingu nr 2111 p 1 kohaselt andis kostja hagejale laenu 15 000 eurot; p 3 järgi tagastab laenusaaja 15 000 eurot tasaarveldusega metsatehnika teenuste arvetega hiljemalt 28.03.
4. Lepingu tekstist nähtuvalt leppisid pooled küll kokku, et juhul, kui laenusaaja ei tagastada laenusummat ja ei tasu intressi käesolevas lepingus ettenähtud tähtajaks, tasub laenusaaja viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summadelt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (lepingu p 4), kuid lepingust ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud intressi määras.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 397

lg 2 järgi kui intressimäära ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajas ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Ringkonnakohtu leiab, et tulenevalt laenulepingu sõnastusest on lepingu pooled kokku leppinud intressi maksmises, kuid mitte intressi määras. Ringkonnakohtu arvates on kostja õigesti leidnud, et kuna poolte vahel eelnevalt sõlmitud kolme laenulepingu keskmiseks intressimääraks oli 0,28% päevas, siis on see käsitletav hariliku intressimäärana (II kd tl 33). Nähtuvalt laenulepingust nr 1 (I kd tl 186) leppisid pooled kokku intressimääras 0,3% kuus tagastamata laenusummast 6 (s.o päevas 0,01%). Laenulepingus nr 19.10 (I kd tl 187) puudub kokkulepe intressimäära osas, kuid samas on laenusaaja kohustunud tagastama laenuandjale 6000 eurot (laen oli 5000 eurot) ning see võimaldab arvestada kokkulepitud intressimäära, milline oli 0,18% päevas. Sarnaselt on võimalik arvutada ka intressimäära laenulepingu nr 31.10 (I kd tl 188) järgi 0,66% päevas. Seega lähtudes

§ 397

lg-st 2 saab eeldada, et pooltevahelise laenulepingu harilikuks intressimääraks oli 0,28% päevas (0,01+0,18+0,66=0,85:3=0,28).

2. Laen on hageja poolt saadud 21.11.
3. Tasaarvestus on teostatud arve nr 130059 kohaselt 14.02.
4. Arvestades intressimäära 0,28% päevas tuli hagejal tasuda kostjale lisaks laenule 15 000 eurot intressi 3570 eurot ning kogu võlgnetav summa, mida oli kostjal võimalik tasaarvestada hageja nõudega, oli 18 570 eurot. 13.
5. Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et laenulepingust ei tulene poolte kokkulepet, et hageja poolt Lille majandusüksusel osutatud teenus on kogu mahus hõlmatud laenusummaga 15 000 eurot (ja intressiga 3570 eurot) ning seetõttu kostja ei pea hagejale tasuma täiendavalt osutatud teenuse eest.

§ 197

lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tulenevalt

§ 197

lg-st 2 saavad lõppeda laenulepingust tulenev nõue ja arvest nr 130059 nähtuv Lille majandusüksust puudutav nõue kattuvas ulatuses. 14. Poolte vahel oli sõlmitud Lille majandusüksuse osas suuline metsalõikuse ja metsamaterjali väljaveo leping ning asja materjalidega ei ole tuvastatav, milline oli poolte kokkulepe metsa ülestöötamise hinna osas.

§ 637

lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on nõude arvestuses lähtunud metsa ülestöötamise hinnast 13 eurot/tm (ilma käibemaksuta). Omapoolse hinna tõendamiseks on hageja esitanud Rivalte Transport hinnapakkumise, mille kohaselt on metsa ülestöötamise komplekshinnaks 13,20 eurot/tm (II kd tl 66) ning Silmar Grupp OÜ hinnapakkumise, mille järgi on vastavaks hinnaks 13 eurot/tm (käibemaksuta, II kd tl 67, 178-179). Kostja vastuväite kohaselt on metsa ülestöötamise hind 11 eurot/tm (ilma käibemaksuta). Oma vastuväite tõendamiseks on kostja esitanud Main Solutions OÜ hinnapakkumise 11 euro/tm (ilma käibemaksuta, II kd tl 152) ja OÜ Metsakas hinnapakkumise 11 eurot/tm (ilma käibemaksuta, II kd tl 153). 14.

1. Alusetu on siinkohal hageja väide, et kostja poolt esitatud hinnapakkumised on kunstlikud ja tekitatud kohtule esitamise eesmärgil ning, et tunnistaja E.I. ütlused teenuse hinna kohta ei ole usaldusväärsed, sest need ei ole kontrollitavad. Sellisel kujul esitatud hageja väide on paljasõnaline, sest ükski asjas olev tõend ei viita sellele, et kostja poolt esitatud hinnapakkumised on kunstlikud ja ebausaldusväärsed. Hinnapakkumisi ei muuda ebausaldusväärseteks asjaolu, et hageja väitel on need koostatud kostjaga seotud isiku poolt ja digifaili autoriks on märgitud asjasse puutumatu isik (s.o ei ole pakkumise esitanud isiku juhatuse liikme poolt). Tunnistaja E.I. ütlusi teenuse hinna osas ei muuda ebausaldusväärseks see, et ta ei ole nimetanud kõiki hinna kujunemise komponente. 14.
2. Mõistlikuks tasuks saab pidada turuhinda sellise töö teostamise eest. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendite alusel saab pidada mõistlikuks tasuks metsa ülestöötamise eest 11 eurot/tm, koos käibemaksuga 13,20 eurot/tm. Nimetatud tasu tuleneb Main Solutions OÜ ja OÜ Metsakas hinnapakkumistest. Samuti nähtub sarnane hind Rivalte Transport 7 hinnapakkumisest, sest viidatud pakkumises ei ole täpsustatud, kas tegemist on hinnaga koos käibemaksuga või käibemaksuta ning kuna hageja ise ei ole vastavat täpsustust esitanud, siis loeb ringkonnakohus, et Rivalte Transport hinnapakkumine on koos käibemaksuga. Kuigi Silmar Grupp OÜ hinnapakkumise kohaselt on metsa ülestöötamise tasuks 13 eurot/tm (ilma käbemaksuta), ei pea ringkonnakohus nimetatud tasu keskmiseks tasuks sellise töö teostamise eest ning seetõttu lähtub ringkonnakohus metsa ülestöötamise tasust 13,20 eurot/tm (koos käibemaksuga).
3. Lähtudes eeltoodust on hagejal nõue kostja vastu summas 17 306,56 eurot (teostatud tööde eest tasu 14 422,13 + käibemaks 2884,43 = 17 306,56), ning kostjal nõue hageja vastu summas 18 570 eurot (laen 15 000 eurot + intress 3570 eurot), mis tuleneb laenulepingust.

§ 197

lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Laenulepingu kohaselt võib laenusummat tasaarvestada metsatehnika teenuste arvetega kuni 28.03.

1. Hageja on teinud tasaarvestuse 14.02.2013 ning alates 15.02.2013 lõppes kostja laenulepingust tulenev nõue ning hageja arvest nr 130059 tulenev nõue kattuvas ulatuses, s.o summas 17 306,56 eurot. Kuna hageja nõue seoses Lille majandusüksusel tehtud töödega on seoses tasaarvestusega lõppenud, siis on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata.
2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kostja on taotlenud Viru Maakohtu
3. jaanuari 2014 määruse, millega asendati hagi tagamise abinõu kostja poolt tasutud 10 000 euroga, tühistamist. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamine tühistada ja kostjale tagastada hagi tagamise määruse täitmiseks tasutud 10 000 eurot. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne
4. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Kuna antud asjas on tehtud maakohtu otsus enne
5. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson