KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 26. novembril 2015.a. Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-13-14362 Kohtuasi XXX hagi XXX vastu vanema kande vaidlustamiseks kostja sünniaktis pärast isiku surma Tsiviilasja hind 3500.- eurot Menetlusosalised Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Senny Pello (Advokaadibüroo Concordia OÜ, Lennuki 22 Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja XXX ja riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Piret Simm Resolutsioon 1. Rahuldada XXX hagi XXX vastu vanema kande vaidlustamiseks XXX sünniaktis pärast isiku surma. 2. Tuvastada, et XXX(i.k. XXX) sünniakti (sünd registreeritud XXX) tehtud kanne isa XXX (i.k. XXX) kohta on vale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. 4. Jätta XXX menetluskulud XXX kanda. 5. Jätta XXX menetluskulud tema enda kanda, välja arvatud talle riigi õigusabi korras määratud esindajakulud, millised jätta riigi kanda. 6. Välja mõista XXX XXX kasuks menetluskulude katteks 5190,80 (viis tuhat ükssada üheksakümmend eurot ja 80 senti ) eurot. 7. Kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulud on XXX kohustatud tasuma Advokaadibüroo Concordia arvelduskontole nr EE622200221018785507 selgitusega „XXX tsivillasi 2-13-14362). 8. XXX on kohustatud maksma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt XXX viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik. 1. XXX ja XXX olid abielus alates 30.05.2002.a. kuni 18.03.2009.a., mil nende abielu Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-07-22075 lahutati (I kd t/l 9-10). 2. 18.01.2010.a. sündis XXX poeg XXX ning lapse sünniakti on kantud tema isana XXX(I kd t/l 26). 3. Isa kanne XXX sünniakti on tehtud tulenevalt asjaolust, et XXX ema ja isa olid abielus 30.05.2002.a. kuni 18.03.2009.a. ja kohtuotsus abielu lahutamise kohta jõustus 21.04.2009.a. (I kd t/l 11, 179-180). 4. 14.12.2005.a. tegi XXX notariaalse testamendi, millega ta määras oma vara pärijaks tema abikaasa XXX(I kd t/l 7-8). 5. XXX suri XXX.a. (I kd t/l 6). 6. 28.03.2013 esitas XXX Harju Maakohtule avalduse alaealise XXX sünniakti kantud isa kande vaidlustamiseks pärast isiku surma (I kd t/l 1-4). 7. XXX vaidles esitatud avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 8. Harju Maakohus menetles käesolevat tsiviilasja hagita menetluses ning rahuldas oma 10.01.2015.a. kohtumäärusega XXX avalduse. 9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 10.01.2015.a. määrusse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule (II kd t/l 60-62). 10. Kohus menetleb käesolevat asja edaspidi hagimenetluses nagu on märkinud ringkonnakohus kohtumääruse p-s 22, sest tegemist on lapse sünniakti kantud mehe õigusjärglase hagiga lapse vastu. 2 Täites Tallinna Ringkonnakohtu juhiseid selgitas kohus oma 25.05.2015.a. kirjas pooltele nende tõendamise koormust käesolevas tsiviilasjas, seda, et käesoleval juhul ei saa kostja tugineda seadusest tulenevale põlvnemise eeldusele (XXX sündimise ajal kehtinud Perekonnaseaduse § 39 lg 5) ja hea usu põhimõttest tulenevalt pöördub tõendamise koormis käesoleval juhul ümber millest tulenevalt tuleb kostjal esile tuua asjaolud ja tõendada, et XXX põlvneb XXX, samuti oma väiteid, et XXX oli teadlik XXX rasedusest ja XXX sünnist. Kohus selgitas pooltele, et kui kostja need asjaolud esile toob ja tõendid esitab, on hagejal võimalus esile tuua ja tõendada vastupidist, st seda, et XXX ei põlvne XXX. Kohus selgitas hagejale ka seda, et nii nagu Ringkonnakohus kohtumääruse p-s 25 märkis, ei saa kõrge vanus (77
- a)ja halb tervis iseenesest olla põlvnemist välistavaks asjaoluks. Hageja nõue ja selle põhjendused. 11. Hageja XXX esitas kohtusse hagi milles ta palub tuvastada, et XXX ei põlvne XXX. Oma nõuet põhjendab hageja järgmiste asjaoludega ja tõendab osundatud tõenditega: -XXX on kostja sünniakti kantud isana kostja sünni ajal kehtinud PKS § 39 lg 5 alusel põlvnemise eeldusele tuginevalt ning üksnes kostja ema avalduse alusel, mida tõendab XXX sünniakt; -XXX sai XXX teada 05.03.2013.a. XXX pärimistunnistuse koostamisel, mida tõendavad hageja vande all antud ütlused; -XXX ei olnud tema eluajal teada, et tal on poeg XXX, mida tõendavad hageja vande all antud ütlused, samuti kostja sünniakt ja XXX ning XXX kirjalikult antud ütlused; -XXX ja XXX ei olnud teada kostja ema XXX rasedus, mida tõendab hageja vande all antud seletus; -XXX esitas hagiavalduse kostja emast XXX lahutamiseks esimest korda 06.12.2005.a. ning teist korda 08.06.2007.a., kuid nimetatud hagiavaldused olid sisult identsed osas, mille kohaselt elasid XXX ja XXX koos peale abiellumist 30.05.2002.a. vaid paar kuud ja peale seda ei ole XXX ja kostja ema koos elanud. Nimetatut tõendavad Harju Maakohtu otsus 18.03.2009.a. tsiviilasjas 2-07-22075, millega XXX ja XXX abielu lahutati, 06.12.2005.a. ja 08.06.2007.a. XXX poolt kohtusse esitatud hagiavaldused abielu lahutamiseks, 06.09.2007.a. abielu lahutamise asja kohtuistungi protokoll ja XXX poolt 21.09.2007.a. esitatud määruskaebus; -XXX ja kostja ema XXX abielu lahutati 18.03.2009.a. kohtuotsuse alusel ning see jõustus 21.04.2009.a., mida kinnitavad Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-07-22075 ja Riigi Teataja väljavõte kohtuotsuse jõustuimise kohta; -XXX oli alates 2005.a. uus elukaaslane XXX, kellega XXX abiellus 20.04.2010.a. Nimetatut tõendavad hageja vande all antud ütlused, Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas 2-07-22075, millega XXX ja XXX abielu lahutati ning 06.09.2007.a. kohtuistungi protokoll; -XXX ja kostja emal XXX puudusid sellised suhted, mille tulemusel oleks olnud võimalik kostja eostamine, sest XXX ja XXX läbisaamine oli äärmiselt kehv, mida tõendavad hageja vande all antud ütlused ning samuti 06.09.2007.a. kohtuistungi protokoll ja 21.09.2007.a. XXX määruskaebus; -XXX kinnitas tsiviilasjas nr 2-07-22075 27.02.2009.a. toimunud istungil, et elas XXX koos vaid paar kuud, mida tõendab Harju Maakohtu otsus 18.03.2009.a. tsiviilasjas 2-07-22075; -XXX kõrge vanus ja kehv tervislik seisund ei võimaldanud tal iseseisvalt igapäevaselt toime tulla, ta vajas selleks igapäevaselt kõrvalist abi nii söömisel, liikumisel kui ka suhtlemisel. Tulenevalt XXX raskest puudest osutas talle igapäevast kõrvalist abi hageja. Nimetatut tõendavad hageja vande all antud ütlused, XXX kohta 25.01.2007.a. tehtud arstliku ekspertiisi otsus nr 320152, väljavõtted XXX haigusloost XXX, XXX, XXX ning XXX kirjalikud ütlused; - arvestades asjaoluga, et XXX ja XXX abielu lahutus jõustus 21.04.2009.a. ning kostja sündis 18.01.2010.a. on eluliselt ebausutav, et peale abielu lahutamist ühel päeval XXX ja XXX 3 kohtusid ning eostasid kostja. Arvestades sellega, et XXX ei ole kordagi märkinud, et XXX sündis enneaegselt (lahutuse jõustumise ja kostja sündimise vahel on täpselt 39 nädalat), sest üldteadaolevalt kestab rasedus 40 nädalat, on kostja eostamine XXX poolt ka nimetatust tingituna ebausutav; - XXX ei osalenud kostja ülalpidamises ega muutnud ka testamenti millega ta kogu oma vara 14.12.2005.a. hagejale pärandas, mida tõendab nimetatud testament. Kostja vastuväited ja selle põhjendused. 12. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 13. Kostja vastuväidete kohaselt - tutvusid XXX ja XXX ajalehekuulutuse kaudu, mis avaldati ajalehes Soov 2002.a. märtskuus, - sama aasta maikuus XXX ja XXX abiellusid; - abielu alguses elas XXX XXX juures, kuid samal ajal elas ka oma kodus, sest XXX korteris ei olnud võimalik kõigil elada, kuna kokkuhoiu pärast küttis XXX oma kolmetoalisest korterist ainult ühte tuba. XXX oli teismeline tütar ja kõik kolmekesi ühes toas elada poleks nad saanud. Nii käisidki XXX ja XXX kordamööda teineteise kodus, kuigi neil oli ka plaan ühine kodu osta; - XXX jaoks oli suguelu elamine tähtis ning seda ka 2006.aastal. Kui XXX oli operatsioon, elas ta pärast operatsiooni XXX juures ja soovis regulaarset suguelu; - XXX tekkis ajal mil ta oli XXX abielus, kõrvalsuhe ka XXX; -14.12.2005.a. esitas XXX kohtusse hagi abielu lahutamiseks XXX , kuid loobus sellest 25.04.2007.a.; -30.08.2007.a. esitas XXX kohtusse uue hagi abielu lahutamiseks ja kahe aasta pärast abielu kohtus ka lahutati; - pärast abielu lahutamist kohtas XXX XXX, nad vestlesid ning XXX oli hea meel XXX näha. Pärast kohtumist külastas XXX XXX ning siis XXX eostati; - XXX oli XXX rasedusest teadlik juba teisel raseduskuul ja oli selle üle väga õnnelik, kuna tema ainuke poeg oli surnud enne nende tutvust 2000.aastal. XXX suureks sooviks oli saada laps, kes kannaks tema nime edasi ning ta lubas kindlustada nii lapse kui lapse ema tuleviku; - XXX soovis XXX isaduse omaks võtta; - XXX tegi ka esmase testamendi XXX nimele; - XXX oli aktiivne inimene ka oma kõrges vanuses, ta käis ise kohtus oma huve kaitsmas; - hageja väited XXX tervisliku seisundi kohta ei vasta tegelikkusele. 14. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja oma sünnitunnistuse, ajalehes Soov avaldatud kuulutuse, Harju Maakohtu kohtumääruse 25.aprillist 2007.a, millega võeti vastu hageja hagist loobumine ja lõpetati menetlus XXX hagis XXX vastu abielu lahutamiseks ning XXX avaldused kohtule 13.septembrist 2007.a. ja 28.märtsist 2007.a., millega ta loobus oma nõuetest abielu lahutamiseks XXX vastu, XXX testamendi 15.novembrist 2002.a., millega ta pärandas kogu oma vara XXX . 15. Pärast Tallinna Ringkonnakohtu poolt Harju Maakohtu 10.01.2015.a. määruse tühistamist ja uueks läbivaatamiseks maakohtule saatmist ei reageerinud XXX ei kohtu kirjale 25.maist 2015.a., kus kohus selgitas kostja tõendamise koormust (II kd t/l 72), ei ilmunud kohtu korraldavale istungile (II kd t/l 95-96), kuigi oli kohtukutse kohtuistungile isiklikult kätte saanud (II kd t/l 89) ega teavitanud kohut istungile ilmumata jätmise takistustest. Kohtuotsuse põhjendused. 16. Pooled ei vaidle selle üle, et: 4 - - - XXX ja XXX olid abielus alates 30.05.2002.a. kuni 18.03.2009.a., mil nende abielu Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-07-22075 lahutati. Tõendab kohtuotsus (I kd t/l 9-10); 18.01.2010.a. sündis XXX poeg XXX ning lapse sünniakti on kantud tema isana XXX. Tõendab XXX sünnitunnistus ja sünniakt (I kd t/l 26 ja 179-180). isa kanne XXX sünniakti on tehtud tulenevalt asjaolust, et XXX ema ja isa olid abielus 30.05.2002.a. kuni 18.03.2009.a. ja kohtuotsus abielu lahutamise kohta jõustus 21.04.2009.a. Tõendab XXX sünniakt (I kd t/l 179 ja 180); XXX tegi 15.novembril 2002.a. testamendi, millega ta pärandas kogu oma vara XXX . Tõendab testament (I kd t/l 159-160); 14.12.2005.a. tegi XXX uue notariaalse testamendi, millega ta määras oma vara pärijaks tema abikaasa XXX. Tõendab testament (I kd t/l 7-8) XXX suri XXX.a. Tõendab surmatõend (I kd t/l 6). 17. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu poolt tehtud ettekirjutustest menetleb kohus käesolevat asja hagimenetluses, sest tegemist on lapse sünniakti kantud mehe õigusjärglase hagiga lapse vastu vastavalt PKS § 93 lg 4 sätestatule, mille kohaselt võib pärija vaidlustada surnud mehe isaduse ühe aasta jooksul selle mehe surmast arvates, kui mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud ning see mees on surnud enne isaduse vaidlustamise tähtaja möödumist. Käesoleval juhul on XXX kantud XXX sünniakti tema sündimise ajal ehk kuni 30.06.2010.a. kehtinud PKS § 39 lg 5 alusel ning hageja sai XXX kui XXX poja olemasolust teada 05.03.2013.a. XXX pärimistunnistuse koostamisel, mille üle vaidlus puudub. Hagi esitas hageja kohtusse 28.03.2013.a., seega ajal, mil vanema kande vaidlustamine surnud mehe sünniaktis on tema pärija poolt lubatav. 18. Täites Tallinna Ringkonnakohtu juhiseid selgitas kohus oma 25.05.2015.a. kirjas (II kd t/l 72) pooltele nende tõendamise koormust käesolevas tsiviilasjas ning seda, et käesoleval juhul ei saa kostja tugineda seadusest tulenevale põlvnemise eeldusele XXX sündimise ajal kehtinud Perekonnaseaduse § 39 lg 5 kohaselt ja hea usu põhimõttest tulenevalt pöördub tõendamise koormis käesoleval juhul ümber, mistõttu tuleb kostjal esile tuua asjaolud ja tõendada, et XXX põlvneb XXX, et XXX oli teadlik XXX rasedusest ja XXX sünnist. Kohus selgitas pooltele, et kui kostja eed asjaolud esile toob ja tõendid esitab, on hagejal võimalus esile tuua ja tõendada vastupidist, st seda, et XXX ei põlvne XXX. Kohus selgitas hagejale ka seda, et nii nagu Ringkonnakohus kohtumääruse p-s 25 märkis, ei saa kõrge vanus (77
- a)ja halb tervis iseenesest olla põlvnemist välistavaks asjaoluks. 19. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt esitatud tõendid ei tõenda tema väiteid selle kohta, et XXX on XXX isa, et XXX oli teadlik XXX rasedusest ja XXX sünnist. Nimetatud asjaolusid ei tõenda ei ajalehes Soov ajavahemikul 19.-22.03.2002.a. avaldatud XXX kuulutus, et ta otsib alla 40-aastast naist või abikaasat, keda ta on valmis armastama ja ülal pidama, ei Harju Maakohtu kohtumäärus 25.aprillist 2007.a, millega võeti vastu XXX hagist loobumine ja lõpetati menetlus XXX hagis XXX vastu abielu lahutamiseks ega ka XXX avaldused kohtule 13.septembrist 2007.a. ja 28.märtsist 2007.a., millega ta loobus oma nõuetest abielu lahutamiseks XXX vastu. Nimetatud tõendid tõendavad vaid seda, et XXX otsis ajalehekuulutuse kaudu omale abikaasat, tema väljavalituks osutus XXX, kellega nad 20.05.2002.a. abiellusid, kuid kellest XXX soovis kahel korral kohtusse esitatud hagiga abielu lahutada. Hageja hagist loobumise avaldused tõendavad küll seda, et ta mõtles abielu lahutamise osas ümber 28.03.2007.a. ja 13.09.2007.a. (I kd t/l 147-148) ja Harju Maakohtu kohtumäärus 25.aprillist 2007.a, seda, et kohus võttis hageja hagist loobumise vastu ja lõpetas selle alusel esimesel korral 5 menetluse. Harju Maakohtu kohtuotsusega 18.märtsist 2009.aastast XXX ja XXX abielu siiski lahutati, mida tõendab nimetatud kohtuotsus tsiviilasjas 2-07-22075 (I kd t/l 9-10). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXX tegi 15.novembril 2002.a. testamendi, millega ta pärandas kogu oma vara XXX , tõendab küll seda, et ta soovis pärast XXX abiellumist kogu oma vara oma abikaasale pärandada, kuid 29.05.2003.a. tehtud testament ja 14.12.2005.a. tehtud testament kinnitavad, et XXX muutis hiljem oma vara pärandamise osas meelt ja otsustas viimase testamendiga oma vara pärijaks määrata hoopis XXX(I kd t/l 182-184). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole oma väiteid sellest, et XXX on XXX isa, et XXX oli teadlik XXX rasedusest ja XXX sünnist, millegagi tõendanud. 20. Kohus leiab, et hageja väite tõendamiseks, et XXX ei olnud tema eluajal teada XXX rasedus, samuti see, et XXX sündis XXX.a. poeg XXX, kelle isaks on XXX, ei ole kõlblikud tõendid hageja 17.12.2014.a. kohtuistungil vande all antud ütlused (II kd t/l 1112), samuti XXX ning XXX kirjalikult antud ütlused (I kd t/l 213 ja 215), sest kohtu hinnangul ei saa hageja vande all antud ütlustega tõendada seda mida XXX oma elu ajal teadis või mida ta ei teadnud, vaid üksnes seda mis hagejale endale teada oli või teada ei olnud. Tunnistajad aga kirjalikult ütlusi anda ei saa, sest tunnistajad kuulatakse TsMS § 251 kohaselt üle kohtuistungil, v.a. sama seaduse § 253 sätestatud juhul kui kohus on määrusega määranud tunnistaja kirjalikult üle kuulata ja esitanud tunnistajale ka küsimused millele tuleb vastata. Käesoleval juhul eelpool nimetatud olukorda ei olnud. Asjaolu, et XXX XXX rasedusest ja XXX sünnist midagi ei teadnud, vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma. XXX sünniakt (I kd t/l 179-180) ei tõenda samuti asjaolu, et XXX ei olnud XXX sünnist teadlik, vaid seda, et XXX on kantud XXX sünniakti lapse sünni ajal kehtinud PKS § 39 lg 5 alusel. 21. Kohus asub seisukohale, et asjaolud kui kaua XXX ja XXX pärast abielu registreerimist koos elasid, millal XXX esitas esmakordselt hagi abielu lahutamiseks XXX ja millal teistkordselt, miks ta esialgsest abielu lahutamise avaldusest loobus, kuidas XXX ja XXX omavahel läbi said, samuti millal tutvusid XXX ja XXX ning millal nad koos elama hakkasid ning millal abiellusid, ja ka see, et XXX tegi testamendi, millega pärandas oma vara Maie Lootusele, ei oma käesoleva vaidluse puhul tähendust, sest käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline välja selgitada kas XXX on XXX isa või mitte, mitte eelpool nimetatu. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased tõendid käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel 06.12.2005.a. ja 08.06.2007.a. XXX poolt kohtusse esitatud hagiavaldused abielu lahutamiseks, 06.09.2007.a. abielu lahutamise asja kohtuistungi protokoll ega ka XXX poolt 21.09.2007.a. esitatud määruskaebus ja XXX poolt XXX kasuks tehtud testament ning kohus jätab nimetatud tõendid kohtuotsuse tegemisel TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. 22. Küll aga tõendavad kohtu hinnangul XXX kohta 25.01.2007.a. tehtud arstliku ekspertiisi otsus nr 320152 (I kd t/l 12), samuti väljavõtted XXX haigusloost AS XXX ja XXX (I kd t/l 170 ja 171) ning kiirabikaardid 28.12.2006.a. ja 13.03.2008.a (I kd t/l 174 ja 175), et XXX tervislik olukord oli oluliselt halvenenud alates 2006.aastast läbi põetud mitme haiguse tagajärjel ning 2007.a. jaanuaris vajas ta ööpäevast kõrvalabi kuna ei tulnud iseseisvalt toime ei söömise, liikumise ega ka suhtlemisega (I kd t/l 13). Igapäevast kõrvalabi osutas XXX XXX, mida viimane kinnitas oma vande all antud ütlustega. XXX kirjalikult antud ütlused ei ole taaskord kõlblikud tõendid nimetatud asjaolu tõendamisel nagu kohus kohtuotsuse p-s 20 märkis. 6 23. Arvestades muuhulgas ka kohtuotsuse eelmises punktis märgitut, asub kohus seisukohale, et eluliselt ebausutavaks tuleb pidada kostja paljasõnalist ja tõendamata väidet sellest, et pärast kaks aastat kohtus kestnud abielu lahutamise protsessi, mis lõpuks lõppes 18.03.2009.a. tehtud kohtuotsusega XXX ja XXX abielu lahutamise kohta, kohtusid XXX ja XXX juhuslikult Tallinnas, läksid XXX juurde, astusid seal sugulisse vahekorda, mille tulemusena eostati XXX, kes sündis XXX.aastal. Kohus on seisukohal, et XXX ei sündinud enneaegselt ka siis kui XXX rasedus kestis 39 nädalat, sest tehtud uuringute kohaselt kestab rasedus naistel 37 nädalast 42 nädalani (http://naine24.postimees.ee/1325662/teadlaste-sonul-voib-raseduse-kestus-koikuda-37paeva), mistõttu hageja väited eeltoodust jätab kohus tähelepanuta. 24. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja ei ole käesoleva kohtumenetluse käigus tõendanud oma väiteid sellest, et XXX põlvneb XXX, et XXX oli teadlik XXX rasedusest ja XXX sünnist, vaid eluliselt tuleb pidada ebausutavaks kostja väiteid sellest, et pärast kohtus kaks aastat kestnud abielu lahutamist kohtusid XXX ja XXX juhuslikult tänaval, läksid XXX juurde, kus astusid sugulisse vahekorda, mille tulemusena eostati XXX, eriti kui arvestada XXX halba tervislikku olukorda ja abivajadust, mis kohtu hinnangul on kohtuotsuse p-s 22 nimetatud tõenditega tõendatud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et XXX hagi XXX vastu kuulub rahuldamisele ja kohtuotsusega tuvastamisele, et XXX ei põlvne XXX. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 25. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 26. Tulenevalt sellest, et kohus rahuldab XXX hagi XXX vastu, jäävad XXX menetluskulud XXX kanda ja viimase menetluskulud tema enda kanda, välja arvatud talle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, millised jäävad riigi kanda. 27. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. 28. XXX menetluskulud koosnevad tema poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõivust 225.- eurot ja hagejale tema lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse kulust tasust hageja esindamisel kohtumenetluses 26,55 tunni jooksul tunnihinnaga kuni 115-150 €/h, mis teeb kokku koos käibemaksuga 4965,80 eurot. 29. XXX oma seisukohta XXX menetluskulude nimekirja osas ei esitanud, ka ei esitanud ta ise oma menetluskulude nimekirja kohtule. 30. Kohus asub seisukohale, et kostjalt kuuluvad käesoleva kohtuotsusega väljamõistmisele hageja menetluskulud järgmiselt: - riigilõiv 225.- eurot vastavalt hageja poolt esitatud taotlusele ja - hageja lepingulise esindaja tasu 4965,80 eurot koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et kuni 115.- kuni 150.- €/h on põhjendatud õigusabikulu tunnihind vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ning, et 26,55 tundi on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud ajakulu XXX esindamisel käesolevas kohtuvaidluses, arvestades siinjuures ka sellega, et kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on kestnud juba 1 aasta ja 8 kuud, on käesoleval ajal teist korda esimese astme kohtu menetluses ja vahepeal olnud Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. 7 31. Tulenevalt kõigest eeltoodust ning juhindudes TsMS § 138 lg 1 ja lg 2, § 139 lg 1, § 144 p 1 ja p 51 ning § 175 lg 1 on XXX põhjendatud ja tõendatud menetluskulu suuruseks 5190,80 (225+4965,80) eurot, mis kuulub XXX XXX kasuks väljamõistmisele. Vastavalt hageja soovile tuleb kostjat kohustada väljamõistetud menetluskulud tasuma hageja esindaja Advokaadibüroo Concordia arvelduskontole. 32. Kuna hageja taotles kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldab kohus osundatud seadusesätete alusel hageja taotluse. Tsiviilasja hinna määramine. 33. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 125 sätestatust, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavasti õigustatud saama hagi rahuldamise korral ning kui hüve väärtust pole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes TsMS § 132 lg 1 on XXX hagi hinnaks 3500.- eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik 8