Obsah (4)

§ 31§ 22§ 1§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2015. a, Jõhvi Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-12196 Menetlusosalised ja ne

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidiline isik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 10.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

3 11. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-57-14 märkinud, et „

§ 22

lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne /…/ kohtul tuleb võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus

§ 1lg 2 või lg 3 järgi.

Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv“. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, sest võlgniku varad ületavad võlgniku kohustusi. Võlgnikul on vara 285 419 euro väärtuses. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 52 000 eurot. Lisaks on ajutine haldur arvestanud avaldaja nõuet võlgniku vastu summas 52 658,94 eurot. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt katab võlgniku vara võlgniku teadaolevad kohustused nii pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõuet arvestades kui ka mitte arvestades. Võlgniku varaks on hulgaliselt sõidukeid ja kaks kinnistut, mis ei ole kolmandate isikute kasuks koormatud. Võlgnik on tegutsev äriühing, kus töötab 29 töötajat. Seega on võlgnikul vara, mille arvelt on võimalik kohustusi täita ja vara bilansiline väärtus ületab kohustusi.

1. Seega ei ole võlgnik maksejõuetu, sest tema vara katab kohustusi ilma V. B. nõuet arvestamata enam kui 5 korda ning V. B. nõuet arvestades enam kui 2,5 korda. Menetluskulude jaotus
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku(TsMS) § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lg 7 teine lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
3. Eeltoodu alusel, seoses avalduse rahuldamata jätmisega, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
4. Puudutatud isiku menetluskulud on õigusabikulud 1 160 eurot. Õigusabikulud on põhjendatud ning vastavad osutatud õiguabi mahule. 16.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur taotleb tasu määramist 19 töötunni eest 1 520 eurot (arvestusega 1 tund = 80) eurot, millele lisandub käibemaks ning kulutuste hüvitamist summas 96,32 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu ja kulutuste hüvitamiseks on põhjendatud, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista avaldajalt. 4 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5