Kohalikul omavalitsusel on planeeringutegevuses ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve kui ka taotleja põhjendatud huve (vt RKHK lahend asjas nr 3-3-1-79-09). Seetõttu ei saa kohus reeglina teha haldusorganile ettekirjutust planeerimisotsustuse sisu osas. Nii ka käesolevas asjas. Käesoleva kaebuse ese ei ole viivituse õigusvastasuse tuvastamine eraldiseisvalt kohtuotsuse resolutiivosas ega nõue detailplaneering vastu võtta (teha sisu osas ettekirjutus). 11. Vastustaja on palunud jätta kaebuse rahuldamata, kuid on samas nõustunud, et kaebajal on õigus nõuda detailplaneeringu menetluse jätkamist, kuid kohtuotsuse täitmiseks tuleks määrata pikem ajavahemik kui 14 päeva. (08.12.2014 vastus, tlk 119-120). Vastustaja vastuolulist seisukohta ei saa käsitleda
lg 1 kohase kaebuse õigeksvõtuna, kuna õigeksvõtt peab olema selge ja tingimusteta. Küll saab kohtu arvates sellest vastustaja avaldusest järeldada, et pooltel puudub vaidlus selle üle, et detailplaneeringu menetlus seisab põhjendamatult (haldusorgan on tegevusetu) ning vastustaja peaks tegema järgneva menetlustoimingu. Selleks võib olla ka menetluse peatamine, kui vastustaja peab seda põhjendatuks ja kaebaja õigusi ülemäära ei riivata. Tegemist on haldusorgani pädevusse kuuluva kaalutlusõiguse alusel tehtava menetlustoiminguga, mille tegemisel saab kaebaja selle
Kohtu arvates on vastustaja oma kohustust, tegevusetus lõpetada, õigesti mõistnud. Vastustaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis takistaks otsustamast, kas menetlus peatada, võtta detailplaneering vastu või teha sellest keelduv otsus. Kohtusse kaebuse esitamise hetkel ei olnud vastustaja koostanud ka detailplaneeringu menetluse peatamise eelnõu ning on selle koostamise järgselt kohtumenetluse ajal jäänud uuesti tegevusetuks. Asjaolu, et vastustaja tegeleb Reidi tee ehitusprojekti menetlemisega ei muuda kaebaja taotluse alusel algatatud detailplaneeringu menetluses toimuvat tegevusetust olematuks. Asjaolu, et kaebaja detailplaneeringule on enne selle avalikku väljapanekut esitatud vastuväiteid seoses liikluskoormusega Pirita teel ning vastustaja on ka ise leidnud, et liikluskoormuse täiendav suurendamine põhjendatud ei ole, ei välista samuti vastustaja tegevusetust. Sellises olukorras saab vastustaja menetluse peatada või kaaluda detailplaneeringu kehtestamist osaliselt või seada haldusaktiga kõrvaltingimusi detailplaneeringu realiseerimise aja osas seoses Russalka ristmiku ja Põhjaväila valmimisega. 4
lg 1 kohaselt kohus võib määrata kohtuotsuse täitmiseks tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja peab mõistlikuks tähtajaks 14-päevast ajavahemikku kohtuotsuse jõustumisest ning vastustaja leiab, et tähtaeg peaks olema vähemalt 12 nädalat. Kuigi kohus nõustub kaebajaga, et vastustajal on olnud aega oma otsustuse tegemiseks ja vormistamiseks ligi 4 aastat, tuleb kohtuotsuse täitmiseks tähtaja määramisel arvestada, et kaebaja jaoks positiivse otsuse tegemiseks tuleks haldusorganile esitatud detailplaneering uuesti üle vaadata, et see ei oleks vastuolus vahepeal kehtestatud ja vastuvõetud muude planeeringutega ning selle aja jooksul muutunud õigusaktidega. Selleks kulub kohtu hinnangul ja vastustaja väitel rohkem aega kui 14 päeva, isegi juhul kui vastustaja asub tegutsema kohtuotsuse jõustumist ära ootamata. Menetluse peatamise otsuse tegemiseks piisaks ka 14-päevasest tähtajast. Haldusorgan ei pea samas ära kasutama kogu kohtuotsuse täitmiseks määratud aega, vaid võib oma otsuse teha kiiremini. Kohus peab põhjendatuks määrata vastustajale käesoleva kohtuotsuse täitmise tähtajaks 6 nädalat kohtuotsuse jõustumisest arvates. Ehitusmääruses on 6 nädalat ettenähtud planeeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu koostamiseks ja linnavalitsuse istungile esitamiseks. Kuna antud juhul ei tule vastuvõtmise korralduse eelnõu koostada nullist, siis peaks selle valmimine toimuma kiiremini kui 6 nädalat ning linnavalitsuse istungite järjekorra pikkus ei oma tähtsust olukorras, kus otsuse tegemisega on niivõrd pikalt venitatud. Linnavalitsusel tuleb antud küsimus otsustada eelisjärjekorras. Kohus määrab kohtuotsuse täitmise tähtajaks 6 nädalat arvates kohtuotsuse jõustumisest. 14.
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohtuotsuse täitmise tähtaja määramine erinevalt kaebaja taotletust ei tähenda kaebuse osalist rahuldamist. Kaebaja menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja esindaja kulud summas 3425 eurot (käibemaksuta). Esitatud on menetluskulude nimekiri, kulu- ja tasumist tõendavad dokumendid. Õigusabi sisuks on olnud esindus kohtumenetluses, mis seisnes nõupidamises Tallinna Linnavalitsuses ja telefoni teel suhtluses TLPA-ga (2,30 tundi, arve nr 201505014); nõupidamises V.Kaasikuga ja haldusasja materjalide läbitöötamises, vastuse koostamises planeeringumenetluse peatamise eelnõule (6,40 tundi, arve nr 201502010); kaebuse koostamises ringkonnakohtule (1,30 tundi, arve nr 2015001); tutvumine kohtumäärusega, vastustaja vastusega, taotluse koostamine kohtule (2,30 tundi, arve nr 2014013); kohtumäärusega tutvumine, kaebuse täiendamine (1,30 tundi, arve nr 2014010); täiendav kaebus (3 tundi, arve nr 2014009); kaebuse koostamine (12 tundi, arve nr 2014007); ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine (2,20 tundi, arve nr 201500125). 5 Kaebajat on esindanud esmalt V.Kaasik ning alates 21.01.2015 R.Talts. V.Kaasiku õigusabiteenuse kohta koostatud nimekirjad ja arved on kohati kontrollimatud ning sisaldavad kriminaalmenetluse ning kuriteoteate esitamise kulusid. Kohus ei saa menetluskulusid välja mõista olukorras, kus kohus ei saa kontrollida nende vajalikkust ja põhjendatust. Suur osa kuludest tuleb seetõttu jätta välja mõistmata. Kohus käsitleb järgnevalt, millises osas on kulude väljamõistmine võimalik ja põhjendatud tulenevalt
V.Kaasiku poolt osutatud õigusabi eest jätab kohus välja mõistmata arvega nr 2015001 seotud kulu, kuna käesolevas kohtuasjas ei ole esitatud ühtegi kaebust ringkonnakohtule, milline kuluartikkel nähtub arve selgitusest (tlk 167). Kohus peab põhjendatuks välja mõista arve nr 2014013 alusel 362,50 eurot; arve nr 2014010 alusel 217,50 eurot. Arvel nr 2014009 ei ole välja toodud palju aega kulus haldusasjas kaebuse täienduse koostamisele. Kohtu hinnangul võis selleks kaebuse sisu ja põhjendatud töömahtu hinnates kuluda 1 tund, seega tuleb välja mõista 145 eurot. Arve nr 2014007 alusel (esialgse kaebuse koostamine) peab kohus põhjendatuks välja mõista 435 eurot (3 tunni ulatuses). R.Taltsi osutatud õigusabi eest mõistab kohus välja arve nr 201505014 alusel 325 eurot. Arve nr 201502010 alusel mõistab kohus välja 300 eurot (haldusasja materjalide läbitöötamise eest), jättes välja mõistmata detailplaneeringu menetluse peatamise otsuse eelnõule vastuse koostamise kulu (haldusmenetluse kulu kohtumenetluses välja ei mõisteta) ning vähendades materjalide läbitöötamise kulu. Kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise eest mõistab kohus arve nr arve nr 201500125 alusel välja 303,33 eurot. Kõik summad on toodud käibemaksuta, kuna kaebaja on nii taotlenud. Seega tuleb esindaja kuluna vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 2088,33 eurot. Riigilõivuna tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 15 eurot, kuna niipalju tuli tasuda kaebuse esitamisel. Kaebaja on ekslikult tasunud 45 eurot. Enamtasutud riigilõiv summas 30 eurot kuulub kaebajale tagastamisele
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.