3-14-50568/31

Haldusasi 3-14-50568 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 07.12.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50568 Haldusasi AS DGM Shipping kaebus 25.02.2014.a otsusele nr TRP0002 Asja läbivaatamine 06.11.2015.a Menetlusosalised Keskkonnainspektsiooni Kaebaja AS DGM Shipping, esindaja Igor Sumarok Vastustaja Keskkonnainspektsioon, esindaja Katrin Lehtla RESOLUTSIOON

1. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 25.02.2014.a otsus nr TRP0002
2. Mõista Keskkonnainspektsioonilt AS DGM Shipping kasuks välja menetluskulud 30 eurot. Muus osas jätta AS DGM Shipping taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Keskkonnainspektsiooni (KKI) 25.02.2014.a otsusega nr TRP0002 määrati AS-le DGM Shipping kuuluvale Eesti kalalaevale „Rossvik“ tõsise rikkumise toimepanemise eest kolm tõsise rikkumise punkti (tl 12-13). Otsusele esitatud AS DGM Shipping vaie jäeti KKI 24.03.2014.a vaideotsusega rahuldamata (tl 15).
4. AS DGM Shipping esitas 21.04.2015.a Tallinna Halduskohtule kaebuse KKI 25.02.2014.a otsuse nr TRP0002 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 13.03.2015.a menetlusse ja määras vastustajaks KKI.
5. Kaebaja on seisukohal, et kaevatav haldusakt on ebaseaduslik ja tuleb tühistada kuna kaebaja ei olnud selle andmise menetlusse kaasatud ning kaebaja ei olnud seotud kalalaeva „Rossvik“ kapteni S. Y. poolt toimepandud rikkumisega ja seda rikkumist ei saa kvalifitseerida tõsiseks rikkumiseks Nõukogu määruse 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punkti a ja artikkel 3 punkti b mõttes.
6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja väitel on väärteoasjas nr 940013001889 tuvastatud, et kaebajale kuuluva kalalaeva „Rossvik“ kapten S. Y. on 11.12.2013.a rikkunud merel kala püüdvale laevale kehtestatud teate esitamise korda. Vastustaja leiab, et tegemist on tõsise rikkumisega ja materiaalõigust ei ole kohaldatud ebaõigesti. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjustel. 5.1 Haldusakti andmisel on rikutud haldusmenetluse seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud ärakuulamise põhimõtet ja § 56 lõikes 1 sätestatud põhjendamiskohustust. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja on jäänud menetlusse kaasamata. Kaebaja ärakuulamata jätmist vastustaja kohtuistungil põhjendada ei osanud, piirdudes väitega, et tegemist pole sellise rikkumisega, mis käesoleval juhul tooks kaasa otsuse tühistamise. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Isiku ärakuulamine aitab tagada õigema ja õiglasema otsuse, kuid sanktsioneeriva iseloomuga haldusmenetluses on see oluline ka põhjusel, et võimaldab isikul oma seisukohta kaitsta. Kirjeldatud veast tekkinud kohtu kahtlust, et kaalutlusotsus on tehtud meelevaldselt kinnitab põhjendamiskohustuse rikkumine. Nimelt ei ole kaevatavast aktist selgelt arusaadav, miks ja millisel õiguslikul alusel on otsus tehtud. Otsuses kirjeldatud faktilised asjaolud ja toodud viited õigusnormidele on omavahel seostamata. Ka selles küsimuses ei toonud kohtuistung selgust. Seetõttu puudub kohtul võimalus jälgida, kuidas on vastustaja otsuseni jõudnud. Kaalutlusotsuse puhul saabki kohus aga kontrollida üksnes seda, kas haldusorgan on järginud menetlusnorme ja kas arutluskäik otsuse tegemisel oli mõistlik (vt Haldusmenetluse käsiraamat. Koost, A. Aedmaa jt, Tartu Ülikooli kirjastus, 2004, lk 300). 5.2 Eelkirjeldatud põhjustel tuleb kaevatav haldusakt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lõike 1 p 1 alusel tühistada. Vastustaja poolt kohtuistungil tehtud viide Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2015.a otsusele nr 3-3-1-22-15 ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuv.
8. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude (riigilõivud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 30 eurot ning esindajakulud 600 eurot) väljamõistmist summas 630 eurot (tl 75, 94, 98). Kohus rahuldab kaebaja taotluse üksnes riigivõivude väljamõistmise osas (riigilõivud tasutud 21.04.2014.a), kuna asjas puuduvad andmed, mis viitaksid arvetel ja maksekorraldusel näidatud isiku (Ühiskodu OÜ) seost käesolevas asjas kaebaja esindamisega. „HKMS § 103 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusosalise esindaja kuludena saab käsitada üksnes selliseid kulusid, mida menetlusosaline on kandnud seoses esindaja poolt tema nimel ja huvides menetlustoimingute tegemisega. See tähendab, et menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaliselt saab teise menetlusosalise kasuks esindaja kulud välja mõista üksnes juhul, kui esindaja on haldusasja menetluses oma esindusõigust ka tegelikult teostanud“ (vt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 08.08.2014.a määrus nr 314-50251, p 15). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 2