lg 1 nimetatud ettekanne pankrotivara kohta hiljemalt 3 kuu möödumisel pankroti väljakuulutamisest.
Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku majandustegevusest. Üle 20 aasta tegutsenud võlgniku põhitegevusalaks oli põllumajandus, sh. eelkõige seakasvatus, ning tegevus on toimunud Pärnu Maakonnas, Halinga vallas, Vahenurmes. Vahenurme Agro AS (likvideerimisel) tegevusaruannetest nähtub, et põllumajandusaadusi toodeti eelkõige Eesti ja Leedu turule. Viimastel aastatel on peamiseks hankijaks olnud Tartu Mill AS ja peamiseks ostjaks Meat Agro OÜ. Ettevõtte peamisteks aktsionärideks on Soome Vabariigi kodanikud ja/või Soome äriühing Vahenurme Finland OY. Ettevõtte nõukogusse on kuulunud ja kuuluvad ka praegu vaid Soome Vabariigi kodanikud. Juhatuse liikmeteks on samuti olnud peamiselt Soome Vabariigi kodanikud. Alates 27.10.2015 on registrikaarile märgitud likvideerija Kerli Kase. Ettevõte on põhivara hakanud osaliselt realiseerima juba 2012-l aastal ja suuremas osas on kinnistud, seadmed ja transpordivahendid müüdud ettevõtte soomlastest osanikele. Lisaks on vara müüdud ka Parmel Farm OÜ-le ja Massiaru Põllumajanduslikule OÜ-le. Samas on teostatud ka viimastel aastatel investeeringuid, millest nähtub tegevuse jätkamise soov. 2013.a saadi peamine osa tulust seakasvatuse toodangu müügist, tulu saadi ka põhivara müügist, samuti loeti tulu hulka saadud riiklikud toetused. Aasta lõpetati kahjumiga seakasvatuses saadud kahjumi tõttu. Põhjuseks väga kallid söötade hinnad ja sigade eluskaalu madalad müügihinnad (tulenevalt Venemaa sisseveopiirangutest). Seisuga 31.12.2013.a. oli sigu kokku 4 601 tükki. Tegevusaruande kohaselt oli plaanis investeeringuid jätkata ka 2014-l aastal, sh. jätkata nuumikute boksi renoveerimist ja ehitada uus lägamahuti ning viia läbi keskkonnamõjude hindamine ning viia lõpuni kompleksloa taotlemine. 2014.a jätkati põllumajandusaaduste müügiga. Ettevõtte finantsseisu parandamiseks võõrandati osa põhivara. Sigade Aafrika katku levimise vältimiseks ja ulukite sissepääsu takistamiseks ehitati 2014.a. oktoobris sigala ümber piirdeaed. Seisuga 31.12.2013.a. oli sigu kokku 4 338 tükki. Majandusaasta lõpetati kasumiga, aga seda põhivara müügi arvelt. Ettevõtte omakapital oli jätkuvalt väiksem, kui Äriseadustikus sätestatud minimaalne omakapitali nõue. Kuna sealiha hinnad olid ka 2015.a liiga madalad, siis ei suudetud kõiki makseid tasuda ja juulis 2015 leidsid omanikud, et nad ei suuda enam ise ettevõtet finantseerida ning otsustati 2
Ajutisele haldurile esitatud andmetel on 7-le töötajale teatatud töölepingute lõppemisest 05.12.2015. Likvideerija on kollektiivsest töölepingute lõppemisest informeerinud Eesti Töötukassat. Raamatupidaja sõnul on töötajatele viimasena välja makstud septembrikuu töötasud. Töötajatel saadaoleva oktoobri ja novembri tasude, saamatajäänud puhkusekompensatsiooni ning töölepingu lõpetamise hüvitiste suurus selgub töölepingute lõppemisel. Halduril tuleb töötajate osas esitada maksejõuetushüvitise taotlus Eesti Töötukassale. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri aruande kohaselt suutmatus turusituatsiooni muutumisel (söötade hinna kallinemine ja sigade eluskaalu müügihinna oluline alanemine) tootmist ümber korraldada või õigel ajahetkel tootmist lõpetada. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine haldur tuvastanud juhatuse liikmete käitumises raske juhtimisvea ega kuriteo tunnustega teo tunnuseid. Ettevõtte strateegilist juhtimist teostas Soome kodanikest koosnev 5-liikmeline nõukogu ning juhatus pidi operatiivjuhtimisel lähtuma nõukogu seaduslikest korraldustest. Eeltoodu alusel on ajutine haldur seisukohal, et AS Vahenurme Agro (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks on
Ajutise halduri hinnangul ei ole Vahenurme Agro AS (likvideerimisel) tervendamine võimalik. Võlgniku tegevus on 2 kuud tagasi lõppenud, majandustegevuseks vajalik kari on müüdud ning põhivara suuremas osas võõrandatud ja allesjääv osa välja üüritud. Ettevõttel puuduvad varad ja võimalused võlgnevuste tasumiseks. Ajutine haldur palub pankroti välja kuulutada, nimetada teda pankrotihalduriks ning kinnitada ja mõista võlgnikult välja 27 töötunni eest ajutise pankrotihalduri tasu xxxxxxxxxxx (sh sotsiaalmaks). Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (
Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (
Ettevõtte võlgade suurus on ligi 870 000 €, kuid varasid on bilansilises väärtuses mitte enam kui 311 657,46 € (tegelikkuses ilmselt märksa vähem), millega kohustused ületavad varasid vähemalt 2,8 kordselt. Majandustegevus on tänaseks lõppenud ja seda taastada ei ole võimalik. Seega pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja AS Vahenurme Agro (likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Olemasolevate tõendite alusel on põhjendatud ajutise halduri hinnang, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on turu olukorra halvenemisest tingitud suutmatus oma tegevust õigeaegselt ümberkorraldada või lõpetada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga, seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ületavad võlgniku kohustused vara väärtust kordades, vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning
Vastavalt
lg-le 2 ja § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Pankrotimäärusega kohus nimetab pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur A. Õnnik on andnud nõusoleku jätkama selles menetluses ka pankrotihaldurina. Võlgniku esindaja ei esitanud vastuväiteid A. Õnniku pankrotihalduriks nimetamisele. Kohus leiab, et A. Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele ning nimetab ta AS Vahenurme Agro pankrotihalduriks. Menetluskulud. Ajutine pankrotihaldur taotleb võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu xxxxxxxxxxx (sisaldab sotsiaalmaksu).
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks xxxxxxxxxxx, tasu on arvestatud xxxxxxxxxxx. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu suurus on mõistlik ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastu vaielnud.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.