Obsah (7)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 179§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-39741 Tsiviilasi XX

) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. 5.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja avalduse kohaselt on menetluskuluks riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 1773 eurot, kokku 2098 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasutud 03.10.2012 riigilõivu 325 eurot. Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 325 euro ulatuses ja kostjal tuleb see hagejale hüvitada.
2. Avalduse kohaselt osutas esindaja õigusabi teenust järgmiste tunnihinnete alusel: kuni 31.12.2012.a. 75 eurot/tunnis+ käibemaks 20%, s.o. hind koos käibemaksuga 90 eurot/tunnis ja alates 01.01.2013 kuni käesoleva ajani 90 eurot/tunnis + käibemaks 20%, s.o. hind koos käibemaksuga 108 eurot/tunnis. Tunnitasu on kohtu hinnangul mõistlik ja ei ületa keskmist turuhinda. Arvestades tehtud toiminguid ja koostatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, leiab kohus, et menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 325 eurot ja õigusabikulud 2 1773 eurot, kokku 2098 eurot.
3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. RÕS § 22 lg 6 kohaselt riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks sama seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti.
4. Kohus tutvunud tsiviilasja toimikuga leiab, et toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Taotluse kohaselt on esindajal kulunud Riigikohtu 25.02.2015 otsusega tutvumisele 1,5 tundi ja kliendiga nõupidamisele seoses nimetatud lahendiga 1 tund, kokku 2,5 tundi. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 1 tundi vähendades aega 1,5 tunni võrra summas 72 (1,5h*20+20% käibemaksu) eurot. Seega on põhjendatud summa 408 (480-72) eurot. Harju Maakohtu 30.11.2012 määrusega määrati XXX esindaja kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kümne kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja esindajale on esindaja tasu rahaliseks suuruseks määratud Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2014 määrusega summa 288 eurot (kd II, lk 106), Riigikohtu 25.02.2015 otsusega summa 684 eurot (kd II lk 141), Harju Maakohtu 08.06.2015 määrusega summa 504 eurot (kd II lk 177) ja käesoleva määrusega 408 eurot.
5. Kostjalt on Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud Harju Maakohtu 08.06.2015 määrusega hüvitatav summa 504 eurot tasumise tähtajaga 08.04.
6. Ülejäänud summas on Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmata. Seega tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluv summa 1380 (288+684+408) eurot hiljemalt
7. septembriks 2016 määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud arvelduskontole kasutades viitenumbrit. 11.

§ 179

lg 9 alusel tuleb XXX välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1380 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ennenähtud ulatuses Eesti Vabariigi kasuks. 12. RÕS § 17 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad riigi õigusabi seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmise. Kuna käesolevas tsiviilasjas on kohtulahend jõustunud, on riigi õigusabi andmise alus äralangenud ja riigi õigusabi saajale tuleb lõpetada riigi õigusabi andmine. 13.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3