1 Kriminaalasi nr 1-13-9194 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-9194 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 751

lg 3 p 2 määrata Janek Tammemäe elektroonilise valve tähtajaks 6 (kuus) kuud.

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata Janek Tammemäele katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 26.04.2018 ning käitumiskontroll pikkusega 24 (kakskümmend neli) kuud. Kohustada Janek Tammemäed käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Janek Tammemäed käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 4,7,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema isikutega, kes tarvitavad või vahendavad narkootilisi aineid; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Janek Tammemäe kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Janek Tammemäe karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janek Tammemäe elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 08.11.2013 otsusega tunnistati Janek Tammemäe süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.01.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (s.o 3 kuud ja 28 päeva vangistust) ja mõisteti liitkaristusena ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aja alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 29.04.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikut kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas kannab ta karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Viimased kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks, sest need ohustavad rahvatervist. Kuritegude laad on muutunud planeeritumaks. Vangistuses on kinnipeetav töötanud majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana ning AS EVT metallitsehhis tootmistööl, hetkel töötab ta tootmistööl komplekteerimise tsehhis. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 3 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on isikul võimalus asuda elama aadressile xxxx. Eluase kuulub kinnipeetava kasuisale A V ning vastab elektroonilise järelevalve nõuetele ja on vabanemiseks sobilik. Tegemist on kahetoalise ahiküttega keskmises seisukorras oleva korteriga, milles on olemas kõik hädavajalik. Isik on omandanud põhihariduse, peale mida asus ta õppima Tartu
2. Kutsekeskkooli, et omandada keskeriharidus santehnik-keevitaja erialal, kuid õpingud jäid pooleli. Haridusse suhtub kinnipeetav positiivselt. Isik on töötanud mitteametlikult, enne vangistust töötas ta autoremondilukksepana. Töö käigus on isik omandanud keevitaja ja üldehitaja oskused. Arvestades viimast kuritegu, milleks oli suures koguses narkootikumide käitlemine, võib arvata, et isikul on väljakujunenud kulutamisharjumus ja seda järgiv elustiil, mille tõttu ta ei suuda oma eelarvet tasakaalus hoida. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid 19 091,23 euro väärtuses. Kinnipeetava suhted abikaasa J T on head ja toetavad. Suhted vanemate ja venna M V on samuti head. Varasemast abielust ja kooselust on isikul kaks tütart: I O, kellega ta suhtles vabaduses olles iga päev, kuna elukohad olid lähestikku ja tal oli osa lapse päevakavast ning T L, kes elab oma emaga xxxx ning kellega isik kohtus enne vangistust vähemalt kord kuus. Kuriteod on sooritatud grupis koos sõpradega, kellega kinnipeetav enda sõnul enam ei suhtle. Ometi on isik vanglas läbi lühiajalise kokkusaamise kohtunud endise kuriteokaaslasega. Kinnipeetav tajub kriminaalse käitumisega seotud ohte õigesti, kuid hindab majanduslikku tulu kõrgemalt. Enda sõnul on ta ühe varasema kuriteo sõprade palvel enda süüks võtnud. Alkoholi tarvitamine ei ole kinnipeetavale probleeme tekitanud. Enda sõnul ei tarbi ta peaaegu üldse alkoholi. Narkootikumidest on isik enda sõnul vaid proovinud amfetamiini, kokaiini ja ecstasyt, kuid regulaarselt tarvitama ei hakanud. Seos kuritegude sooritamise ja narkootikumide tarvitamise vahel on vähetõenäoline. Kinnipeetav mõistab ühiskonnas kehtivaid reegleid, kuid on nende osas n-ö pime, kui see puudutab tema enda õigusrikkumist. Viimane kuritegu on sooritatud katseajal. Isiku enda sõnul oli kuritegu sooritades põhiline ajend märkimisväärse kasu teenimine, mis kaalus ülesse võimaliku vangistuse. Isik on seisukohal, et tema vangistamine oli liialt kergekäeline. Isik soovib kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid ei näe selleks muud võimalust kui välisriiki kolimine, et leida tasuv töö. Kinnipeetav arvab, et olukorrad, kus ta seadust rikub lihtsalt juhtuvad ja tema käitumisel ei ole sellega mingit seost. Isikul on raskusi kohanemisega vanglas, millest tulenevalt on esinenud unehäireid ja depressiooni, võib esineda meeleolu kõikumisi. Kinnipeetav muretseb vabadusse jäänud pereliikmete pärast. Isikul on kõrge enesehinnang, eriti nende seltskonnas, kes hindavad temaga sarnaseid väärtuseid. Kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning näeb paljusid olukordi vaid enda vaatenurgast. Eesmärgid tulevikuks on selged ja realistlikud. Isiku ohtlikkus seisneb rahvatervise kahjustamises läbi suures koguses narkootikumide vahendamise. Oht on kõige tõenäolisem, kui on vaja kiiret tulu teenida. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 9%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 10%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning teeb ettepaneku määrata Janek Tammemäele elektroonilise järelevalve kestuseks 4 kuud, käitumiskontrolli kestuseks 24 kuud ja katseaeg kuni 26.04.
3. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Janek Tammemäed täitma KarS § 75 lg 2 p 4,7 sätestatud kohustusi. 4 Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Janek Tammemäe (endine perekonnanimi Lutsar) lähikondlaste hulka kuuluvad abikaasa J T, ema R V ja kasuisa A V. Varasematest abieludest on Janek Tammemäel kaks last. Enne vangistust suhtles ta lastega pidevalt ja abikaasa sõnul toetas neid võimaluste piires ka materiaalselt. Vangistusest tingitud lahusolek on pannud abikaasade suhte tugevalt proovile, kuid vestlusest J T selgus, et mõlemad on valmis suhte säilimise ja edenemise nimel pingutama ka peale kinnipeetava võimalikku vabanemist. Suhteid vanematega võib pidada samuti headeks ning vanemad on valmis isikut vabanemise korral igakülgselt toetama ja abistama igapäevaelu sisseseadmisel. J T selgitas telefonivestluses, et peale vabanemist asub Janek Tammemäe xxxx elama üksinda, kuna tema põhitöö on xxxx. Küll aga ei ole välistatud kinnipeetava kolimine xxxx abikaasa juurde peale elektroonilise järelevalve lõppu. Lisaks mainis J T, et oma lisatöö tõttu viibib ta sageli xxxx ning seeläbi saaks ta kinnipeetavat vabanemisjärgselt toetada. Kriminaalhooldusametnikule on laekunud garantiikiri, millest lähtuvalt on Janek Tammemäel vabanemisjärgselt võimalik koheselt asuda tööle xxxx xxxx esialgse töötasuga xxxx eurot kuus (bruto). Karistusregistri 17.09.2015 väljavõtte kohaselt on Janek Tammemäed kümnel korral karistatud väärteokorras. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt ei ole Janek Tammemäed varasemalt kriminaalhooldusele määratud. Lähedaste sõnul on kinnipeetaval kõik eeldused elektroonilise valvega toimetulemiseks ja katseaja edukaks läbimiseks tingimusel, et ta hoidub suhtlemast negatiivset mõju avaldanud sõpradega ja on pidevalt tööga hõivatud. Kui kohus peab otstarbekaks vabastada Janek Tammemäe ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve kestuseks 4 kuud, käitumiskontrolli kestuseks 24 kuud ja katseaja kestus kuni 26.04.
4. Lisaks on Janek Tammemäele otstarbekas määrata käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 21,4,7 sätestatud kohustused. Janek Tammemäe ise soovis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Ise ta mingeid probleeme ei näe, mis saaksid talle takistuseks. Haridust on tal vähe ning ta arvas, et sellega peaks tegelema. Kõik kutseoskused on ta omandanud töö käigus. Eriala tal ei ole. Töö, mida ta tegema hakkab, on xxxx vahetus. Ta oskab seda teha, sest on seda varem teinud. Selles äriühingus ei ole ta varem töötanud, kuid seal teatakse nüüd tema kriminaalsest minevikust. Töökoht on xxxx tänaval ja kasuisa on lubanud talle autot laenata, et ta saaks tööl käia. Kehtiv juhtimisõigus on tal olemas. Kinnipeetav selgitas, et talle on kohale jõudnud, mis asi on vangla ning rohkem sinna sattuda ta küll ei soovi. Kriminaalhoolduse all ei ole ta varem olnud, kuid kuigipalju kujutab ta ette, mida see tähendab. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Janek Tammemäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 20.10.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur kinnitab, et ei ole vastu vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav J. Tammemäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tema käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – erinevatel majandus- ja tootmistöödel töötamine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine jm, mis viitavad sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks J. Tammemäel jätkuvalt maandada uute kuritegude 5 toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas lõpuni kuni 26.04.
5. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta, tehes ettepaneku elektroonilise valve tähtajaks määrata 6 kuud. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Janek Tammemäe vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Janek Tammemäe võib kuue kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust muuhulgas esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest, sest ainuüksi kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa käesoleval ajal midagi ette heita. Janek Tammemäel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on vangistuses olnud ja on tööga hõivatud. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht kasuisale A V kuuluvas korteris. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning kasuisa on andnud oma kirjaliku nõusoleku isiku sinna elama asumiseks ning korteris elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad. Perekond on nõus kinnipeetavat vabanemisel igakülgselt toetama. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxxx. Seega on isikule garanteeritud kindel igakuine sissetulek, mis soodustab majanduslikku toimetulekut ning vähendab materiaalse kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemise riski. Alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega isikul probleeme ei ole olnud. Viru Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 9%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 10%, mis on kohtu hinnangul madal risk. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Janek Tammemäe viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Janek Tammemäele KarS § 75 lg 2 p 4,7,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Janek Tammemäe elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Heli Väinaste Kohtunik